3-12-1219/14 · Tartu Ringkonnakohus

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 2. november 2012, Tartu Haldusasja number 3-12-1219 Haldusasi Viktor Šibanovi kaebus Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 100 000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 6. augusti 2012. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Viktor Šibanovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Viktor Sibanov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 6. augusti 2012. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viktor Šibanov esitas 10. juunil 2012 kaebuse Tartu Halduskohtule Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 100 000 eurot. Kaebaja sai 11. novembril 2011 vanglas trauma, kuid talle vastavat meditsiinilist abi osutamata paigutati kaebaja üksikkambrisse, kus tal tuli taluda füüsilist valu ja kannatusi. Koos kaebusega esitas V. Šibanov taotluse riigi õigusabi saamiseks. 2. Tartu Halduskohtu 6. augusti 2012. a määrusega jäeti taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma või kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist ning tema väidetest ei nähtu, et asja suhtes saaks esineda ülekaalukat avalikku huvi. Kaebuse on suutnud kaebaja ise koostada ning selles esitatud asjaolud ja taotlus on piisavalt arusaadavad. Uurimispõhimõttest tulenevalt ei ole kohus seotud kaebuse sõnastusega, mistõttu ta saab asjas tähendust omavad asjaolud ise välja selgitada ning anda vaidlustatule hinnangu ka juhul, kui kaebaja ei oska neid ise õiguslikult põhjendada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3. V. Šibanov esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 6. augusti 2012. a määruse resolutsiooni punkti 2 tühistamist ja riigi õigusabi andmist. Riigi õigusabi andmata jätmine tingib kaebaja ebavõrdsesse seisundisse asetamise võrreldes Viru Vanglaga, kel on esindajateks juriidilist haridust omavad isikud. Advokaadita ei suuda kaebaja hinnata kohtuliku arutelu seaduslikkust ning ohtu satuvad ka kaebaja olulised huvid. Advokaadi olemasolu on vajalik ka selleks, et pärast traumat on kaebajal arusaamatu diktsioon ja rääkimine on raskendatud, mis takistab kohtus arusaadavalt kõnelemast. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 5. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Tartu Halduskohus on tuvastanud V. Šibanovi maksejõuetuse (tl 46), kuid ainuüksi maksejõuetus ei tingi kaebajale riigi õigusabi andmist. 6. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. V. Šibanov on suutnud esitada arusaadava kaebuse halduskohtule ning arusaadava määruskaebuse ringkonnakohtule. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab nii halduskohus kui ka ringkonnakohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Kaebaja väide, et trauma takistab tal korralikult ja arusaadavalt rääkimast, mistõttu võib olla raskendatud tema kõne mõistmine ja seetõttu on vajalik advokaadi olemasolu tema õiguste kaitseks, ei tingi riigi õigusabi taotluse rahuldamist. Praegusel hetkel ei ole halduskohus teinud määrust ei selle kohta, et asi lahendataks kirjalikus menetluses ega ka selle kohta, et asjas korraldataks istung, mistõttu ei ole kaebaja väidetul alust. Riigi õigusabi on RÕS § 4 lg 1 alusel füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine, mistõttu ei ole kaebajale riigi kulul advokaadi määramine õigustatud ainuüksi seetõttu, et kaebajal on kõnelemisel raskusi. Kõnedefektid ei tohiks kuidagi takistada kaebajal oma õigusi kaitsmast, sest kirjalikult on võimalik tal oma seisukohti esitada ning eelnevast on selge, et kaebaja senini esitatud kaebused ja taotlused on kohtule arusaadavad olnud. 7. RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning esitatud tõenditest ja väidetest ei nähtu, et asjas esineks tungiv avalik huvi. Eelnevast lähtudes on võimalik antud asja lahendamine ilma kaebajale riigi õigusabi korras esindajat määramata. Madis Ernits Maili Lokk Einar Vene 2 2

3 3