2-11-54005/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-54005

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

7. november 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-54005

Tsiviilasi

AS Inges Kindlustus hagi Pille Uibo vastu 9551,28 euro

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9551,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja AS Inges Kindlustus (registrikood 10089395; asukoht

Raua 35, 10124 Tallinn); esindaja Kaspar Vahtre, e-post

kaspar.vahtre@inges.ee;

kostja Pille Uibo (isikukood 48210014918; elukoht XXXX;

esindaja

vandeadvokaat

Rein

Napa,

e-post

reinnapa@gmail.com

Kohtuistungi toimumise aeg

8. oktoober 2012

Protokollija

kohtuistungisekretär Mairit Sarapson

RESOLUTSIOON

Jätta

rahuldamata

AS Inges

Kindlustus

hagi

Pille

Uibo

vastu

9551,28 euro

väljamõistmiseks.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud AS Inges Kindlustus kanda.

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

2(5)

esitama kaebuse.

Hageja nõue (tl 2-5)

31.10.2007 toimus Tartus, Ringtee 26 asuval territooriumil liiklusõnnetus, mille tagajärjel tekkis

varaline kahju Swedbank Liising AS-ile. Vastavalt AS Inges Kindlustus (hageja) poolt kogutud

materjalidele põhjustas sõidukiga Audi 100 (reg nr XXX) liiklusõnnetuse Pille Uibo (kostja),

kelle tsiviilvastutus oli õnnetuse hetkel kindlustatud hageja väljastatud liikluskindlustuse

tavalepinguga. Hageja käsitles juhtumit ning hüvitas kannatanule tekitatud kahju kokku

9267,19 eurot. Hagejal on kostja vastu tagasinõue kokku 9551,28 eurot, millest 9267,19 eurot on

kahjuhüvitis ja 284,09 eurot kahjukäsitluskulud.

Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 9551,28 eurot ja jätta

menetluskulud kostja kanda.

Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 31.10.2007 liiklusõnnetuse teatest,

fototabelist, kannatanu sõiduki ülevaatuse aktist, kannatanu sõiduki taastamiskalkulatsioonist,

kahju hüvitamise nõudest, 31.10.2007 müügilepingust sõiduki Audi 100 võõrandamise kohta,

liikluskindlustuse tavalepingust, väljavõttest sõiduki poliisi kehtivuse kohta, kahju hüvitamise

otsusest ja maksekorraldusest, käsitluskulude aruandest ning 03.05.2010 tagasinõudest koos

ümbrikuga selle tagastamise kohta hoiutähtaja möödumisel (tl 6-23).

Kostja vastus hagile (tl 36-37)

Kostja ei tunnista hagi. Vastuse kohaselt on hageja nõue aegunud. Kui kohus ei nõustu aegumise

vastuväitega, esitab kostja vastuväite hageja nõudele osas, mis puudutab kostja lugemist

31.10.2007 liikluskahju põhjustanud sõiduki omanikuks ja kindlustusvõtjaks. Müügilepingu p 4

sätestab, et sõiduki omandiõigus läheb müüjalt ostjale vahetult peale ostuhinna tasumist ja

müügilepingu allakirjutamist. Ostuhind tasuti müüjale R.M. sularahas 31.10.2007 kella 15.30

paiku, mida kinnitab pangakaardi toimingute väljavõte. Sõiduki omaniku vahetuse kanne tehti

liiklusregistris 31.10.2007 kell 17.07. Samas toimus liiklusõnnetus 31.10.2007 kella 13.00 paiku,

mida kinnitab liiklusõnnetuse teade. Seega tuleb 31.10.2007 liikluskahju põhjustanud sõiduki

omanikuks ja kindlustusvõtjaks lugeda R.M. . Ka hageja ise on R.M. i tuvastanud liikluskahju

põhjustajana oma 07.02.2008 otsuses.

Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja lisas vastusele pangakaardi toimingute väljavõtte 31.10.2007 seisuga ja 11.01.2012 ARK

Tartu büroo tõendi (tl 38-39).

Hageja seisukoht kostja vastusele (tl 41-45)

Hageja ei nõustu kostja väitega nõude aegumise kohta ja palub jätta aegumise kohaldamata.

Samuti ei nõustu hageja kostja väitega, et kindlustusvõtjaks oli liikluskindlustuse hetkel R.M. ,

kuna sõiduk oli liiklusõnnetuse hetkel faktiliselt kostja valduses ning sõlmitud oli kirjalik

müügileping omandi ülemineku kohta. Sularaha väljavõtmine samal päeval ei tõenda raha

ülendamist müüjale ega selle üleandmise hetke, samuti ei tõenda see raha kasutamise otstarvet.

Isegi kui müügileping sõlmiti peale liiklusõnnetuse toimumist (millega hageja ei nõustu),

kinnitab lepingu allkirjastamine, et kostja nõustus R.M. i pakkumuse ja sellega kaasnevate

kohustustega tagantjärele. Eeltoodud väiteid tõendab ka R.M. i poolt hagejale 14.05.2008

edastatud kiri, kus ta kinnitab, et pooled olid müügilepingu allkirjastanud ja valdus ning seega ka

omand kostjale üle antud enne õnnetuse toimumist. Samuti teavitas müüja lepingu sõlmimisel

ostjat, et kindlustusleping on maksevaba ning sõidukit ei tohiks kasutada. Kostjal oli enne

sõidukiga sõitma asumist kohustus kontrollida kohustusliku liikluskindlustuse poliisi olemasolu,

kuid kostja jättis vastava kohustuse täitmata. Hageja peab vajalikuks märkida, et liiklusregistrile

edastatav informatsioon ei ole seotud omandi üleminekuga.

3(5)

Hageja lisas seisukohale koopia 14.05.2008 R.M. i kirjast ja vaheotsusest tsiviilasjas nr 2-09-

64964 (tl 46-49).

Kostja seisukoht hageja vastusele (tl 56-57)

Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud vale isiku vastu, kuna hageja on andnud ebaõige

hinnangu sõiduki omandi ülemineku ajale. Müügilepingu pooled leppisid kokku, et sõiduki

omandiõigus läheb müüjalt ostjale vahetult peale ostuhinna tasumist ja müügilepingu

allkirjastamist. Liiklusõnnetus leidis aset 31.10.2007 kell 13.10, mil kostja tegi koos oma

abikaasaga proovisõitu. Ostuhinna tasumiseks vajaliku raha võttis kostja pangaautomaadist välja

kell 15.28. Seega ei ole õige hageja väide, et kahju põhjustanud sõiduki omand oli enne

liiklusõnnetust üle läinud kostjale. Sõiduki omanikuks oli jätkuvalt R.M. . Kostja ei nõustu R.M.

i väidetega, millised ta on esitanud hagejale 14.05.2008 kirjas.

Hageja vastus kostja vastuväidetele (tl 59-64)

Hageja kindlustusandjana on juhindunud müüja R.M. i poolt kindlustusseltsile esitatud sõiduki

võõrandamislepingust, mis koos valduse üleandmisega kostjale viitab otseselt asjaolule, et

pooled olid omandi üleminekus omandajale kokku leppinud. Kuna leping on allkirjastatud,

eeldab hageja, et lepingu sõlmituks lugemise eeldusteks olevad asjaolud on täidetud. Seega ei ole

hagi vale isiku vastu esitatud. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et sõiduki omanikuks oli

liiklusõnnetuse hetkel R.M. . Pangakonto väljavõte ei tõenda lepingu sõlmimist ega raha

kasutamise otstarvet, pealegi ei kattu väljavõetud summa müügihinnaga. Hageja arvates ei ole

eluliselt usutav, et kostja tegi liiklusõnnetuse hetkel proovisõitu koos abikaasaga, kuivõrd

üldjuhul viibib sõidukis ka selle müüja, sest sõiduki soetajal puudub volitus sõiduki iseseisvaks

kasutamiseks,

samuti

välditakse

sellega

pahausklike

ostjate

poolt

tekitatavat

riski

(väärkasutamist, omaniku tahte vastaselt lahkumist). Kuna sõiduki müüja sõidukis ei viibinud ja

valdus oli omandajale üle antud, viitab see asjaolule, et liiklusõnnetuse toimumise hetkeks oli

tehing juba tehtud (leping sõlmitud). Kuigi kostja on 31.10.2007 hagejale antud seletuses

märkinud sõiduki omanikuks R.M. i, ei tõenda kostja vastav väide omandi tegelikku kuulumist

ühele või teisele isikule ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi.

Hageja lisas vastusele liiklusõnnetuses osalenud isikute seletused (tl 65-68).

Kohtuistung (tl 78, 82-89)

Hageja jääb hagi juurde, palub selle rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

9551,28 eurot.

Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohtu põhjendused

1. Kohus jättis 01.03.2012 vaheotsusega aegumise kohaldamata ja otsustas asja menetlust jätkata

(tl 52).

2. Käesoleval ajal on poolte vahel vaidlus selles, kes oli 31.10.2007 kell 13.10 toimunud

liiklusõnnetuse ajal liikluskahju põhjustanud sõiduki Audi 100 (reg nr XXX) omanikuks ehk

kindlustusvõtjaks. Sellest sõltub, kas kostja peab hagejale hüvitama 9551,28 eurot.

3. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

4. Hageja on esitanud kostja vastu regressnõude liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud

liikluskindlustuse seaduse (LkindlS) § 48 lg 2 p 6 ja lg 3 alusel.

LkindlS § 48 lg 2 p 6 (31.10.2007 redaktsioon) kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada

tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse

tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, samuti LkindlS § 19 lg-s 9 sätestatud

juhul. LkindlS § 48 lg 3 sätestab, et LkindlS §-s 48 sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka

juhtumi käsitluse põhjendatud kulu.

4(5)

LkindlS § 5 lg 1 esimese lause kohaselt kindlustusvõtja on sõiduki omanik.

5. Vaidlust ei ole selles, et sõiduauto Audi 100 (reg nr XXX) müügitehing R.M. i ja Pille Uibo

vahel toimus liiklusõnnetusega samal päeval, so 31.10.2007. Hageja väitel oli liiklusõnnetuse

toimumise hetkeks müügileping sõlmitud ja seega sõiduki omandiõigus kostjale üle läinud.

Hageja arvates kinnitab nimetatut ka sõiduki valduse üleandmine kostjale.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 1 (31.10.2007 redaktsioon) kohaselt tekib vallasomand

vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku

leppinud, et omand läheb üle omandajale. Antud juhul nähtub müügilepingu p-st 4 (tl 18), et

võõrandaja R.M. ja omandaja Pille Uibo on kokku leppinud, et omandiõigus sõidukile läheb

müüjalt ostjale üle vahetult peale ostuhinna tasumist ja müügilepingule allakirjutamist. Seega on

sõiduki omandiõiguse üleminekuks vajalik ostuhinna tasumine ja lepingu allkirjastamine.

6. Kostja väitel toimus ostuhinna tasumine ja lepingu allkirjastamine pärast liiklusõnnetuse

toimumist.

08.10.2012 kohtuistungil kuulas kohus pooled ära vande all, samuti kuulas kohus tunnistajatena

üle sõiduki müüja R.M. i, liiklusõnnetuses kaassõitjana osalenud P.U. ja kannatanu R.S. e.

Kostja ja tema abikaasa P.U. ütlustest nähtub, et kostja soovis osta endale autot. Tunnistaja P.U.

töötas müüjaga ühes majas ning R.M. usaldas seetõttu auto proovisõiduks kostja ja tema

abikaasa valdusesse. Õnnetuse hetkel oli roolis kostja, kes tunnistas juhtunus oma süüd ja

nõustus hiljem seepärast ka auto ära ostma. Tunnistaja P.U. ütlusi ja kostja vande all antud

seletust kinnitab kannatanu R.S. . Viimane kuulis vahetult avarii järgselt, et proovisõidu käigus

juhtus avarii. Samuti kuulis tunnistaja, et kohale tulnud omanik ütles kostjale, et kuivõrd tema

sõitis auto katki, tuleb tal nüüd sõiduk ära osta. Sõiduki dokumente Uibode käes ei olnud. Kohus

leiab, et eeltoodust järeldub, et liiklusõnnetuse ajal oli liikluskahju põhjustanud sõiduki

omanikuks R.M. . Kostja, tunnistaja P.U. ja R.S. e ütlusi kinnitab ka 31.10.2007 koostatud teade

liiklusõnnetuse kohta (tl 9), kust nähtub, et liiklusõnnetus toimus sõidukijuhtide (rentnike) R.S. e

ja Pille Uibo vahel, kuid sõiduki omanikeks olid AS Hansa Liising Eesti ja R.M. . Samasugused

andmed nähtuvad 31.10.2007 hagejale esitatud sõidukijuhtide selgitustest liiklusõnnetuse kohta

(tl 65-66, 67-68). Nimetatud dokumentidele tuginedes on hageja pidanud oma 07.02.2008

otsuses kahju põhjustajaks R.M. i (tl 22). Kohtu hinnangul ei ole sõiduki müüja R.M. antud

juhul usaldusväärne ega erapooletu ütlustes, mis puudutab sõiduki omandiõiguse ülemineku aega

kostjale, sest vastasel korral võib hageja esitada oma nõude tema vastu (tl 46). Sõiduauto

omandiõiguse üleminekut kostjale peale avariid kinnitab kohtu arvates ka asjaolu, et kostja on

31.10.2007 kell 15.28 võtnud oma pangakontolt välja 9000 krooni (tl 38), et tasuda müüjale

ostuhind. Kuigi müügilepingus on märgitud ostuhinnaks 10 000 krooni, on tehingu pooled

kohtuistungil avaldanud, et tegelikult müüdi sõiduk 9000 krooni eest. Seejuures on tunnistaja

R.M. ise kinnitanud, et vahepeal käidi pangaautomaadist raha toomas ja alles raha saades

sõlmiti leping. Kuivõrd kostja võttis raha välja kell 15.28, ei olnud kostja liiklusõnnetuse

toimumise ajal kell 13.10 liikluskahju põhjustanud sõiduki omanik, sest kokkuleppe kohaselt

läks omandiõigus sõidukile müüjalt ostjale üle vahetult peale ostuhinna tasumist ja

müügilepingule allakirjutamist. Asjade loogilise jätkuna vormistati peale lepingu sõlmimist

sõiduk kostja nimele – kanne omaniku vahetuse kohta on tehtud 31.10.2007 kell 17.07 (tl 39).

7. Kohtu hinnangul on kostja tõendanud, et 31.10.2007 kell 13.10 toimunud liiklusõnnetuse ajal

oli liikluskahju põhjustanud sõiduki Audi 100 (reg nr XXX) omanikuks ehk kindlustusvõtjaks

R.M. ja et vaidlusaluse sõiduki omandiõigus läks kostjale üle alles avarii järgselt. Müügilepingu

allkirjastamisel ei ole kostja nõustunud vastutama omaniku R.M. i kohustuste eest tagantjärele.

Eeltoodud põhjendustest tulenevalt jätab kohus AS Inges Kindlustus hagi Pille Uibo vastu

9551,28 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

5(5)

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162

lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtunik