3-12-1924/17 · Tartu Ringkonnakohus

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

2. november 2012, Tartu Haldusasja number 3-12-1924 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla 10. septembri 2012. a käskkirja nr 6-1/455 õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 13. septembri 2012. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. septembri 2012. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikolai Lilitškin esitas 10. septembril 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla

10. septembri 2012. a käskkirja nr 6-1/455 tühistamiseks ning õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja suhtes teostati 10. septembril 2012 väljaviimist SA TÜ Kliinikumi Maarjamõisa haiglasse seoses meditsiiniliste protseduuridega. Protseduuri ajal kukkus kaebajal parema kummist rannajalatsi seest välja kirjaklambrist valmistatud muukimisese. Väljaviimisel kohaldati kinnipeetava suhtes ohjeldusmeetmetena käeja jalaraudade kasutamist. Kaevatava käskkirjaga otsustati kohaldada kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist kaebaja viibimisel väljaspool kambrit ja vajadusel ametnike sisenemisel kambrisse.

Koos kaebusega esitas N. Lilitškin taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

2. Tartu Halduskohtu 13. septembri 2012. a määrusega tagastati N. Lilitškini kaebus ning jäeti läbi vaatamata taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Määruse põhjenduste kohaselt on tühistamiskaebuse osas kaebajal läbimata vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebus halduskohtusse esitati enne seda, kui kaebaja vanglale vaide esitas. Kaebuses möönab kaebaja isegi, et tal on vangistusseadusest tulenev nõue täitmata. Kaebaja on esitanud kohtule ka tuvastamiskaebuse, kuid halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 näeb selle kaebuse esitamiseks ette piirangu. Kaebaja eesmärgiks on eelkõige, et tema suhtes lõpetataks kaevatava käskkirjaga otsustatud täiendavate julgeolekuabinõude ja ohjeldusmeetmete kohaldamine, kuid käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ei kõrvalda selle kehtivust, mistõttu taotletav eesmärk jääb saavutamata. Seega pidas kohus võimalikuks kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna tulenevalt HKMS § 45 lg-st 2 puudub kaebajal ilmselgelt tuvastamisnõude esitamise õigus.

Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse, kuid kohus märkis, et kuna esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhikaebusest, siis ei saa esialgsel õiguskaitsel olla laiemat toimet kui põhivaidluse lahendamisel tehtaval otsusel. Kuna tuvastamiskaebuse rahuldamine ei tingiks kaevatava haldusakti kehtivuse lõppemist ega täitmise peatamist, siis ei saa tuvastamiskaebuse lahendamisel ka esialgse õiguskaitse vahendina kohaldada haldusakti täitmise peatamist, mistõttu jääb esialgse õiguskaitse taotlus tulenevalt HKMS § 249 lg 3 ls-st 2 läbi vaatamata. Taotluse alusena ei saa käsitada HKMS § 249 lg-t 2, kuna taotlus ja kaebus esitati enne vaidemenetluse algust. Kohus ei pea vaidlustatud käskkirja täitmise peatamist ka sisuliselt põhjendatuks. Kohus peab HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt avalikku huvi vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks ning kinnipeetava põgenemise vältimiseks kaalukamaks kaebaja huvist vältida oma põhiõiguste täiendavat piiramist. Lisaks peab Tartu Vangla VangS § 69 lg 3 alusel kontrollima täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluste olemasolu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 13. septembri 2012. a määruse p-de 2–5 tühistamist ja esialgse õiguskaitse kohaldamist, mis seisneb ööpäevaringselt lukustatavas kambris käeraudade kasutamise tühistamises. Lisaks palub kaebaja kahju hüvitamist summas 5 000 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei toonud vangla välja ühtegi põhjust, miks kaebaja suhtes ohjeldusmeetmeid kasutati. Vaidlustatavas käskkirjas pole välja toodud distsiplinaarrikkumise põhjuseid. Üksikkambrisse saab kinnipeetava paigutada vaid erandjuhtudel, kuid kohus pole seda juhtumit kindlaks teinud. Esialgse õiguskaitse kohaldamisest keeldumine raskendab põhivaidluse tõhusama tulemuse kindlustamist. Lisaks süvendab esialgse õiguskaitse mitteandmine kaebaja kehalisi piinu ja kannatusi, mida tekitavad talle ohjeldusmeetmed. Vaidlustatud käskkiri pole vastu võetud pädeva isiku poolt. Täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise tingimused on täitmata. Kaebaja pole toime pannud ühtegi tegu, mis annaks õiguse kohaldada tema suhtes mingisuguseid meetmeid. Välja on jäetud selgitamata mõiste „põgenemiskalduvust omava isiku“ sisu.

4. Tartu Vangla on vastuses seisukohal, et N. Lilitškini määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja ei vaidle vastu tõigale, et tühistamiskaebuse osas on tal läbimata kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. Samuti ei vaidle kaebaja vastu sellele, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatud, kuna õiguste kaitseks on olemas efektiivsem õiguskaitsevahend tühistamiskaebuse näol. Tartu Vangla leiab, et halduskohus on õiguspäraselt jätnud rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja pole kohtu põhjendustele vastu vaielnud. Vangla hinnangul puuduvad määruskaebuses üldse sisulised põhjendused.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

6. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles palus tühistada Tartu Vangla

10. septembri 2012. a käskkiri nr 6-1/455, millega määrati kinnipeetavale täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Tartu Halduskohus on tühistamiskaebuse osas kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastanud, kuna N. Lilitškin ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Tühistamiskaebuse halduskohtule esitas N. Lilitškin 10. septembril 2012 ehk samal päeval, kui talle tutvustati vaidlusalust käskkirja. Vaide Tartu Vanglale kõnealuse käskkirja osas esitas kaebaja alles

11. septembril 2012 ehk päev pärast kaebuse esitamist halduskohtule. Kaebaja on ilmselgelt ja tahtlikult kiirustanud kaebuse esitamisega halduskohtule, sest vaide esitamise viimaseks päevaks oleks olnud 10. oktoober 2012. Kuna kaebaja on halduskohtule esitanud arvukalt mitmesuguseid kaebusi, sh ka tühistamiskaebusi, siis on N. Lilitškin teadlik seaduses sätestatud nõuetest ning menetlustest, mis tuleb läbida enne kaebuse esitamist halduskohtusse.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka tuvastamiskaebuse tagastamise osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 45 lg 2 seab tuvastamiskaebuse esitamisele piirangud. Nimetatud sätte alusel on tuvastamiskaebus sekundaarne õiguskaitsevahend, mida võib kasutada, kui puuduvad efektiivsemad õiguskaitsevahendid. Antud juhul oleks kaebaja pidanud esitama eelkõige tühistamisnõude, mida ta on ka teinud, kuid mille kohus on õiguspäraselt tagastanud, sest kaebaja pole täitnud VangS § 11 lg-st 5 tulenevaid nõudeid. HKMS § 45 lg 2 mõtteks on, et isik kasutaks alati primaarseid ja efektiivsemaid õiguskaitsevahendeid. Kuna HMS § 72 lg 1 p-des 1–3 toodud loetelu ei sisalda haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõuet vaidemenetluse esemena, siis on tuvastamisnõude esitamine enne vaidemenetluse läbimist alati võimalik. Nagu eelnevalt mainitud, ei tohi isik tuvastamisnõude esitamise õigust kuritarvitada, sest antud juhul on õiguste kaitseks võimalik ja vajalik kasutada efektiivsemat õiguskaitsevahendit ehk tühistamiskaebust, mille esitamiseks halduskohtule on küll seatud piirangud kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse näol, kuid mis sugugi ei piira isiku kaebeõigust. Kohus rõhutab veel kord, et kaebaja on ennatlikult pöördunud kaebusega halduskohtusse, sest vaide esitamise tähtaeg oli alles 10. oktoobril 2012, kuid kaebus halduskohtusse esitati juba 10. septembril 2012.

Tulenevalt eelpool öeldust, jätab ringkonnakohus tähelepanuta määruskaebuses toodud väited vangla tegevuse kohta vaidlusaluse käskkirja andmisel.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on õigesti tagastanud N. Lilitškini esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel, sest esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav. HKMS § 249 lg 1 ls 1 sätestab, et esialgse õiguskaitset võib kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest, st see peab teenima sama eesmärki. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et esialgse õiguskaitse abinõu peab olema eesmärgipärane. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad. Kuna tühistamiskaebust ei saanud lugeda lubatavaks, sest kaebaja ei olnud kohtueelset vaidemenetlust läbinud, siis tuleb vaadata, kas tuvastamiskaebuse esitamine kohtule ja esialgse õiguskaitse lähtumine sellest nõudest, aitavad saavutada kaebaja poolt soovitud eesmärki, milleks on kaevatava käskkirja täitmise peatamine. Ringkonnakohus leiab, et lubatav ei ole esialgse õiguskaitse taotlemine haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuses, kuna tuvastamiskaebuse rahuldamisel ei ole vahetuid õiguslikke tagajärgi, mistõttu puudub vajadus tagada kaebaja õigusi kohtumenetluse ajal esialgse õiguskaitse korras. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, ei pea kohus vajalikuks seetõttu peatuda ka taotluse põhjendatusel ja sellest tulenevalt kaebuse perspektiivikusel.

Ringkonnakohus peab vajalikuks mainida, et kui kaebaja oleks korrektselt läbinud vaidemenetluse tühistamiskaebuse osas ja poleks ennatlikult halduskohtusse pöördunud, siis oleks ta saanud esitada lähtudes HKMS § 249 lg-st 2 esialgse õiguskaitse taotluse ka vaidemenetluse ajal.

9. Määruskaebuses on N. Lilitškin palunud kahju hüvitamist summas 5 000 eurot. Tulenevalt HKMS § 203 lg-st 2 ja § 182 lg-st 3, ei saa määruskaebuse esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud.

10. N. Lilitškin on soovinud ka Tartu Halduskohtu 13. septembri 2012. a määruse p-de 4 ja 5 tühistamist, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole see asjakohane nõue, sest neis punktides toodud resolutsioon on kaebajat soosiv ning ei riku kuidagi kaebaja õigusi.

Madis Ernits Agu Timmi Einar Vene