2-12-32544/9 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-12-32544

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar sekretär Janika Sarantšuk juuresolekul Otsuse avalikult teatavaks- tegemise aeg ja koht 05. november 2012. a . Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-32544 Tsiviilasi A T hagi P T vastu abielulahutuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

HAGEJA: A T,

KOSTJA: P T, Kohtuistungi toimumise aeg 01. november 2012.a. kinnisel kohtuistungil

RESOLUTSIOON Juhindudes PkS § 65,67 ; NimeS § 11 ja TsMS § 164 lg.1, § 434- 436, § 438, § 442 ja § 630- 633 Rahuldada A T hagi abielu lahutamiseks. Lahutada A T ( ja P T (ik. abielu, milline on registreeritud 19. augustil 2009.a. Saare Maavalitsusese Perekonnaseisuosakonnas, kande nr.69 all. Taastada A T’ ile lahutatava abielu eelne perekonnanimi „P“ Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Saata kohtuotsus peale jõustumist Saare Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale.

Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Sisulised asjaolud ja poolte seisukohad Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja abielu 19. augustil 2009.a., Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta koostati abielu akt nr 69 (tl.5). Abielust lapsi sündinud ei ole, ühisvara ei ole. Hageja taotleb abielulahutust põhjusel, et kostja on vägivaldne, tarvitab tihti alkoholi. Kostja poolt füüsilise ja psüühilise vägivalla tarvitamise tõttu on hageja olnud sunnitud pöörduma politseisse abi saamiseks ja kostja on toimetatud siis politseijaoskonda kainenema. Abielu ei ole olnud võimalik lahutada perekonnaseisuosakonnas, kuna kostja keeldub Perekonnaseisuosakonda abielu lahutamiseks tulemast. Hageja taotleb, et kohus abielu lahutaks. Lahutamise korral oleks tal võimalik ka keelata kostja viibimine hagejale kuuluval kinnisvaral Kostja P Ti seisukoht hageja taotluse osas on, et tema ise lahutust ei soovi, kuid kui hageja seda soovib, siis ta ei vaidle lahutusele ka vastu. Mis tal muud üle jääb.

Kohtu seisukoht PkS § 65 lg1 alusel abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Kui üks abikaasadest keeldub lahutuse vormistamiseks minemast perekonnaseisuosakonda, siis saab seda käsitleda vaidlusena abielu lahutamise üle. PkS § 67 lg.1 alusel kohus võib abielu lahutada , kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja on taotlenud abielu lahutust, kostja ei vaidle lahutusele vastu, mis annab alust kohtule järelduseks, et poolte kooselu ei ole taastatav. Vastavalt Nimeseaduse §-le 11 lg1 abielu lahutamisel võib kohus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama seaduse § 11 lg2 alusel taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi, 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja on soovinud, et temale taastataks lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi „P“.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 164 lg.1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kristel Pedassaar Kohtunik