2-12-39120/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Kohtutoimik 2-12-39120

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik Raivo E i n u l a

Otsuse kuupäev

07. november 2012

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

07. november 2012 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja (Tartu mnt 85, 15083 Tallinn, Eesti Vabariik)

Kohtuasja number 2-12-39120

Tsiviilasi

R L versus NAL abielulahutuse nõudes

Menetlustoiming

Lõpplahend. Abielu lahutamine.

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja RL

(isikukood XXX, sündinud XXX XXX, kodakondsus: XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kairi Tuulmägi (Advokaadibüroo Aivar

Kohtutoimik 2-12-39120

2(8) Pilv, aadress Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn, Eesti Vabariik) Kostja NAL

(isikukood XXX, sündinud XXX XXX, kodakondsus: XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela (Advokaadibüroo Alterna OÜ, aadress Tartu mnt 84A-25, 10112 Tallinn, Eesti Vabariik)

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

05. november 2012 Tallinn,Tartu mnt kohtumaja avalik istung

Istungil osalenud isikud Hageja RL ja kostja NAL Poolte lepingulised esindajad Kairi Tuulmägi ja Helmeri Indela Tõlgid Kaare S ja Maimu Liis N Istungisekretär Kristiina Tammus

R E S O L U T S I O O N

1. Rahuldada RL hagi NAL vastu abielulahutuse nõudes.

2. Lahutada RL (isikukood 34712310321) ja NAL (isikukood XXX) abielu, milline on sõlmitud XXX St Jamesi Katedraalis, Townswille´is, Queensland´is, Austraalia Ühenduses, registri nr XXX.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada motiveeritud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotus

Kohtutoimik 2-12-39120

3(8)

Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

Asjaolud

28. septembril 2012 esitas RL kohtule hagi NAL vastu abielulahutuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt RL i ja NAL i abielu registreeriti XXX Townsville’is Austraalias. Pooled kolisid Eestisse 1996 detsembris ning on alates sellest ajast elanud alaliselt Eestis. Sisuliselt lõppesid poolte abielulised suhted 2010 lõpus, kui RL ja NAL viibisid Austraalias. Terve 2010. aasta olid poolte suhted olnud pingelised ning 2010 novembris lahkus NAL RL ema majast, mis oli poolte ühiseks elukohaks Austraalias. Pärast seda ei ole pooled kohtunud (välja arvatud advokaatide juuresolekul). 2011 veebruaris sõitis NAL ilma RL teadmata Eestisse tagasi ja kolis nende ühisest kodust aadressil XXX välja kõik oma isiklikud esemed ning ka osad ühisvarasse kuulunud asjad. NAL jättis RL kirja, et edaspidine suhtlus toimub advokaatide vahendusel. Poolte abielulised suhted lõppesid seega 2010 lõpus ning sellest ajast alates ei ole nad ühist elukohta jaganud. Alates 2011 augustist ei ole pooled isiklikult ei telefoni ega meili teel ka kordagi suhelnud. RL elab hetkel koos oma uue elukaaslasega aadressil XXX Tallinnas. NAL elab hagejale teadaolevalt aadressil XXX, Tallinn. Ülaltoodud faktilistest asjaoludest nähtuvalt on ilmne, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning abielu säilitamine ei ole võimalik.

17. septembril 2012 saatis RL NAL ettepaneku lahutada abielu poolte kokkuleppel perekonnaseisuametis. Sellele ettepanekule ei ole NAL vastanud.

Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 67 lg 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Kohtutoimik 2-12-39120

4(8) Võttes arvesse seda, et poolte abielulised suhted on lõppenud juba 2010 novembris ning pärast seda ei ole poolte vahel toimunud ligikaudu kahe aasta vältel praktiliselt mingisugust suhtlust (suheldud on advokaatide vahendusel), on ilmne, et abieluliste suhete taastamine on võimatu. Seetõttu puuduvad mõistlikud põhjused abielu lahutamata jätmiseks või TsMS § 357 lg 1 sätestatud menetluse peatamise võimaluse rakendamiseks.

Ülaltoodust lähtuvalt palub RL kohtul lahutada tema ja NAL vahel XXX sõlmitud abielu.

TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama sätte lõike 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hageja hinnangul oleks põhjendatud ja õiglane mõista kostjalt välja hageja poolt abielulahutuse nõude esitamisega seoses kantud menetluskulud. RL on antud juhul teinud NAL ettepaneku abielu lahutamiseks perekonnaseisuametis, kuid NAL ei ole sellele ettepanekule vastanud. Seega on käesoleva hagiga seoses tehtud kulutused seotud otseselt NAL pahatahtliku käitumisega.

Vastavalt TsMS § 363 lg 5 avaldab hageja, et pooltel ei ole ühiseid alaealisi lapsi.

TsMS § 346 lg 2 lähtuvalt tuleb asi lahendada suulises menetluses.

RLS § 57 lg 2 alusel on RL tasunud abielu lahutamise hagilt riigilõivu summas €75.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PKS § 65 lg 1 ning TsMS § 363 palub hageja kohtul 1. lahutada RL ja N L vahel XXX sõlmitud abielu; 2. määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta kõik menetluskulud N L kanda.

Hagiavalduse juurde lisas hageja koopia abielutunnistusest (registri nr XXX) koos apostilliga. Abielutunnistusest nähtub, et RL ja NAL abiellusid XXX St Jamesi Katedraalis Townswille’ is Queensland’ is. Abielu on sõlmitud Austraalia

Kohtutoimik 2-12-39120

5(8) Ühenduse 1961. a abieluseaduse alusel. Abiellumistseremoonia on läbi viinud Ronald Herbert Wood – anglikaani kiriku preester.

Kohus võttis hagi menetlusse 02. oktoobril 2012 ja kutsus pooled isiklikult kohtusse ärakuulamisele 05. novembril 2012.

Asja arutamiseks määratud kohtuistungil 05. novembril 2012 jäi hageja abielulahutuse nõude juurde ja kinnitas, et abielusidemed on pöördumatult katkenud ja nende taastamine välistatud ning hageja ei soovi leppida kostjaga ega nõustu menetluse peatamisega ja leppimiseks aja andmisega, millise ettepaneku on teinud istungil kostja. Hageja palus abielu lahutada, kinnitades, et tema otsus abielu lõpetada on lõplik ning seda otsust ta ei soovi revideerida. Hagejal on juba poolteist aastat uus perekond. Hageja seletas, et kostja oli abielus vägivaldne, varastas hagejalt raha ning tal on olnud abielu ajal armusuhteid paljude naistega. Niisugust kostja käitumist hageja ei suutnud taluda ega soovi andestada. Kostja kasutab hageja suhtes psühholoogilist terrorit, on läinud kallale hageja lastele ja emale.

Kostja ei olnud hagiga abielulahutuse nõudes ja seletas, et hagejal endal on olnud abielu ajal abieluväline armusuhe endast kolmteist aastat noorema naisega ning peale selle veel mitu abielurikkumise juhtumit. Kostja eitas vägivaldset käitumist hageja ja tema lähikondsete suhtes. Samuti avaldas kostja, et tal ei ole olnud abielu ajal armusuhteid teiste naistega. Hoopis hageja soov olevat olnud, et hagejaga magaks samal ajal mitu naist. Kostja eitas hageja tagant varastamist. Vaatamata sellele sooviks kostja hagejaga siiski leppida ja leiab, et pooled peaksid minema perenõustaja juurde, et abielus taas saavutada teineteisemõistmist ja abielusuhet säilitada. Samas avaldas kostja kohtuistungil, et kui hageja jääb enda nõude juurde kindlaks, eks siis tuleb tal lahutusega leppida ja kostja aktsepteerib lahutust. Mõlemad pooled avaldasid, et abielusuhted on lõppenud 25. novembril 2010, kui pooled viibisid reisil Austraalias. Samuti kinnitasid mõlemad pooled, et nad abikaasadena elasid viimati koos Eestis, kus oli nende ühine elukoht.

Kohtutoimik 2-12-39120

6(8) Kohtu põhjendused

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi.

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 1 kehtestab, et abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Hageja seletusega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna poolte abielusuhted on pöördumatult katkenud ja hageja välistab leppimise kostjaga või katkenud abielusuhete taastamise. Pooled elavad peaaegu kaks aastat lahus.

Kohtutoimik 2-12-39120

7(8) Kuigi kostja vaidles abielulahutusele vastu, on ta kohtu hinnangul faktiliselt õigeks võtnud haginõude, kuna kinnitas, et tõepoolest pooltevahel abielusuhted puuduvad, see tähendab et abieluside on katkenud. Samas avaldas kostja korduvalt, et ta leiab, et pooled peaksid minema perenõustaja juurde ja avaldas lootust, et kõik saab taas korda ja abielu või säilitada. Kumbki pool on teinud teisele tõsiseid etteheiteid, süüdistades teineteist korduvas abielurikkumises. Poolte ärakuulamisel saadud teavet hinnates ja tuginedes oma siseveendumusele leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on katkenud pöördumatult ja abielu pole võimalik säilitada ega pooli lepitada. Seepärast peab kohus ainuõigeks, et kumbki pool läheb edasi oma teed, teineteisest lahutatuna. Kui üks pool on jõudnud endas lõplikule selgusele, et olemasolev abielu on muutunud talle koormavaks ning kui pooled ei suhtle omavahel juba ligemale kaks aastat, ei pea kohus abielu jätkamist enam võimalikuks. Ka abielusuhtes olles säilitavad abikaasad vabaduse ise otsustada suhte kestuse ja võimaluste üle. Selles mõttes tuleb abikaasade valikuid austada. Poolte ärakuulamisel jõudis kohus kindlale veendumusele, et hageja ja kostja abielusidemed on pöördumatult katkenud ja abielu taastamine välistatud. Abieluline kooselu kohustab meest ja naist vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks ning põhineb absoluutsel vabatahtlikkusel. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Kohus leiab seepärast, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, see tähendab abielu lahutada ja seega haginõue rahuldada. Abielu ei ole võimalik säilitada ilma ühe poole vastava tahteta ja kui üks abikaasadest ei soovi enam abielu (see on abielulist kooselu) jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagimenetluses esitatud abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 164 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4 ning jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei leidnud

Kohtutoimik 2-12-39120

8(8) asjaoludega tutvumisel ja asja arutamisel ning pooli ära kuulates ühtki põhjendust, mis lubaks jagada poolte menetluskulud sellest üldreeglist teisiti.

Raivo E i n u l a Kohtunik