2-11-54994/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-54994

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

2. november 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-54994

Tsiviilasi

Kamikaze Trading OÜ hagi Green-PIK KANAK OÜ,

Andrei

Knjazevi

ja

Nadežda

Knjazeva

vastu

2969,95 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1756,17 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Kamikaze Trading OÜ (registrikood 11124308;

asukoht Koolmeistri 1, Luunja alevik, Luunja vald, 62222

Tartu

maakond);

esindaja

advokaat

Rene

Hallemaa

(Advokaadibüroo Valge & Uiga; asukoht Vanemuise 21A,

51014 Tartu; e-post rene@valgejauiga.ee);

kostja I Green-PIK KANAK OÜ (registrikood 11630431;

asukoht Kitsejärve talu, Kitseküla küla, Haaslava vald,

60523 Tartu maakond); esindaja juhatuse liige Nadežda

Knjazeva, e-post nadezda.knjazeva@green-pik.eu;

kostja II Andrei Knjazev (isikukood 37104175210; elukoht

XXX);

kostja III Nadežda Knjazeva (isikukood 48108282712;

elukoht XXXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kamikaze Trading OÜ hagi Green-PIK KANAK OÜ, Andrei Knjazevi ja

Nadežda Knjazeva vastu leppetrahvi ja viiviste nõudes.

2. Välja mõista solidaarselt Green-PIK KANAK OÜ-lt, Andrei Knjazevilt ja Nadežda

Knjazevalt Kamikaze Trading OÜ kasuks 1527 (üks tuhat viissada kakskümmend seitse)

eurot ja 5 senti, millest 229,12 eurot on leppetrahv ja 1297,93 eurot sissenõutavaks

muutunud viivis.

3. Poolte menetluskulud jätta solidaarselt Green-PIK KANAK OÜ, Andrei Knjazevi ja

Nadežda Knjazeva kanda.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja

2(6)

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused (tl 2-5)

Kamikaze Trading OÜ (hageja) esitas 09.11.2011 Tartu Maakohtule hagi Green-PIK

KANAK OÜ (kostja I), Andrei Knjazevi (kostja II) ja Nadežda Knjazeva (kostja III, koos

kostjad) vastu 2969,95 euro (põhinõue 1527,05 eurot, leppetrahv 229,12 eurot ja 31.10.2011

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1213,78 eurot) ning lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja I ja Green Building Development OÜ (töövõtja)

16.04.2010 projekteerimistööde töövõtulepingu nr 100-10 ning 20.09.2010 projekteerimistööde

töövõtulepingu nr 108-10, mille alusel töövõtja tegi kostjale I projekteerimistöid. Kostja I sattus

tööde eest tasumisega võlgnevusse, mistõttu võttis kostja II 02.12.2010 sõlmitud kokkuleppega

kohustuse isiklikult tasuda võlgnevus hiljemalt 31.12.2010. Paraku kostja II kokkulepet ei

täitnud. 25.02.2011 sõlmisid töövõtja ja kostjad kokkuleppe kostja I võlgnevuse tasumiseks

osamaksetena vastavalt kokkulepitud maksetähtaegadeks, kusjuures kostjad II ja III kohustusid

kogu oma varaga tagama kostja I kohustuse kohase täitmise 19 952,10 euro ulatuses. 26.02.2011

loovutas töövõtja vaidlusaluse nõude osaliselt hagejale, so summas 1527,05 eurot, millele

lisandub 16,46% leppetrahvist ja viivis. Kostja I tasus kokkuleppe alusel hagejale esimese

osamakse summas 1000 eurot, kuid hilisemaid kohustusi kostja I ega kostjad II ja III enam ei

täitnud korduvatele meeldetuletustele vaatamata.

Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 2969,95 eurot ja

lisanduva viivise 0,5% päevas põhinõudest iga viivitatud päeva eest kuni kohtuotsuse täitmiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 16.04.2010 projekteerimistööde

töövõtulepingust nr 100-10, 20.09.2010 projekteerimistööde töövõtulepingust nr 108-10,

02.12.2010 maksegraafiku kokkuleppest, 25.02.2011 kokkuleppest, 26.02.2011 nõude

loovutamise lepingust, 11.08.2011 elektronkirjast ning võlgnevuse ja viivise arvestusest (tl 6-

27).

Kostjate vastus (tl 33-35)

Kostjad tunnistavad põhivõlga täies ulatuses, so summas 1527,05 eurot. Kostjad märgivad, et

viivise võlgnevus summas 1213,78 eurot on põhivõlale lähedane summa. Kostjate hinnangul ei

saa hagejal olla sellises ulatuses kostja I poolt raha maksmise kohustuse täitmata jätmisest kahju

tekkinud. Kostjad ei ole oma kohustuse täitmist vältinud ning on siiani otsinud pidevalt

vahendeid ja lahendusi võlgnevuse likvideerimiseks. Kostjad paluvad viivist vähendada kohtu

äranägemisel mõistliku summani, sest viivise määr 0,5% päevas on liiga kõrge, olles vastuolus

heade kommete ning hea usu põhimõttega. Kostjate arvates ei ole põhjendatud ka hageja taotlus

mõista viivis välja kuni kohtuotsuse täitmiseni, sest sellisel juhul ületaks viivis põhivõlgnevust

juba mitmekordselt. Kostjad vaidlevad leppetrahvi nõudele vastu täies ulatuses ja leiavad, et

hageja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, sest hageja ei ole kostjatelt nõudnud leppetrahvi

ennem kui käesolevas hagimenetluses. Pealegi on leppetrahv kokkuleppe asjaolusid arvestades

ebamõistlikult ja põhjendamatult suur. Kui kohus leiab, et hagejal on siiski õigus leppetrahvi

nõuda, paluvad kostjad kohtul leppetrahvi vähendada.

3(6)

Hageja vastus kostjate seisukohale (tl 45-47)

Kuivõrd kostjad on oma vastuses selgesõnaliselt nõustunud põhinõudega, tuleb hagi lugeda

1527,05 euro ulatuses õigeksvõetuks. Hageja leiab, et viivise määr 0,5% päevas tasumata

summast alates osamaksete tähtaegadele järgnevast päevast iga kalendripäeva eest on mõistlik

ning vastab 25.02.2011 kokkuleppes väljendatud kostjate tahtele. 24.01.2012 seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivis 1862,77 eurot. Hageja on seisukohal, et viivise vähendamiseks

puudub alus. Kostjad ei ole oma vastuses põhistanud ega tõendanud, kuidas on kokku lepitud

viivisemäära kohaldamine vastuolus heade kommete või hea usu põhimõttega. Pelgalt seetõttu,

et kostjad soovivad oma kohustuse täitmisest vabaneda või kohustust vähendada, ei anna alust

kokkuleppelise viivise vähendamiseks. Kohustuste täitmata jätmine hageja ees on mõistmatu

olukorras, kus kostja I on kolmandale isikule (Sulev Jaksman) kirjalikult kinnitanud, et

26.11.2011

seisuga

on

kostjal I

materiaalseid

vahendeid

vihmaussidest

biomassi

valmistoodangu, täiendava seadmestiku ja ehitusmaterjalide näol summas 600 000 eurot. Kostjad

on viidanud sellele, et hagejal ei ole kostjate kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju tekkinud.

Hageja märgib, et viivise kui õiguskaitsevahendi kasutamine ei ole sõltuvuses kahju olemasolust.

Kui hagejal on kahju tekkinud ning see ületab viivisnõude, on hagejal täiendav õigus nõuda

kahju hüvitamist. Hageja lisanduva viivise nõue tuleneb seadusest ja selle põhjendatuse üle ei

saa seetõttu vaidlust olla. Hageja on seisukohal, et ei ole leppetrahvi nõudeõigust kaotanud.

Hageja on andnud kostjatele veel täiendavaid tähtaegu kohustuse täitmiseks, viimati 11.08.2011

elektronkirjas kuni 14.08.2011. Kirjalikult esitas hageja leppetrahvi nõude hagiavalduses, olles

varem suuliselt esitanud nõudeid korduvalt. Hageja arvates on leppetrahvi nõue esitatud

mõistliku aja jooksul, kuna hagi aegumistähtaja algusest (15.08.2011) oli hagiavalduse esitamise

ajaks, so on leppetrahvi nõude esitamise ajaks, möödunud alla kolme kuu. Võrreldes hagi

aegumise tähtaega (3 aastat) ning leppetrahvi nõude esitamiseks kulunud aega (alla kolme kuu),

jääb leppetrahvi nõude esitamise aeg hageja hinnangul mõistliku aja piiridesse, so hagi

aegumistähtaja algusesse. Samuti on hageja seisukohal, et ei ole alust leppetrahvi

vähendamiseks. Kostjad on ise leppetrahvi kohaldamises kokku leppinud, olles vabad

igasugustest mõjutustest. Rääkida ei saa ka kostjate majanduslikest raskustest või erakorralistest

asjaoludest. Kostjad ei ole oma vastuväidetes kuidagi põhistanud ega tõendanud, milles seisneb

leppetrahvi ebamõistlik ja põhjendamatu suurus. Kokku on hageja nõue 24.01.2012 seisuga

3618,94 eurot, millest 1527,05 eurot on põhinõue, 229,12 eurot leppetrahv (16,46% 1392 eurost)

ja 1862,77 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

Hageja lisas oma vastusele 28.10.2011 teate (tl 49).

Kohtu põhjendused

1. 10.09.2012 toimunud kohtuistungil andis kohus pooltele aega 10 päeva kokkuleppe

sõlmimiseks

ja

teatas,

et

kokkuleppe

mittesaavutamisel

määratakse

kohtulahendi

teatavakstegemise aeg (tl 91 pöördel). Menetlusosalised eeltoodule vastuväiteid ei esitanud.

Kohus määras 08.10.2012 määrusega jätkata käesoleva tsiviilasja läbivaatamist kirjalikus

menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel (tl 93).

2. Kohus leiab, et hageja leppetrahvi ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue on põhjendatud.

3. Asja materjalidest nähtuvad järgmised asjaolud:

- kostja I ja Green Building Development OÜ sõlmisid 16.04.2010 projekteerimistööde

töövõtulepingu nr 100-10 (tl 6-12) ning 20.09.2010 projekteerimistööde töövõtulepingu nr 108-

10 (tl 13-19). Lepingutest nähtub töö ositi üleandmise kokkulepe, samuti on ette nähtud ositi

tasumine esitatud arvete alusel (p-d 5.1.1, 5.3 ja 5.4);

- kostja I rikkus nimetatud lepingutest tulenevat tasu maksmise kohustust, mistõttu sõlmiti

02.12.2010 kostjaga II maksegraafiku kokkulepe kostja I võlgnevuse tasumiseks (tl 20);

- 25.02.2011 sõlmisid Green Building Development OÜ ja kostjad kokkuleppe kostja I

võlgnevuse tasumiseks osamaksetena vastavalt kokkulepitud maksetähtaegadeks (tl 21-23).

4(6)

Kokkuleppes ei sisaldu võlausaldaja kohustust väljastada kostjale I eelnevalt iga osamakse

tasumiseks arve;

- 26.02.2011 loovutas Green Building Development OÜ hagejale 25.02.2011 kokkuleppest

tuleneva nõude summas 1527,05 eurot, millele lisandus õigus nõuda viivist ja kokkulepitud

leppetrahvist 16,46% (tl 24-25);

- kostjad tunnistasid 08.12.2011 vastuses hagile põhivõlga summas 1527,05 eurot (tl 33-35),

mistõttu tegi kohus hageja 27.02.2012 taotluse (tl 51-53) alusel 07.05.2012 hagi osalisel

õigeksvõtul põhineva osaotsuse (tl 65) ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

1527,05 eurot põhinõude katteks. Kohus määras jätkata menetlust leppetrahvi ja viivisenõuete

osas ning määrata menetluskulude jaotus kindlaks lõpplahendis. Nimetatud otsus jõustus

07.07.2012;

- 10.09.2012 toimunud kohtuistungil on hageja teatanud, et nõuab käesoleval ajal kostjatelt

kõrvalnõudeid – leppetrahvi ja viivist – põhinõude ulatuses (tl 87).

4. Hageja on esitanud kostjate vastu 25.02.2011 sõlmitud kokkuleppe rikkumisest tulenevad

nõuded.

Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS

§ 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama

paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos

kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada,

kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva

õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist.

5. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise

eest. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna

rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel

(kostjatel oli 25.02.2011 kokkuleppe alusel raha maksmise kohustus), siis vastutust välistavaid

asjaolusid ei esine.

6. 25.02.2011 kokkuleppe p 1.4 kohaselt tagavad kostja II ja III (käendajad) kogu oma varaga

kostja I kohustuse täitmise võlausaldaja ees summas 19 952,10 eurot, so summas, mis on võrdne

kokkulepe p-s 1.3 nimetatud summade ja p-s 1.6 nimetatud leppetrahvi summaga.

VÕS § 142 lg-d 1 ja 3 sätestavad, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendus võib

olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 143

lg 1 näeb ette, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on tarbija. Sama

paragrahvi 2. lõike kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui käendatava kohustuse suurus ei

ole käenduslepingu sõlmimisel selge ja ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises

maksimumsummas. Vastavalt VÕS § 145 lg-tele 1 ja 2 vastutavad kohustuse rikkumise korral

põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et

käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse

rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju

hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude

hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab

käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid

vältida.

7. Hageja nõuab kostjatelt leppetrahvi väljamõistmist summas 229,12 eurot. Kostjad leiavad, et

hageja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, sest hageja ei ole kostjatelt nõudnud leppetrahvi

5(6)

ennem kui käesolevas hagimenetluses. Kui kohus leiab, et hagejal on siiski õigus leppetrahvi

nõuda, paluvad kostjad kohtul leppetrahvi vähendada, kuna nõutav leppetrahv on ebamõistlikult

ja põhjendamatult suur.

25.02.2011 kokkuleppe p 1.6 kohaselt juhul, kui kostja I ei täida tähtaegselt kokkuleppe p-s 1.3

nimetatud kohustusi (sh tasuda hagejale kokku 1527,05 eurot), siis kohustub kostja I tasuma

leppetrahvi summas 1392 eurot. Leppetrahvist on 26.02.2011 nõude loovutamise lepingu p 2

kohaselt hagejale loovutatud 16,46%, so 229,12 eurot.

VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi

eesmärgiks on kompenseerida kohustuse rikkumisega tekitatud kahju kokkulepitud suuruses ning

sõltumata tegeliku kahju suurusest või selle tõendamisest lihtsustada kahju hüvitamise nõude

realiseerimist ja sundida võlgnikku kohustuse täitmisele. Vaidlust ei ole selles, et kostja I on

25.02.2011 kokkulepet rikkunud ja et leppetrahvi suurus on kokkuleppes kindlaks määratud.

Kostjad on kokkulepet sõlmides sellise leppetrahvi suurusega nõustunud. Lepinguvabaduse

põhimõtte kohaselt on isikud vabad ning õigustatud ise otsustama oma õiguste ja kohustuste üle.

Vastavalt VÕS § 159 lg-s 2 sätestatule kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab. Mõistlik aeg VÕS § 159 lg 2 tähenduses mahub ajaliselt kohustuse rikkumise

avastamise või kohustuse täitmiseks kokkulepitud uue tähtaja möödumise ja nõude aegumise

vahele. Kohtu hinnangul ei ole hageja leppetrahvi nõudeõigust kaotanud. 25.02.2011 kokkuleppe

p 1.3 kohaselt kohustus kostja I tasuma oma võlgnevuse osamaksetena ajavahemikus 04.03.2011

kuni 25.06.2011. Kohtule esitatud 11.08.2011 elektronkirjast (tl 26) nähtub, et kostjatele on

antud täiendavaid tähtaegu kohustuse täitmiseks, seda hiljemalt kuni 14.08.2011. Kuna

leppetrahvi nõue esitati hagiavalduses, so 09.11.2011, siis on viimasest kohustuse täitmiseks

kokkulepitud tähtajast möödunud vähem kui kolm kuud, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et

leppetrahvi nõue on esitatud mõistliku aja jooksul.

VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus

seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku

suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole

õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et leppetrahv

antud juhul vähendamisele ei kuulu. Kostjal I oli 25.02.2011 kokkuleppe p 1.3 järgi raha

maksmise kohustus kokku summas 9280,05 eurot, sellest on hagejale loovutatud 1527,05 eurot,

kusjuures leppetrahviks määrati 1392 eurot, mis on 15% võlgnetavast summast. Kohus ei pea

nimetatud leppetrahvi (15% võlgnetavast summast) ebamõistlikult suureks. Kokkulepitud

leppetrahv tagab juba 16.04.2010 ja 20.09.2010 projekteerimistööde töövõtulepingute

rikkumisest tulenevat tasu maksmise kohustust. Hagi kohtusse esitamise ajaks ei ole kostjad

hagejale võlgnetavast summast midagi tasunud. Lisaks ei ole kostjad esitanud kohtule ühtegi

tõendit oma majandusliku seisundi hindamiseks vaatamata kohtu vastavale selgitusele (tl 93

pöördel).

Kohus leiab eeltoodud põhjendustest lähtudes, et hageja leppetrahvi nõue on põhjendatud,

mistõttu tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 229,12 eurot.

8. Hageja nõuab kostjatelt sissenõutavaks muutunud viivist summas 1297,93 eurot (1527,05 –

229,12).

VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Praegusel juhul on lepitud kokku

viivise määras 0,5% päevas tasumata summast alates kindlaksmääratud kuupäevale järgnevast

päevast iga kalendripäeva eest (25.02.2011 kokkuleppe p 1.6).

6(6)

Kostjad on palunud viivist vähendada kohtu äranägemisel mõistliku summani, sest viivise määr

0,5% päevas on liiga kõrge, olles vastuolus heade kommete ning hea usu põhimõttega.

VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist

vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg-st 1 tuleneb, et kui tasumisele kuuluv

leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud

lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise

ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Kohus leiab, et antud juhul sissenõutavaks muutunud viivis vähendamisele ei kuulu. Hageja

teatas 10.09.2012 toimunud kohtuistungil, et ta nõuab kostjatelt kõrvalnõudeid põhinõude

ulatuses. Seega on hageja ise vähendanud viivisenõuet 1297,93 euroni, kusjuures lisanduva

viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel enam ei taotleta. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on

reeglina ülemääraseks ja ebamõistlikult suureks loetud viivis, mis ületab põhivõla suurust. Kohus

märgib, et viivise põhieesmärgiks on rahalise kohustuse täitmise rikkumisega võlausaldajale

kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise

lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivis tagada

võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjatest enesest (lepingute ja

kokkulepete mittekohane täitmine) ning seetõttu on põhjendatud mõista kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis hageja taotletud suuruses, so 1297,93 eurot.

8. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 229,12 eurot

leppetrahvi nõude katteks ja 1297,93 eurot sissenõutavaks muutunud viivise nõude katteks,

kokku seega 1527,05 eurot. Nimetatud summa koos põhinõudega ei ületa käendajate vastutuse

rahalist maksimumsummat 19 952,10 eurot (2 × 1527,05 + 2 × 5753 = 14 560,10).

Menetluskulude jaotus

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi

kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 esimene lause

sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad

menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus, rahuldades hageja nõude täies ulatuses, jätab

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Kohtunik