2-11-61098/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. november 2012.a. Tallinn, kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-11-61098

Tsiviilasi

BTS hagi AS EC vastu töölepingu erakorralise

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamise,

töölepingu

lõpetamise ja hüvitise nõudes

Tsiviilasja hind

2980 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja BTS(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja esindaja Laine P (XXX)

Kostja AS EC(registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostja esindajad Mihkel R ja Anet K (XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

10. oktoober 2012

Jätta rahuldamata BTS hagi AS EC vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise,

töölepingu lõpetamise, kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise ja etteteatamistähtaja

järgimata jätmise eest hüvitise nõudes.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud BTS kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses,

kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

BTS esitas 25.10.2011 töövaidluskomisjonile avalduse AS EC vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise, kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise ja

etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest hüvitise nõudes. Töövaidluskomisjon rahuldas

23.11.2011 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/2505 BTS avalduse. 13.12.2011 esitas AS EC

Harju Maakohtule taotluse BTS töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks

hagimenetluse korras hagina.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja

asus

AS-s

EC

tööle

alates

11.05.2010.a,

tööleping

lõppes

tööandja

ülesütlemisavaldusega 27.09.2011 TLS § 88 lg 1 p-d 3, 5 ja 7 alusel. Vastavalt seadusele võib

tööandja töölepingu ülesse öelda üksnes erakorraliselt: mõjuval põhjusel, mis on töötajast või

majanduslikust olukorrast tulenev. Lahkarvamus poolte vahel seisneb selles, et hageja peab

töölepingu erakorralist ülesütlemist ning etteteatamiskuupäeva järgimata jätmist kostja poolt

ebaseaduslikuks. Kostja esitas hagejale süüdistuse töölepingust tulenevate kohustuste

rikkumise eest ning kahju tekitamises, mille tagajärjeks oli hagejaga päeva pealt töölepingu

ülesütlemine, põhjendades seda usaldamatusega töötaja suhtes. Kostja sõnul polnud tal

võimalik hagejaga töösuhet edaspidi jätkata. Hageja leiab, et temapoolne töölepingust

tulenevate kohustuste rikkumine ei olnud niivõrd raske ega tekitanud tööandjale nii suurt

kahju, et töölepingu oleks pidanud sellisel alusel ülesütlema. Hageja peab tööandjapoolseid

argumente ebamõistlikeks ning tööandjale tekitatud kahju ebapiisavaks, et hagejat tõsiseks

rikkujaks pidada.

Kostja vormistas kirjalikult hagejale kaks päeva järjest hoiatused: 26.09.2011 hoiatus

tööülesannete rikkumise eest ja viimane võimalus kahju hüvitamiseks, 27.09.11 hoiatus

tööülesannete rikkumise eest. 26.09.2011 esitatud hoiatuses väidab kostja, et 06.09.2011 on

töötaja rikkunud oma töökohustust kui kinnitas arve ja andis välja orderi lisamata enda

allkirja. Selle väitega ei ole hageja nõus, hageja ja andis kliendile välja orderi enda allkirjaga.

Order on kahes eksemplaris. Puudu oli allkiri orderilt, mis jäi kostjale, mitte kliendile. Hageja

ei pea seda suureks rikkumiseks kuna hageja oleks saanud orderile igal ajal lisada oma poolse

allkirja. Samuti süüdistab kostja hagejat hoiatusel 18.07.2011 E CS OÜ-s (kuulub ECAS

kontserni) tekitatud kassa puudujäägis 200 eurot. 25.07.2011 esitas hageja kostjale

seletuskirja, kus selgitas puudujääki. Lisaks selgitas hageja antud puudujääki E CS OÜ

vahetuse vanemale ( MI) maili teel, et kliendi poolt saadetavaid rahasid hageja ei lugenud,

vaid sisestas vastavalt saatelehtedel olevad summad arvutis programmidesse (asendades

vahetuse vanemat). Kõik sisestatud saatelehed programmis on mitmeid kordi üle kontrollitud

nii hageja kui ka E CS OÜ vahetuse vanema poolt ja kõik summad on sisestatud õigesti. Ka

kaamerast on üle vaadatud hageja poolt klientidele kokku pandud tellimused, mis olid kõik

õiged. Hageja leiab, et teda on alusetult süüdistatud kahju tekitamisel ning, et mõistlik ei ole

esitada hoiatust kahe kuu taguse juhtumi eest.

27.09.2011 on hagejale saadetud hoiatus 26.09.2011 tööülesannete rikkumise eest jättes kapis

oleva raha turvakotti panemata ja turvatöötajale üleandmata. Antud õhtul ei olnud raha

väljastamist. Kõikidel programmis ülevalolnud arvetel oli väljastamise kuupäevaks järgmine

päev. Peakassapidaja raha kappi pannes ei teatanud hagejale, et raha on kapis ning, et

millisele kliendile see kuulub. 27.09.2011 esitas kostja erakorralise ülesütlemisavalduse, kus

kirjeldab taas situatsioone, mis on hoiatustel. Ülesütlemisavaldusele on kostja lisanud kümme

kuud tagasi oleva intsidendi, mis ei kajastu eelnevatel hoiatustel. Väidetavalt on hageja

eiranud tööandja korraldusi ja juhiseid, vahetades 26.11.2010 100 000 Rootsi krooni Eesti

kroonide vastu lubatust kõrgema kursiga. Telleril ei ole õigust ise valuuta kurssi muuta, selle

annab valuutadiiler. 27.11.2010 on hageja seletuskirjas selgitanud tööandjale, et sooduskursi

andis hagejale diilingu osakond. Hageja toimis nii nagu on kirjas hageja ametijuhendi punktis

3.2, mis ütleb, et hageja põhiülesannete hulka kuulub valuuta ostu-müügi teostamine vastavalt

kehtestatud kurssidele ning valuutadiilerilt saadud sooduskurssidele. Kostja põhjendab

ülesütlemisavalduses hageja poolt põhjustatud usalduse kaotamist sellega, et hageja ei ole

tööandjale hüvitanud kassa puudujäägist tulenevat kahju. Kuna on tõestatud, et see puudujääk

ei ole hageja tekitatud, siis hageja ei näe põhjust, miks peaks hageja selle eest vastutama.

Hageja seletuskirjadest nähtub et tööandjapoolsed süüdistused olid põhjendamatud ega pole

tõestamist leidnud.

Hageja palub tuvastada TLS §104 lg 1 alusel töölepingu ülesütlemise tühisuse. Kuna edasine

töösuhte jätkamine ei oleks mõistlik, siis hageja palub TLS §107 lg 2 alusel lõpetada

töölepingu päevast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral ja mõista hageja

kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas

2980 eurot.

Kostja vastuväited

Kostja hagiavalduses esitatud nõudeid ei tunnista ning peab neid alusetuteks ja

põhjendamatuteks.

Kostja on seisukohal, et hagejaga tööleping oli erakorraliselt üles öeldud seaduslikul alusel ja

kostjapoolne töölepingu ülesütlemine ei ole tühine. Kostja leiab, et avaldaja on põhjustanud

tööandjas usaldamatuse korduvate rikkumiste ja vastutuse eiramise näol.

26.11.2010 rikkus hageja oma tööülesannet vahetades 2 korda 50 000 Rootsi krooni Eesti

kroonide vastu lubatud kursist kõrgema kursiga (lubatud kurss oli 1.6849 ja avaldaja vahetas

valuutat kursiga 1.740), mistõttu tekitas tööandjale kahju 6600 Eesti krooni. Hageja väide,

mille kohaselt oli vastav valuutavahetuskursi delegeerinud hagejale selleks õigustatud diiler,

on vale. Hagejale valuutakurssi delegeerinud diiler VS on oma 27.11.2010 seletuskirjas

selgelt välja toonud kursi, millega lubas hagejat avaldajat tehingut teha (1.674). Valuutakurss,

millega hageja eeltoodud tehingu sooritas, on kostja igapäevaste tehingute praktikas niivõrd

ebaproportsionaalne, et kostja leiab, et tööaja kestel, mil hageja töötas kostja juures, oleks

pidanud hageja saavutama professionaalsuse, mis ei oleks lubanud mitte mingitel tingimustel

antud kursiga tehingut teha. Seega sooritas hageja valuuta ostutehingu märgatavalt kõrgema

kursiga võrreldes samal hetkel kehtinud sama valuuta müügikursiga. Selline eksimus on isegi

katseajal töötavate töötajate puhul harukordne. Hageja oli selleks ajaks tööandja juures

töötanud üle poole aasta, mistõttu selline eksimus on veelgi üllatavam.

18.07.2011 tekitas hageja tööülesannete täitmisel kassas puudujäägi 200 eurot. Puudujäägi

avastamisel palus kostja esitada hagejal seletuskiri toimunu kohta. Hageja oli seisukohal, et ei

ole puudujääki põhjustanud ning ei vastuta puudujäägi eest, kuna järelarvutustega ei ole

selgeks tehtud, millisest tehingust võis antud puudujääk tekkida. Hagejal on töölepingu

lahutamatuks osaks oleva ametijuhendi punkti 4.1 alusel kohustus vastutada kassas asuva

sularaha õigsuse ja kassas tekkivate puudujääkide eest. TLS §-i 72 järgi vastutab töötaja kahju

eest, mille ta on tekitanud töölepingust tuleneva kohustuse rikkumisega. Kostja tegi hagejale

ja teisele samal tööajal töötanud tellerile mitu ettepanekut tekitatud puudujäägi

kompenseerimiseks solidaarse vastutuse alusel. Antud ettepanekut oli valmis vastu võtma

teine teller, kes soovis vastutust avaldajaga solidaarselt jagada. Tööandja on seisukohal, et

kuna antud puudujääk tekitati tööajal, kui töötas kaks tellerit ning, kuna ei ole võimalik olla

100% kindel just ühe töötaja vastutuses, on kõige õiglasem kohaldada solidaarset vastutust

(kumbki töötaja oli kohustatud tasuma 50% 200-eurosest puudujäägist ehk 100 eurot).

Hageja on oma avalduses pidanud tööandjapoolset 26.09.2011 viimast võimalust kahju

hüvitamiseks ebamõistlikuks, kuna kahju tekkimise ja nõude vahele jäi 2 kuud. Kostja leiab,

et isegi, kui antud 26.09.2011 kahju hüvitamise nõue oleks olnud esmakordne, mida see ei

olnud, siis oleks 2 kuud olnud mõistlik aeg kahjunõude esitamiseks. Kostja palus suuliselt

avaldajal kahju hüvitada korduvalt ning, kuna hageja ei nõustunud seda tegema, järgnes

viimane kahju hüvitamise nõue. Asjaolu, et hageja keeldus kahju hüvitamast, vähendas kostja

usaldust hageja suhtes. Kostjal ei olnud võimalik enam olla kindel, et hageja täidab oma

töökohustusi vastutustundlikult. Samuti tekkis kostjal oht, et hageja võimaliku järgneva

tööülesannete rikkumise korral peab kostja ise antud kahju kandma. Hageja töö iseloom

eeldas kostjale kuuluva sularahaga töötamist. Kostja ei saaks endale võimaldada olukorda,

kus tellerina töötab isik, kes ei soovi võtta vastutust kassas asuva raha õigsuse ega puudujäägi

eest.

05.09.2011 rikkus hageja oma töökohustust kinnitades arve/tehingu nr XXX ilma kliendilt

vastavale orderile allkirja küsimata. Kostja tööpraktikast lähtuvalt tekkis hageja rikkumise

tõttu kahju tekkimise oht. Klient oleks võinud tulla kostja harukontorisse ning nõuda vastaval

orderil olnud tehingust tulenevat summat, sest puudus kliendi allkiri, mis oleks kinnitanud

kliendi poolt vastava rahasumma kättesaamist. Võimaliku kahju suurus oli 3700 eurot.

06.09.2011 rikkus hageja oma töökohustust kinnitades arve/tehingu nr XXX ilma orderile

enda allkirja lisamast. Hageja on seisukohal, et kuna ta oleks võinud igal ajal enda allkirja

lisada, ei ole tegu töökohustuse rikkumisega. Kuna hagejal on ametijuhendist tulenev

kohustus allkirjastada kõik väljastatavad orderid, siis on igasuguse orderi allkirjastamata

jätmine tööülesannete rikkumine. Seda eriti olukorras, kus alles eelmisel päeval oli hageja

sama töökohustuse täitmise vastu eksinud.

26.09.2011 rikkus hageja oma töökohustust, kui võttis vastu puuduliku juriidilise isiku

andmete blanketi. Tellerina oli hagejal kohustus nõuda juriidilise isiku blanketi kõikide

lahtrite täitmist vastava informatsiooniga. Hageja võttis vastu kliendiblanketi, kus oli kolm

blanketi lahtrit täidetud sõnadega „sama". Antud informatsiooni puudulikkuse tõttu ei saa

antud blanketi täitmist lugeda „Terrorismi rahastamise ja tõkestamise seadusega" kooskõlas

olevaks. Kostja tegutseb Finantsinspektsiooni poolt välja antud tegevusloa alusel ning peab

oma tegevuses kõrgendatud tähelepanu pöörama rahapesu ja terrorismi rahastamise

takistamise nõuetele. Seetõttu loeb kostja sellekohased rikkumised väga tõsisteks, kuna

seaduse kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus tegevusluba tühistada, kui järelevalvesubjekt

ei täida seaduses toodud kohustusi (milleks muu hulgas on ka rahapesu ja terrorismi

rahastamise takistamise nõuete täitmine).

26.09.2011 rikkus hageja oma töökohustust jättes 30 000 eurot turvakotti asetamata ja

turvatöötajale seifi panemiseks üle andmata. Hageja lõi kostjale kahju tekkimise ohu 30 000

euro ulatuses. Hageja rikkus sellega kostja korralduse punkti 2, mille kohaselt: „Kui klient

ikkagi mingil põhjusel ei tulnud tehingut lõpuni sooritama, siis tööpäeva lõppedes asetab

teller tehingu summa turvakotti ning annab selle turvatöötaja kätte. Turvatöötaja asetab selle

ööseks seifi."

Hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks oli TLS § 88 lg 1 p-d 3, 5 ja 7. Hageja

eiras tööandja mõistlikke korraldusi ja jätkas töökohustuste rikkumist hoolimata hoiatustest,

mis talle olid tööandja poolt antud. Hagejale tehti mitu märkust vale kursiga

valuutavahetustehingute, kassapuudujäägi, puuduliku blanketi vastuvõtmise ja ka raha laokile

jätmise kohta, kuid hageja ei teinud täiendavaid samme, et oma suhtumist töösse muuta.

Hageja põhjustas tööandja usalduse kaotuse, kuna ei nõustunud tekitatud puudujääki

kompenseerima. Kostjal ei olnud enam võimalik olla kindel oma vara turvalisuses, kuna

hageja andis tööandjale põhjust eeldada, et ei suhtu vajaliku tõsidusega tööandja vara

säilimisse ja kaotsiminekusse. TLS § 97 lg 2 p 2 sätestab tööandjapoolse erakorralise

ülesütlemise etteteatamistähtajaks 1-5 aastase tööstaažiga töötaja puhul 30 kalendripäeva.

TLS § 97 lg 3 annab tööandjale õiguse öelda töötajaga tööleping üles etteteatamistähtaega

järgimata, kui asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu

jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kostja huvi oli lõpetada

hagejaga tööleping koheselt, kuna etteteatamistähtaega järgides oleks võinud hageja

tööülesannete rikkumine kaasa tuua kostjale veelgi suuremaid varalisi kahjusid. Kuna hageja

töö olemuseks oli töötamine tööandjale kuuluva sularahaga ja kostja oli hageja suhtes

usalduse

kaotanud,

pidaski

kostja

ainuvõimalikuks

hagejaga

tööleping

lõpetada

etteteatamistähtaega järgimata.

Hageja tekitas kokku tööandjale kahju 521.82 euro väärtuses, lõi ohu 41 426.27 euro

väärtuses kahju tekkimiseks ja tegevusloa kaotamiseks. Kostja on seisukohal, et hageja

töölepingu lõpetamine oli seaduspärane ja kostja kahju ning hageja poolt tekitatud ohu suurust

arvesse võttes põhjendatud.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära tunnista ja hinnanud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid (sh

töövaidluskomisjoni toimikus 4.4-2/2505 olevaid tõendeid) igakülgselt ja objektiivselt ning

hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 1 lg 1 kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik

(töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja

maksab töötajale töö eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et alates 11.05.2010 töötas

hageja kostja juures telleri ametikohal. Samuti puudub vaidlus, et kostja ütles hagejaga

sõlmitud töölepingu üles 27.09.2011 TLS § 88 lg 1 punktide 3, 4 ja 7 alusel ilma

etteteatamistähtajata. Pooled vaidlevad selle üle kas hageja on rikkunud oma töökohustusi

ning kas töölepingu erakorraliseks üleütlemiseks oli mõjuv põhjus. Samuti on pooltel

erimeelsused, kas töölepingu ülesütlemine oli õigustatud ilma ette teatamata.

Vastavalt kostja poolt hagejale 27.09.2011 esitatud töölepingu ülesütlemisavaldusele on

pooltevaheline tööleping alates 27.09.2011 üles öeldud TLS § 88 lg 1 punktide 3, 5 ja 7 alusel

(TVK tlk 61). Seega vastab ülesütlemise avaldus TLS 95 lg 1 toodud kirjalikule

vorminõudele.

27.09.2011 ülesütlemisavalduse kohaselt ütles kostja hagejaga töölepingu üles seoses sellega,

et hageja on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi järgnevalt: tööülesannete täitmisel on

hageja tekitanud 18.08.2011 kassa puudujäägi 200 eurot, hageja on eiranud tööandja

korraldusi ja juhiseid vahetades 26.11.2010 100 000 Rootsi krooni Eesti kroonide vastu

lubamatust kõrgema kursiga, millega tekitas tööandjale olulise kahju, hageja on rikkunud

töökohustusi kinnitades arve 05.09.2011 ilma kliendilt vastavale orderile allkirja küsimata ja

06.09.2011 lisamata orderile enda allkirja, 26.09.2011 jättis hageja 30000 eurot turvakotti

panemata ja turvatöötajale seifi panemiseks üle andmata. Hagejale on esitatud kaks hoiatust,

millest üks kassa puudujäägist tuleneva kahju hüvitamiseks vähemalt kahju pooles ulatuses

(100 euro ulatuses), kuid hageja ei ole tööandjale kahju hüvitanud, millega hageja on

põhjustanud tööandja usaldamatuse tööaja suhtes (TVK tlk 61). Eeltoodu alusel leiab kohus,

et kostja on põhjendanud töölepingu lõpetamist TLS § 95 lg 2 alusel.

TLS § 88 lg 1 p 3 lubab tööandjal töölepingu erakorraliselt üles öelda kui töötaja on

hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS §

88 lg 1 p 5 lubab tööandjal töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on toime pannud

teo, millega ta on põhjustanud tööandja usalduse kaotuse enda vastu. TLS § 88 lg 1 p 7 lubab

tööandjal töölepingu erakorraliselt üles öelda kui töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel

määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. TLS § 88 lg 3 lubab töölepingu üles

öelda töötaja kohustuste rikkumise tõttu, kui ülesütlemisele on eelnenud hoiatus ning teha

seda mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolud teada sai või

pidi teada saama. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa

kohustuste rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi

tööandjalt oodata.

TLS § 88 lg 4 lubab töölepingut eelnimetatud alusel üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul

pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. TLS §

72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja

kasutada võlaõigusseaduses (VÕS) ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja

on rikkumises süüdi. Süü mõiste sisustamise osas tuleb pöörduda VÕS § 104 lõigete 2-5

poole. Nimetatud sätete kohaselt on võlaõiguslikes suhetes süü vormideks hooletus ehk käibes

vajaliku hoole järgimata jätmine, raske hooletus ehk käibes vajaliku hoole olulisel määral

järgimata jätmine ning tahtlus ehk õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel,

täitmisel või lõpetamisel. TLS § 72 teise lause kohaselt tuleks töötaja hoolsuse määra (VÕS-i

mõttes käibes vajalik hool) hindamisel lähtuda TLS § 16 sätetest. TLS § 16 lg 1 kohaselt

töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu

silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja

vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse

ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse

töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.

TLS § 97 lg 3 lubab TLS § 88 lg 1 alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega

järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda

lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

Tulenevalt asjaolust, et kostja on öelnud hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p-

de 3, 5 ja 7 alusel, kontrollib kohus hagejale süüks pandud töökohustuste rikkumiste kaupa

kas esinesid ülesütlemisavalduses nimetatud alused ja mõjuvad põhjused töölepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks hagejaga, kas kohustuste rikkumine oli eriliselt rakse või oli

tööandja töötajat eelnevalt hoiatanud, mis lubas tal töölepingu üles öelda ilma eelneva

hoiatuseta.

Hageja ametijuhendi punkt 3.2. kohaselt on telleri ametikoha põhiülesanded järgmised:

valuuta ostu-müügi teostamine vastavalt kehtestatud kurssidele ning valuutadiilerilt saadud

sooduskurssidele, maksevahendusteenuste müük ja teostamine, tööandja poolt koostatud

protseduurireeglite ja eeskirjade täpne järgimine, sularaha siirdamise teenuse osutamine

kassas ja ning siirdamistehingute sisestamine vastavasse arvutiprogrammi, muude teenuste ja

toodete müük ja teostamine (sh. Liikluskindlustus, rahakäsitlustehnika müük, reisitšekkide

ost, kupüüride vahetus, meenemüntide müük jne), kassasse saabuva sularaha õiguse kontroll,

tehingute ja kannete sisestamine arvutiprogrammi, toodete ja teenuste tutvustamine ja müük,

klientide identifitseerimine vastavalt protseduurireeglitele.

Esimeseks töökohustuse rikkumiseks on ülesütlemisavalduse kohaselt 18.07.2011 kassas 200

euro suuruse puudujäägi tekitamine. 26.09.2011 tehtud hoiatuses annab kostja hagejale

viimase võimaluse 200 euro suuruse kassa pudujäägi hüvitamiseks solidaarvastutuse korras

100 euro ulatuses. Hageja vaidleb tema poolt 18.07.2011 kassas 200 euro suuruse puudujäägi

tekitamisele vastu. TLS § 72 kohaselt töötaja vastutab üksnes juhul kui ta on rikkumises

süüdi. Kostja on omal algatusel otsustanud kahju jagada kahe töötaja – hageja ja hagejaga

samal ajal tööl olnud teise telleri vahel ning piiritleda kummagi töötaja poolt hüvitamisele

kuuluvaks summaks 100 eurot. Kohus leiab, et kostja ei ole välja selgitanud 18.07.2011

kassas 200 eurot suuruse puudujäägi tekkimisel hageja süüd ega hooletust puudujäägi

tekkimisel, samuti ei ole kostja hinnanud hageja hoolsusmäära ning tööandja enda vastutust.

Samuti nähtub kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja JS ütlustest, et tegelikult ei ole tööandja

poolt välja selgitatud, mis oli 18.07.2011 tekkinud puudujäägi põhjuseks. Eeltoodust

tulenevalt kohtu hinnangul ei saa 18.07.2011 kassas puudujäägi tekkimist lugeda

hagejapoolseks töökohustuse rikkumiseks.

Teiseks töökohustuse rikkumiseks on ülesütlemisavalduse kohaselt hageja poolt tööandja

korralduste ja juhiste eiramine, vahetades 26.11.2010 100 000 Rootsi krooni Eesti kroonide

vastu lubamatus kõrgema kursiga, millega tekitas tööandjale olulise kahju. Kuna tööleping

öeldi hagejaga üles 29.09.2011 ja väidetav töökohustuse rikkumine on toimunud 26.11.2010,

st 10 kuud enne tööleping ülesütlemist, siis jätab kohus mainitud rikkumise mõistlikule ajale

viidates tähelepanuta.

26.09.2011 tehtud hoiatuse kohaselt 05.09.2011 on hageja rikkunud oma töökohustusi sellega,

et kinnitas arve /tehingu nr XXX ja andis välja sularaha vastava tehingu kohta orderile

kliendilt allkirja küsimata. Nimetatud asjaolu on tõendatud arve/tehing nr XXX (TVK tlk 28).

Hageja on tunnistanud enda töökohustuste rikkumist kliendi allkirja võtmata jätmisel. Küll

aga hageja leiab, et kliendil puudub võimalus väita, et talle ei ole raha väljastatud, sest orderi

saab välja printida ainult siis kui arve on kinnitatud ja laekumine kontrollitud. Samuti leiab

hageja, et hageja tegevust ei saa kvalifitseerida töötaja poolse rikkumisena, kuna vastavat

kohustust ei ole välja toodud ametijuhendis.

Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Hageja ametijuhendi punkt 3.2. kohaselt oli muu hulgas

hageja töökohustuseks tööandja poolt koostatud protseduurireeglite ja eeskirjade täpne

järgimine ja sularaha siirdamise teenuse osutamine kassas. Kostja poolt kehtestatud „Sularaha

kontole panek ja väljavõtt“ punkt 4.5 sätestab: Teller prindib välja tehingu dokumendid.

Teller ja klient või kliendi esindaja allkirjastavad tehingudokumendid. Teller annab ühe

tehingudokumentidest kliendile ning teise arhiveerib kaustas „Tehingud“ (tlk 58-63). Seega

oli hageja töökohustuseks kliendile sularaha väljamaksmisel kliendilt orderile allkirja

võtmine. Käesoleval juhul 05.09.2011 väljastatud orderi nr XXX aluseks oli tehing, millega

klient soovis kontolt sularahas välja võtta 3700 eurot (TVK tlk 29). Kohus nõustub kostja

seisukohaga, et ainus tõend selle kohta, et 3700 eurot on kliendile väljastatud, on kliendi

allkiri kostjale jääval orderil. Ilma kliendi allkirjata ei ole kostjal vajaduse tekkides võimalik

tõendada, et 3700 eurot on kliendile üle antud. Kohus leiab, et hageja poolt 05.09.2011

kliendile sularaha väljaandmine ilma vastava tehingu kohta kliendilt sularaha väljamaksmise

orderile allkirja võtmata näol on tegemist hageja poolse töökohustuse rikkumisega. Kuivõrd

kassa orderite väljastamine kuulus hageja igapäevatöö juurde, siis ei ole alust väita, et hageja

ei olnud teadlik kohustusest võtta kostjale jäävale orderile kliendi allkiri. Lisaks on 02.08.201

hageja vahetu juht peakassiir JS saatnud kõigile telleritele sh hagejale e-kirja, milles rõhutas

alljärgnevat; enne tööpäeva lõppu kontrollige üle mis tehingud te olete teinud, kui seal on nt-

ks RVV, SMK, RKP jne, siis kontrollige et kõik vajalikud allkirjad, dok. nr-d jne oleks

TÄIDETUD ja ALLKIRJASTATUD nii teie kui ka kliendi poolt!!” (tlk 56). Hageja ei ole

väitnud, et ta poleks nimetatud e-kirja kätte saanud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et

kirjeldatud sularaha väljastamise tehingu mittekorrektne sooritamine hageja poolt tekitas

kostjale 3700 euro väärtuses reaalse kahju tekkimise ohu ning kahju tekkimise oht on ka

käesoleval ajal olemas (kuna siiani ei ole saadud kliendi kinnitust sularaha kättesaamise

kohta) ning võib realiseeruda kuni kliendi nõude aegumistähtaja saabumiseni.

26.09.2011 tehtud hoiatuse kohaselt rikkus hageja 06.09.2011 oma töökohustust, kui kinnitas

arve /tehingu nr XXX ja andis välja orderi lisamata enda allkirja. Asjaolu on tõendatud

arve/tehinguga nr XXX (TVK tlk 29). Kostja leiab, et kuna hagejal on ametijuhendist tulenev

kohustus allkirjastada kõik väljastatavad orderid, siis on igasuguse orderi allkirjastamata

jätmine tööülesannete rikkumine. Seda eriti olukorras, kus alles eelmisel päeval oli hageja

sama töökohustuse täitmise vastu rikkunud. Hageja on tunnistanud orderile enda allkirja

lisamata jätmist, kuid leiab, et order, millel puudub hageja allkiri, jäi AS-le EC ning allkiri on

võimalik orderile lisada hiljem. Hageja ametijuhendi punkt 3.2. ja kostja poolt kehtestatud

„Sularaha kontole panek ja väljavõtt“ punkt 4.5 tulenevalt on hageja ülesandeks

tehingudokumentide allkirjastamine. Kohus leiab, et 06.09.2011 sularaha välja maksmise

arvele enda allkirja lisamata jätmine on hageja poolne töökohustuse rikkumine, samas ei ole

nimetatud kohustuse rikkumisega tekkinud tööandjale varalise kahju tekkimise ohtu.

Viimaseks töökohustuse rikkumiseks töölepingu ülesütlemisavalduse kohaselt on hageja poolt

26.09.2011 30 000 euro turvakotti panemata jätmine ja turvatöötajale šeifi panemiseks

üleandmata jätmine. Kostja leiab, et hageja rikkus sellega tööandja korralduse punkti 2 „Kui

klient ikkagi mingil põhjusel ei tulnud tehingut sooritama, siis tööpäeva lõppedes asetab teller

tehingu turvakotti ning annab selle turvatöötaja kätte. Turvatöötaja asetab selle ööseks seifi.“

Kostja on teinud hagejale nimetatud rikkumise kohta hoiatuse 27.09.2011 (TVK tlk 63).

Kostja leiab, et avaldaja lõi tööandjale kahju tekkimise ohu 30 000 euro ulatuses. Kostja

seaduslik esindaja on kohtuistungil selgitanud, et turvakapis oleva raha šeifi panemisel

rakendub sellele kindlustuskaitse.

Hageja väited raha turvakotti asetamise kohta on olnud menetluse käigus vastuolulised.

Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt hageja väitnud, et antud õhtul ei olnud raha

väljastamist, peakassapidaja raha kappi pannes ei teatanud, et raha on kapis ning, et millisele

kliendile see kuulub. Kohtuistungil on hageja väitnud, et ta vaatas kappi ja seal võis olla ka

mingi muu raha. Samuti on hageja väitnud, et korraldus oli liiga segane, et seda mõista.

Kostja kvaliteedijuht Siiri Vaga poolt 30. juunil 2011 telleritele saadetud korralduse kohaselt

1. juulist muutub peakassapidaja tööaeg. Peakassapidaja uued tööajad on tööpäeviti 8:45-

17:15 ning laupäeviti 10:00-17:00. Seoses sellega toimuvad muudatused ka töökorralduses: 1.

Teller, kes tööpäeviti lõpetab Estonia kontoris oma tööpäeva kell 19:00, asetab õhtul oma

kassaraha vahekäigus asuvasse turvakappi. Koos sularahaga asetab teller turvakappi ka

läbipääsu nupu. Turvakapi sularahaarve limiit on 10000 eurot või selle ekvivalent muus

valuutas: 2. Pärast peakassapidaja tööpäeva lõppu ei tohi Estonia kontoris teha suuremate

summadega (alates 10000 eurot või selle ekvivalent muus valuutas) tehinguid. Kui klient

annab diilerile teada, et ta kindlasti tuleb oma tehingut lõpuni tegema pärast peakassapidaja

tööpäeva lõppu, siis teavitab diiler või BO (M , T ) e-posti teel sellest peakassapidajat

hiljemalt kella 17:15ks. Diiler /BO töötaja teatab peakassapidajale firma nime, arve nr ning

milliseid kupüüre klient soovib. Peakassapidaja valmistab tehingu summa ette ning jätab selle

turvakappi. Raha laekumist E pangakontole kontrollib teller BO töötaja käest. Kui klient

ikkagi mingi põhjusel ei tulnud tehingut lõpuni sooritama, siis tööpäeva lõppedes asetab teller

tehingu summa turvakotti ning annab selle turvatöötaja kätte. Turvatöötaja asetab selle ööseks

seifi (TVK tlk 52). Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja JS ütlustest nähtuvalt 26.09.2011

jättis tunnistaja 3000 eurot peale oma tööpäeva lõppu raha turvakappi vastavalt e-mailis

saadetud juhendile, et peakassapidaja jätab peale tööpäeva lõppu raha kassapidaja jaoks. E-

mali teel oli telleritele tehtud korraldus, et klientide tarbeks jäetakse raha turvakappi, selle

kohta ei pea eraldi korraldust telleril andma. Kui klienti kohale ei tule, siis peab teller võtma

selle raha, asetama turvakotti, sulgema turvakoti ja andma selle üle turvatöötajalae, kes asetab

selle turvakoti seifi. Tunnistaja on selgitanud, selleks ei pea tellerile korraldust andma, see

korraldus oli e-maili teel telleritele tehtud, et klientide tarbeks jäetakse raha turvakappi. Juhul

kui klient kohale ei tule, siis peab teller võtma selle raha, asetama turvakotti, sulgema

turvakoti ja andma selle üle turvatöötajale, kes asetab selle turvakoti seifi. Kui tunnistaja

27.09. hommikul tööle tuli, siis see raha ei olnud ei turvakotis ega seifis. Sellega jäeti

põhimõtteliselt raha valveta, hageja oleks pidanud aru saama, et raha tuleb panna turvakotti ja

anda üle turvatöötajale, see oli kõikidele telleritele teada ja kõik tellerid vastavalt sellele ka

käitusid, tegu oli tavapärase rutiiniga. Tunnistaja selgituse kohaselt kõik töökorraldused on

veebipõhises intranetis olemas. Seal on kõik olulisema korraldused, käskkirjad, protseduuri

reeglid, ja juhendid ja kõigil telleritel on juurdepääs sinna olemas. E-maili teel saadetakse

meeldetuletusi vastavate protseduuride reeglite ja juhendite kohta ja samuti kui mõni reegel

muutub, selle kohta saadetakse info, et veebipõhises intranetis on muutudud vastav juhend.

Teller näeb on oma arvutis oma tehtud tehinguid, oma kassa seisu ja oma kandeid. Peakassiir

ei ole kohustatud teatama tellerile, et raha on kapis, kuna telleril on kohustus üle lugeda oma

kassa ja võrrelda seda arvutiprogrammiga. Rahakapid on telleri kassa. Kassas sahtlis tohib

olla 3200 euro väärtuses nii eurosid kui valuutas ning rahakapis kuni 10 000 eurot. Erand on

kehtestatud peale peakassapidaja tööpäeva lõppu klientide tarbeks jäetud raha näol. Igal

telleril on oma rahakapp (tlk 99-101).

Kohus leiab, tunnistaja JS ütlustega on leidnud tõendamist peakassapidaja poolt 26.09.2011

30 000 eurot turvakappi jätmine ja hageja poolt 26.09.2011 tööpäeva lõppedes 30 000 euro

turvakotti panemata jätmine ja turvatöötajale seifi panemiseks üleandmata jätmine. Kohus

leiab, et hageja poolt 30 000 euro turvakotti panemata jätmise ja turvatöötajale seifi

panemiseks üleandmata jätmise näol on tegemist olulise töökohustuse rikkumisega ning lõi

kostjale kahju tekkimise ohu 30 000 euro ulatuses kuna turvakapis olev raha ei ole

kindlustatud. Kvaliteedijuht SV poolt 30. juunil 2011 hagejale saadetud e-kirjaga ja tunnistaja

JS ütlustega on leidnud tõendamist, et hageja oli teadlik tööandja korraldusest, et juhul kui

klient ei tule tehingut lõpuni sooritama, siis tööpäeva lõppedes tuleb telleril asetada turvakapis

olev raha turvakotti ning anda see turvatöötajale, kes asetab selle ööseks šeifi. Selleks ei

pidanud peakassiir andma tellerile eraldi korraldust, vaid sellisest töökorraldusest olid kõik

tellerid teadlikud, tegemist oli tavapärase rutiiniga ning vastavalt sellele kõik tellerid ka

käitusid. Kohus leiab, et tänapäeva internetiajastul ei pea tööandja kõiki töökorraldusi üle

andma töötajale paberkandjal allkirja vastu ning seda võib teha ka e-posti teel ning töötajal on

kohustus tutvuda tööandja poolt töötajale e-posti teel saadetud korraldustega. Juhul kui mõni

korraldus jääb töötajale arusaamatuks, siis tuleb töötaja paluda tööandjal paluda täpsustada.

Käesolevas asjas ei nähtu, et hageja oleks pöördunud tööandja poole palvega, et talle

täpsustatakse kvaliteedijuht SV poolt 30. juunil 2011 telleritele saadetud töökorralduse sisu,

mistõttu võis tööandja eeldada, et see on hagejale arusaadav.

Kohus nõustub hagejaga, et hageja poolt kostjale kassa puudujäägi tasumata jätmist ei saa

pidada antud juhul hageja suhtes usaldamatuse aluseks. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et

kohus ei ole tuvastanud hageja süüd nimetatud kassapuudujäägi tekkimisest, millest tulenevalt

puudus hagejal kohustus eelnimetatud kassapuudujäägi hüvitamiseks kostjale.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja ei ole korduvalt (05.09.2011, 06.09.2011,

26.09.2011) täitnud oma töökohustusi piisava hoolsusega TLS § 16 tähenduses, mistõttu

rikkus oma töökohustusi TLS § 72 järgi. Hageja poolt 26.09.2011 30 000 euro turvakotti

panemata jätmine ja turvatöötajale üleandmata jätmine on hageja poolt oluline töökohustuse

rikkumine ja sellega lõi hageja kostjale 30 000 euro suuruse kahju tekkimise ohtu.

Seadusandja on jätnud tööandja otsustada mõjuva põhjuse kaalukuse üle ja selle mõjust

töösuhtele TLS § 88 lg 1 alusel, mis tingiks töösuhte ülesütlemise, st peab olema mõjuv

põhjus, mille puhul ei saa tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes

kuidagi eeldada töösuhte jätkamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul AS EC on kasutanud

õigesti

töölepingu

ülesütlemise

põhimõtet.

Hageja

töökohustused

olid

seotud

sularahatehingutega, mis nõuavad väga suurt täpsust ja hoolsust. Kohus on tuvastanud, et

hageja on korduvalt oma töökohustusi rikkunud, mis seisnevad just hageja töö iseloomust

tuleneva vajaliku hoolsuse järgimata jätmises. Tööandja huvidest lähtuvalt ei saa tööandjalt

eeldada töösuhte jätkamist isikuga, kes ei täida oma tööülesandeid piisava hoolsusega,

millega seoses võib tekkida tööandjale varaline kahju. Enne töölepingu ülesütlemist on

hagejale tehtud nii suulisi kui kirjalikke hoiatusi, kuid hageja ei ole sellele vaatamata täitnud

oma töökohustusi vajaliku hoolsusega. Samuti on ülesütlemine tehtud mõistliku aja jooksul

töökohustuste rikkumisest teada saamisest.

Samuti leiab kohus, et kostjal oli õigus hagejaga tööleping üles öelda etteteatamistähtaega

järgimata. Hageja eiras kostja mõistlikke korraldusi ja jätkas töökohustuste rikkumist

hoolimata kostja hoiatustest ja märkustest. Arvestades seda, et hageja tööülesanded olid

seotud kostjale kuuluva sularahaga ning eeldasid eriti suur hoolsust, siis etteteatamistähtaega

järgides oleks hagejapoolsete töökohustuste rikkumise tõttu võinud tekkida kostjale veel

suurem kahju tekkimise oht.

Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et töölepingu ülesütlemine 27.09.2011 avalduse alusel

vastab seaduses sätestatule ega ole TLS § 104 lg 1 järgi tühine.

Sellest tulenevalt puudub vajadus anda hinnang hageja keskmise töötasu suurusele ja

vastavatele tõenditele.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, § 134 lg 1 sätestatust,

mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded ja sama

paragrahvi lõikest 3, mis sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise

nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Tuginedes TsMS § 124 lg 1 ja §

134 lg 1 on tsiviilasja hind 2980 eurot.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus

esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude

proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Marget Henriksen

kohtunik