3-12-2278/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS e s i a l g s e õ i g u s k a i t s e a b i n õ u k o h a l d a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-12-2278 Määruse kuupäev 6. november 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Vjatšeslav Julini taotlus Tartu Vangla direktori 26.10.2012 nr 1-1/134 käskkirja peatamiseks esialgse õiguskaitse korras Resolutsioon 1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 2. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud

1. Tartu Halduskohtu 16.06.2011 otsusega haldusasjas nr 3-10-2660 kohustati Tartu Vanglat võimaldama V. Julinil kartseris viibides jalutuskäigu ajal suitsetamist. Tartu Halduskohtu 16.06.2011 otsus jõustus Riigikohtu 09.10.2012 määrusega nr 3-7-1-3-346, millega keelduti menetlusse võtmast Tartu Vangla kassatsioonkaebust Tartu Ringkonnakohtu 22.06.2012 samas haldusasjas tehtud otsusele.

2. Tartu Vangla 26.10.2012 käskkirjaga nr 1-1/134 täiendati Tartu Vangla direktori 29.04.2009 käskkirjaga nr 1-3/61 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 12.5.5 sõnadega “ja kartseri karistust kandvatele kinnipeetavatele“ ning uueks kodukorra p 12.5.5 terviksõnastuseks sai: „Suitsetamisvõimalust ei ole ja sigarette ei väljastata kinni peetavatele isikutele, kes asuvad postja sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas ja kartserikaristust kandvatele kinnipeetavatele“.

3. V. Julin esitas 29.10.2012 Tartu Halduskohtule taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla 26.10.2012 käskkirja nr 1-1/134 (käskkiri) kehtivus, millega piiratakse kaebaja õigust kartseris viibimise ajal jalutuskäigul suitsetada.

Kaebuse kohaselt on V. Julin esitanud Tartu Vanglale 29.10.2012 vaide käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.

2 4. 06.11.2012 edastas Tartu Vangla vastusena kohtu nõudele koopia käskkirjast ning esitas seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas.

Esialgse õiguskaitse taotlus

5. Taotluse esitaja on seisukohal, et vangla rikub uuesti kinnipeetava põhiseadusest, vangistusseadusest, tubakaseadusest ja vangla sisekorraeeskirjast tulenevaid õigusi. Vangla on norme ebaõigesti tõlgendanud. Vangla juhtkonnal puudub kaalutlusõigus vaidlustatud käskkirja andmiseks. Käskkiri on tühine selle väljaandmisest arvates.

Kaebaja palub kohaldada esialgset õiguskaitset ja peatada käskkirja täitmine.

Vastustaja seisukoht

6. Kuna V. Julini taotlusest ei nähtu, miks on temale esialgse õiguskaitse kohaldamine käskkirja täitmise peatamise näol tema õigusi arvestades vajalik, siis on taotlus põhistamata ega vasta HKMS § 250 lg 2 sätestatud nõudele ja pelgalt taotluses toodu alusel ei ole võimalik hinnata ega otsustada käskkirja täitmise peatamise vajalikkust.

7. V. Julin ei viibinud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse esitamise hetkel st 29.10.2012 kartseris, ega viibi seal ka käesoleval hetkel.

Kuna V. Julin ei viibi kartseris, siis tema suhtes vaide korras vaidlustatud käskkirja täitmine ei puuduta, seega puudub reaalne vajadus V. Julini taotletud viisil esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning seetõttu tuleb V. Julini taotlus jätta läbi vaatamata.

Kohtu seisukoht

8. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal. Kaebaja on esitanud Tartu Vanglale 29.10.2012 vaide käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.

9. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Riigikohtu halduskolleegiumi 21.12.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 p-s 1 on selgitatud, et kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all tuleb pidada silmas olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt juba kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik.

10. Kohus on seisukohal, et taotluse esitajal puudub kõnealusel juhul esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei viibi käesoleval hetkel kartserirežiimil ning seega puudub vajadus kaebaja õiguste kaitseks esialgse õiguskaitse korras. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei piisa ka abstraktsest võimalusest, et kaebaja õigusi võidakse rikkuda tulevikus.

11. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, millised pöördumatud tagajärjed kaasnevad taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel. Seega on taotlus põhjendamata. Kohtu hinnangul

3 ei oleks selliste pöördumatute tagajärgede tekkimine usutav ka juhul, kui kaebaja viibiks hetkel kartserirežiimil. Kaebaja väidetavalt rikutavaid õigusi on võimalik kaitsta tavakorras vaideja kohtumenetluses.

12. Ülaltoodule tuginedes jätab kohus kaebaja taotluse vaidlusaluse ettekirjutuse peatamiseks esialgse õiguskaitse korras rahuldamata.

13. HKMS § 252 lg 7 kohaselt võib menetlusosaline esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg-st 2 tulenevalt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

Roby Koik kohtunik