3-10-3054/71 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Viive Ligi, Lauri Madise

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2012. a, Tallinn

Haldusasja number

3-10-3054

Haldusasi

P Si kaebus Kaitseväe 20. oktoobri 2010. a käskkirja nr

238P tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20. aprilli 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

P Si apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja: P S

Vastustaja: Kaitseväe Peastaap

RESOLUTSIOON

1. Jätta P Si apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20. aprilli 2012. a

otsus kohtuasjas nr 3-10-3054 muutmata.

2. P Si taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 3. detsembril 2012. a

(HKMS § 212 lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi

korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kol-ltn P S määrati kaitseväe juhataja 31.12.2008 käskkirjaga nr 927P Põhja

Kaitseringkonna kaitseväe orkestri ülem-kaitseväe peadirigendi ametikohale alates

01.01.2009.

3-10-3054

2(9)

2. Kaitseväe juhataja 20.10.2010 käskkirjaga nr 238P „Distsiplinaarkaristuse määramine“

avaldati orkestriülem – kaitseväe peadirigent kol-ltn P Sile kaitseväeteenistuse seaduse §

186 lg 2 p 3 sätestatud nõuete rikkumise eest vali noomitus.

Vaidlustatud käskkirja kohaselt paikneb Kaitseväe orkester Põhja Kaitseringkonna

koosseisus. Vabariigi Valitsuse 27.11.2008 määrusega nr 161 kinnitatud Kaitseväe

põhimääruse § 39 p 9 ja kaitseväe juhataja 11.12.2008 käskkirja nr 335 „Volituste

andmine“ p 2.9 alusel on kaitseväe juhataja volitanud Põhja Kaitseringkonna ülemat

käsutama kaitseväe eelarvelisi vahendeid oma pädevuse piires. Kaitseringkonna ülema

15.03.2010 käskkirja nr 49 lisa 1 alusel vastutab kaitseväe orkestri osaeelarve artiklite

sihtotstarbelise kasutamise eest orkestri ülem. Kaitseväe Peastaabi siseauditi osakonna

siseaudiitorid, analüüsides sõjaväeorkestrite festivali Est-Tattoo 2010 raames tehtud ja

kaitseväe poolt tasutud korralduskulusid eesmärgiga selgitada tehtud kulutuste

sihtotstarbelisust, tegid kindlaks, et kol-ltn P S on rikkunud kaitseväeteenistuse seaduse

(KVTS) § 186 lg 2 p 3 kehtestatud teenistusalaseid piiranguid (siseauditi osakonna

12.10.2010 memo nr SAO.-9.1-6/28760).

Orkestri ülem-peadirigent kol-ltn P S, olles mittetulundusühing Est-Tattoo juhatuse liige, on

korduvalt ajavahemikul 08.04.2010 kuni 30.06.2010 kooskõlastanud kaitseväe eelarve

artikli haldajana kaitseväe Põhja Kaitseringkonnale MTÜ Est-Tattoo poolt esitatud arveid

(08.04.2010 arve nr 2010/0408/01 summas 18 000 kr; 29.04.2010 arve nr 2010/0429/02

summas 24 000 kr; 20.05.2010 arve nr 2010/0520/01 summas 24 000 kr; 26.05.2010 arve nr

2010/0526/02 summas 42 000 kr; 30.06.2010 arve nr 2010/0630/01 summas 36 000 krooni)

kogusummas 144 000 krooni. Arvetelt nähtuvalt on MTÜ Est-Tattoo poolt esitatud arved

koostanud P S.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel

seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasa toomisele

suunatud tahteavaldus. KVTS § 186 lg 2 p 3 sätestatu kohaselt on kaitseväelasel

teenistuskohustuste täitmisega seoses keelatud teha tehinguid mittetulundusühinguga,

mille juhtkonna liige ta on. Kooskõlastades kaitseväe esindajana ja eelarveartikli

haldajana arveid, mille ta ise MTÜ Est-Tattoo esindajana on koostanud, rikkus P. S

korduvalt KVTS § 186 lg 2 p 3 kehtestatud teenistusalast piirangut.

Kaitseväe distsiplinaarseaduse (KDS) § 8 lg 1 ja distsiplinaarmäärustiku p 21 kohaselt on

kaitseväelase

poolt

seaduses

ja

selle

alusel

kehtestatud

õigusaktide

või

teenistuskohustustega

ettenähtud

nõuete

süüline

täitmatajätmine

või

nende

mittekohane täitmine distsiplinaarsüütegu. Distsiplinaarkaristuse määramisel arvestati P. Si

vastutust raskendava asjaoluna KDS § 51 p 2 alusel distsiplinaarsüütegude korduvat

toimepanemist, kuna ta esitas arveid 5 korral. Kergendavaid asjaolusid ei tuvastatud.

3. Kaitseväe juhataja 20.10.2010 käskkiri nr 238P tehti P. Sile allkirja vastu teatavaks

26.10.2010.

4. P S esitas 24.11.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kaitseväe Juhataja 20.10.2010

käskkirja nr 238P tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:

1) käskkirjas pole määratletud distsiplinaarsüütegu, mille kaebaja toime pani. Kui käskkirja

põhjendavas osas on leitud, et süüteoks oli kaebaja poolt kaitseväe esindajana arvete

kooskõlastamine, siis karistust raskendava asjaoluna on märgitud hoopis kaebaja poolt

arvete esitamine. Distsiplinaarmenetluses ei ole üheselt tuvastatud süüks arvatavat tegu,

mis välistab karistuse määramise;

2) süütegu puudub nii ühel kui teisel juhul. P. S on tõepoolest MTÜ Est-Tattoo üks juhatuse

liikmetest. MTÜ Est-Tattoo asutamine 20.04.2006 teenis eesmärki sõjaväeorkestrite ja

sõjaväemuusika propageerimiseks, mille üks põhieesmärke oligi kultuuriürituste, sh

sõjaväeorkestrite festivalide korraldamine. See, et P. S oli MTÜ Est-Tattoo juhatuse liige, oli

3-10-3054

3(9)

teada kaebaja otsestele ülematele. MTÜ Est-Tattoo korraldatavate ürituste planeerimisel

osales nõupidamistel MTÜ Est-Tattoo esindajana just P. S. Juhatuse liikme poolt arve

koostamine või allkirjastamine on MTÜ-le lubatud majandustegevuses tavapärane ega

ole kitsendatud viisil, mida distsiplinaarmenetluses on süüteoks arvatud. Arve esitamine ei

ole

tehingu

tegemine

TsÜS

§

lg

tähenduses.

Arve

esitamine

on

raamatupidamisdokumendi

koostamine.

Seega

tulnuks

tuvastada

õiglase

distsiplinaarmenetluse käigus distsiplinaarsüüteoks peetav tehing ise, mitte aga selle

täitmine. Kaebaja ei täitnud ametikohast saadud volitustega lepingut ega kandnud raha

üle teisele lepingupoolele. Seda tegi Kaitseväe Raamatupidamiskeskus, olles Sud

eelnevalt vastava korralduse Põhja Kaitseväeringkonna ülemalt, millele eelnes veel Põhja

Kaitseringkonna finantsisti kooskõlastus;

3) vaidluse all ei ole Festivali Est-Tattoo toimumine 2010. aastal, samuti ei ole vaidluse all

asjaolu, et festivali korraldamise/toimumise suhtes toimusid läbirääkimised juba alates

2009. a sügisest eesmärgiga otsustada festivali korralduslikud küsimused, milleks oli ka

ürituse finantseerimise küsimus. Korralduslike küsimuste lahendamisel osalesid Põhja

Kaitseringkond, Kaitseväe Peastaap ja Kaitseliit (mida kinnitab Harju Maakohtu 19.04.2011

otsus väärteoasjas nr 4-11-173). Festivali korraldajatele oli algusest peale selge, et ürituse

kulud tuleb neil endal kanda. Kaebaja hinnangul ei olnud tema kui Kaitseväe Orkestri

ülema kinnitus sissetulevatel arvetel mitte arvete tasumise aluseks, vaid kinnituseks, et

arvetel näidatud sihitusega rahalised vahendid on üleüldse olemas;

4) festivali korraldamine Tallinnas oli rahvusvaheline üritus, mida ei korraldanud ei kaebaja

ega ka tema juhitav Kaitseväe Orkester. Festivali korraldamine oli otsustatud kaitseväe

kõrgeimal võimalikul tasandil koos Kaitseministeeriumiga. Eesti Kaitseväe orkester osales

seal kui üks esineja. Tähtsust ei oma, et orkestri osaeelarve erinevates artiklites ei olnud

festivali korraldamisega seonduvad kulud väljamakse saajate kaupa individualiseeritud;

5) kaebaja ei ole toime pannud KVTS § 186 lg 2 p-s 3 kirjeldatud tegu, ta ei ole teinud

huvide konfliktiga tehingut. Seda kinnitab Harju Maakohtu 19.04.2011 otsus väärteoasjas

nr 4-11-173. Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et kaebaja ei ole seadusega

kehtestatud

töökoha-,

tegevus-,

või

toimingupiirangut

rikkunud.

Maakohus

on

analüüsinud otsuses viidatud tunnistajate ütlusi, mis käsitlesid kokkuleppe olemasolu

festivali Est-Tattoo 2010 korraldamiseks ja läbiviimiseks. Kaebaja ei ole keeldu rikkunud ega

ole ka põhjustanud materiaalselt kahjulikku tagajärge;

6) vastustaja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et kaebaja ainuisikuliselt tellis kogu

rahvusvahelise orkestrifestivali korraldamise MTÜ-lt. Arusaamatuks jääb, kuidas kogu

festival eelarvega 521 200 krooni oli võimalik ellu kutsuda ühe isiku poolt sõlmitud

tehinguga summas 144 000 krooni.

5. Kaitseväe Peastaap palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväited kaebusele:

1) käskkirjas raskendava asjaoluna arvete korduva esitamise, mitte kooskõlastamise

märkimine on ebatäpsus haldusmenetluse seaduse mõttes. Käskkirjast nähtub üheselt, et

etteheidetavaks teoks on kaebaja poolt arvete kooskõlastamine. Kaebaja jaoks on

etteheidetav süütegu olnud kaebaja jaoks üheselt mõistetav ning viga ei mõjutanud

haldusakti sisu;

2) MTÜ Est-Tattoo ja kaitseväe vahel ei eksisteerinud ühtegi kokkulepet. MTÜ Est-Tattoo ja

Kaitseministeeriumi, Kaitseliidu ning SA Tallinn 2011 vahelised kokkulepped ei oma antud

asjas tähendust. MTÜ Est-Tattoo juhatuse liikmeks sai kaebaja alles 04.12.2009, s.o pärast

festivali toimumise osas 2009. a sügisel peetud läbirääkimisi. Kaebaja ei pidanud vajalikuks

Põhja Kaitseringkonnaülemat MTÜ juhatuse liikmeks saamisest teavitada, mistõttu jäid

Põhja Kaitseringkonna ülemal teadmata tehingu tegemisega seotud tegelikud asjaolud;

3) Kaitseväe Põhja Kaitseringkonna eelarve kinnitamine ja kaitseväe orkestrile rahaliste

vahendite eraldamine ei ole tehing TsÜS mõttes, mida oleks silmas pidanud vastustaja.

Kaitsevägi ei kavatsenudki sõlmida lepingut MTÜ-ga Est-Tattoo, kuna rahvusvahelise

sõjaväeorkestrite festivali Est-Tattoo 2010 raames tehtavad kulutused planeeriti tasuda

kaitseväe orkestri eelarves olevate rahaliste vahendite arvelt otsearvete alusel ilma MTÜ

3-10-3054

4(9)

Est-Tattoo vahenduseta. Seega ei sõlmitud kaitseväe ja MTÜ Est-Tattoo vahel lepingut

festivali Est-Tattoo 2010 korraldamiseks ning selle eest vastava tasu maksmiseks. Seda

kinnitas kaebaja ka pöördumises kaitseväe õigusvahemehe poole. Vastustajal ei ole

võimalik tuvastada, milliseid kokkuleppeid festivali korralduse käigus sõlmis kaebaja

kaitseväe esindajana ja millised kokkuleppeid ta sõlmis MTÜ Est-Tattoo esindajana, kuid

antud vaidluse küsimuses kinnitab vastustaja, et ta ei ole festivali korraldamiseks

vahendajana sõlminud lepingut MTÜ-ga Est-Tattoo, samuti ühegi teise ettevõtte ega

ühinguga;

4) festivali Est-Tattoo 2010 Kaitseväe poolse korraldajana pidi P. S leidma festivali

korraldamiseks vajaminevad teenuse osutajad, vajadusel korraldama poolte vahelise

lepingute sõlmimise ning pärast teenuse osutamist korraldama arvete eest tasumise.

Vastavalt oma ametikoha ülesannetele ning eelarveartikli eest vastutava isikuna vastutas

P. S selle eest, et Kaitseväe kulud seoses festivali Est-Tattoo 2010 korraldamisega oleks

seaduspärased ning vajalikud;

5) enamus arveid esitati enne festivali toimumist. Seega oli P. Saain arvete

kooskõlastamisel

väljendatud

tahteavaldus

suunatud

kindla

õigusliku

tagajärje

saavutamisele,

millest

tulenevalt

toimus

tehing

arvete

esitamise

ja

nende

aktsepteerimisega;

6) P. Si enda väidete kohaselt oli MTÜ-l Est-Tattoo vaja seoses festivali korraldamisega

esitada Kaitseväele arveid põhjusel, et teised korraldajad, Kaitseministeerium ja SA Tallinn

2011, ei suutnud kanda lepingujärgseid summasid MTÜ Est-Tattoo arvele piisava

ajavaruga enne ürituse toimumist. MTÜ Est-Tattoo poolt Põhja Kaitseringkonnale esitatud

arveid tõlgendas MTÜ Est-Tattoo „laenuna“. Samas rahaülekannete aluseks olev õiguslik

alus Kaitseväe ja MTÜ Est-Tattoo vahelise lepingu näol puudus;

7) Kaitseväe juhataja 15.07.2009 käskkirjaga nr 295 kinnitatud Kaitseväe raamatupidamise

sise-eeskirja punktis 2.5.7 sätestatakse, et kaitseväe eelarve volitatud kasutaja käskkirjaga

määratakse igaks eelarve aastaks struktuurüksuste eelarve eest vastutajad, kelleks oli

antud juhul orkestri ülem. Käskkirjaga määratud eelarve eest vastutajad vastutavad mh

selle eest, et raamatupidamise algdokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud

tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingule ning et tehing oleks seaduspärane ja

vajalik. Kuigi esitatud arvete koondi viimaseks kinnitajaks oli Põhja Kaitseringkonna ülem,

oli kaebaja kui eelarve artikli eest vastutava isiku poolsel kooskõlastusel tehingu toimumise

seisukohast määrav roll. Kaebaja, olles vanemohvitseri juhtival ametikohal teeniv

kaadrikaitseväelane, pidi olema teadlik teda otseselt puudutavatest teenistusalastest

piirangutest;

8) ilma P. Si kinnituseta ei oleks Põhja Kaitseringkonna ülem neid arveid edasi suunanud.

Festivali

korraldamise

kulu

oli

tõepoolest

planeeritud

Kaitseväe

orkestri

majandamiskuludesse.

Kaitseväe

orkestri

eelarve

planeerija

oli

P.

S. Festivali

korraldamiseks ettenähtud summa oli kinnitatud kuluartiklite lõikes teiste isikute poolt, kuid

oma teenistusülesannetest lähtuvalt pidi P. S otsustama, milliselt ettevõttelt, mis teenust

ning millises mahus Kaitseväele tellitakse seoses festivali korraldamisega. Samuti pidi ta

kontrollima, kas Kaitseväel on õigus eraldada vastavaid summasid selleks, et tasuda

teenuse osutajale, kas selleks on sõlmitud vastav leping või mitte. P. S ei Sud küll mõjutada

eelarvesse määratud rahaliste vahendite suurust, kuid oma teenistusülesannetest

lähtuvalt sai ta mõjutada asjaolu, kellele ja mille eest tehakse Kaitseväe orkestri eelarvest

väljamakseid;

9) kuigi festival toimus juunis 2010, siis septembris 2010 oli endiselt MTÜ Est-Tattoo arvel

Kaitseväelt enam saadud korralduskulu 148 002,26 krooni ulatuses. Samuti nähtub P. Si

30.09.2010 antud seletuskirjast Sõjaväepolitseile, et MTÜ Est-Tattoo sõlmis töövõtulepingu

Kristel Siga, kes on P. Si tütar. Kirjeldatud olukordade puhul võib olla tegu huvide

konfliktiga ning taotlus saada lubamatut kasu;

10) mitte ühestki MTÜ Est-Tattoo esindaja P. Si poolt esitatud arvest ei ole võimalik välja

lugeda teenuste tegelikku sisu. Distsiplinaarkaristust ei toonud kaasa aga arvete

vormistamise küsimused;

3-10-3054

5(9)

11) Harju Maakohtu 19.04.2011. a otsus nr 4-11-173 käsitleb väärteomenetlust ning ei ole

distsiplinaarsüüteo toimepanemise tuvastamisel määrav.

6. Tallinna Halduskohtu 20.04.2012 otsusega kohtuasjas nr 3-10-3054 jäeti kaebus

rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised:

1) lisaks distsiplinaarsüüteo menetlusele oli kaebaja suhtes algatatud väärteomenetlus

ning 28.12.2010 väärteotsus väärteoasjas nr 2301,10,000092 on Harju Maakohtu otsusega

19.04.2011 tühistatud. KDS § 10 kohaselt kaitseväelase võtmine haldus-, kriminaal- või

tsiviilvastutusele ei välista sama süüteo eest distsiplinaarkaristuse määramist. Käesolevas

asjas tuleb lähtuda kaebaja antud seletustest distsiplinaarasja menetlemisel ning kogutud

tõenditest ning kohus ei saa lähtuda üksnes faktist, et väärteoasjas tehtud otsus on

tühistatud;

2) vastustajale ei ole ette heidetav, et talle tuli üllatusena, et kaebaja on esinenud

festivali Est-Tattoo korraldamisega seotult kahes rollis. Vastustaja poleks pidanud aru

saama, et kaebaja esindab MTÜ-d. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta

teavitas kaitseväge enda olemisest MTÜ juhatuse liige;

3) vastustaja ei ole süüteoks pidanud kaebaja poolt arvete koostamist;

4) KVS kohaselt ametiseisund andis kaebajale ametikohast tulenevalt ametiisiku

õiguspädevuse vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, samas

tuli tal järgida toimingupiiranguid, kuna korruptsioonivastasest seadusest tulenevatel

eesmärkidel soovitakse vältida abstraktset korruptsiooniohu riski. Ametiisiku ametiseisundi

raames tehtavad otsused ei tohi mõjutada tema enda või lähedaste majandushuve või

edukust muus organisatsioonis ja seatud piirangud vähendavad sellist ohtu. Koostades

MTÜ esindajana arved ja need Kaitseväes ametiisikuna kinnitades tekkis olukord, kus

abstraktne korruptsioonioht oli olemas;

5) kuigi eelarves olemasolevaid summasid võidi kasutada sihipäraselt festivali

korraldamiseks, puudus leping vajalike tööde tellimise, vastuvõtmise ja selle eest tasumise

kohta MTÜ-ga. Seda, et kaebaja oli lepingu puudumisest teadlik, kinnitab tema

pöördumine

kaitseväe

õigusvahemehe

poole.

Kaebaja

on

kinnitanud

ka

osakonnajuhatajale K. Pungasele, et Kaitseväe ja MTÜ vahel ei sõlmitud lepingut, kuna

algselt ei olnud plaanis kaitseväe vahendeid MTÜ-le üle kanda, vaid seda raha oleks

kasutatud otsearvete maksmiseks. Kaebajalt uuriti, millisel õiguslikul alusel MTÜ esitatud

arved välja maksti. Kaebaja vastas, et kuna raha ei olnud MTÜ-le laekunud, siis „ürituse

õnnestumise nimel“ kasutati Põhja Kaitseringkonna vahendeid;

6) kaebajal puudus raamatupidamislikult vajadus kinnitada rahade olemasolu, kuivõrd

rahade ülekanne oli tehtud ja igal ajal kontrollitav ilma vastava kinnituseta. Tavapäraselt

eeldab arve aktsepteerimine selle kontrollimist, kas nt arvel kajastatud andmed vastavad

tegelikkusele ja kas arve aluseks olevatest andmetest nähtub teenuse saamine või kui on

leping, kas see vastab lepingu tingimustele jms asjaolusid. Kaebaja sai suunata tegevust,

mille tulemusel tema otsusest sõltus väljamaksete tegemine;

7) väljamaksete teostamisel tegutseb kaebaja tööülesannete täitmisel Kaitseväes

ametnikuna, seega ei oleks kaebaja tohtinud MTÜ-s enda koostatud ja esitatud arvete

tasumiseks otsust vastu võtta. Kaebaja tegevusel oli otsuse tähendus, kuna eelarveliste

vahendite kooskõlastamisel ja väljamaksmisel on eelarve artikli haldaja korraldusel

määrav tähendus. Vastustaja toetus Kaitseväe raamatupidamise sise-eeskirjale ja selle p-

le 2.5.7. Nõustuda ei saa kaebajaga, et keegi muu isik vastutab selle eest, et väljamaksed

MTÜ-le tehti;

8) KVTS § 186 lg 2 p-s 3 sätestatud distsiplinaarsüüteo puhul ei ole eeldatud isikliku kasu

saamist. Väärteoasja lahendamisel oli nimetatud küsimus aga oluline;

9) ei nähtu, et kaebajat oleks jäetud ära kuulamata, kaebaja sai esitada selgitusi ja lisaks

avalduse, milles esitas oma positsioonid ning seletused ulatuses, milles ta seda soovis;

10) arvete esitamine 5 korral on asjaoluks, mis võimaldas tuvastada kaebaja tegevuse

korduvuse.

3-10-3054

6(9)

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. P S palub Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses Tallinna

Halduskohtu 20.04.2012 otsuse tühistada ja uue otsusega kaebuse rahuldada.

Menetluskulud palub ta jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused on

järgmised:

1) siseauditi osakonna 12.10.2010 memo koostamisest sai apellant teada karistust

määravas käskkirjas ning selle memo suhtes ei võimaldatud kaebajale seisukohta esitada;

2) süüteoks arvatav tegu, s.o arvete kooskõlastamine, ei olnud käsitletav tehinguna TsÜS §

69 lg 1 mõistes. Kohus on valesti tuvastanud, nagu poleks käskkirjas kaebajale arvatud

süüteoks peetud arvete esitamist. Vastustaja seisukoht, et tema arvates on tegemist ilmse

kirjaveaga, on paljasõnaline ja põhistamata. Ka siseauditi osakonna 21.09.2010 memost

nähtub, et taunitavaks on peetud ka arvete esitamist, sest memos on tuvastatud, et

esitatud arved ei ole läbipaistvad, MTÜ on sõlminud töövõtulepingu ka juhatuse liikme

tütrega ning raha kasutamine on olnud kontrollimatu;

3) kohtuotsus on vastuoluline, sest kohus märkis esmalt, et MTÜ ja Kaitseväe vaheline

raamleping puudus, seda ei ole võimalik esitada, hiljem aga leidis, et tehing leidis aset

MTÜ nimel arvete esitamise ja Kaitseväe poolt nende aktsepteerimisega. Apellant on

kogu menetluse kestel väitnud, et lepinguks, mille täitmisena arve esitati, oli kokkulepe,

mis oli saavutatud enne festivali toimumist ja mille finantseerimisallikad olid läbi arutatud

ja otsustatud. Kaitseväe orkestri osaeelarvesse oli ette nähtud festivali organiseerimiseks

osa vajaminevast rahast. Seda poleks tehtud, kui poleks olnud vastavat otsustust ja suulist

kokkulepet festivali korraldamise üldpõhimõtete osas;

4) arvete kooskõlastamine ei viinud arvetel näidatud summade tasumiseni, sest arved

läbisid veel finantsteenistuse ja kaitseväe ülema ning kooskõlastuse sisuks oli kinnitus arvel

näidatud teenuse eest raha olemasolu kohta orkestri osaeelarves;

5) kaebaja avaldus kaitseväe õigusvahemehele ei ole seletus distsiplinaarmenetluses ega

saa olla tõendiks süüteomenetluses pöörduja enda vastu suunatud süüdistuse

tõendamisel. Vastasel korral tekiks olukord, kus õigusvahemehe poole pöördumine oleks

ise hinnatav taunitava teona;

6) kohus on laiendanud kaebajale etteheidetavat distsiplinaarsüütegu, leides, et kaebaja

tegevuses sisaldus abstraktne korruptsioonioht, kuna kaebaja ise koostas arved, mida ta

ametialaselt kinnitas. Kohtul ei ole süüteo laiendamine lubatud. Sellise teo osas ei ole isikut

eelnevalt ära kuulatud. Vastustaja ei ole distsiplinaarkaristuse määramisel abstraktse

korruptsiooniohu loomist kaebajale ette heitnud;

7) KDS § 51 p 2, § 52 lg-te 1 ja 4 nõudeid, mis reguleerivad karistuse määramise ja

teatavakstegemise tähtaegu, pole käskkirja andmisel järgitud. Distsiplinaarmenetlus

toimus teenistusliku juurdluse vormis. Selle viitab sõjaväepolitsei poolt menetluse

teostamine

(KDS

§

lg

2)

ja

juurdluskokkuvõtte

(memo)

koostamine.

Juurdluskokkuvõtteks, mille suhtes kaebaja enne karistuse määramist ära kuulati, oli

21.09.2010 memo, mis jõudis Põhja Kaitseringkonda 06.10.2010, 10-päevane tähtaeg

karistuse määramiseks (KDS § 52 lg 1) oli käskkirja andmise ajaks möödunud.

8. Kaitsevägi palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud apellandi

kanda. Vastuväited apellatsioonkaebusele:

1) kuna vaidlustatud käskkirja tehiolud olid karistust määravale ülemale teada, siis

teenistuslikku

juurdlust

ei

algatatud.

Teenistusliku

juurdluse

läbiviimine

toimub

kindlaksmääratud korras ning sellest korrast ei ole distsiplinaarmenetluses juhindutud.

3-10-3054

7(9)

Seetõttu on ekslik apellandi väide, et läbi viidi teenistuslik juurdlus ning karistust ei

määratud tähtaegselt. KDS § 52 lg 1 sätestatud tähtaega karistuse määramisel järgiti;

2) apellandi ametikohajärgne teenistuskoht asub aadressil Tatari 56/58, Tallinn, kuid tema

teenistust korraldava ülema teenistuskoht asub Rahumäe tee 4a, Tallinn. Vaidlustatud

käskkirjaga pidi apellant tutvuma Kaitseväe Peastaabis Juhkentali 58, Tallinn. Käskkiri

registreeriti peastaabis. Ajavahemikul 20.-21.10.2010 viibis apellant lähetuses Soomes ja

23.-24.10.2010 lähetuses Jõgevamaal. Käskkiri allkirjastati 20.10.2010 ja apellant tutvus

sellega 26.10.2010. Vastustaja tegi kõik endast oleneva, et apellandile viivitamata

tutvustada talle määratud distsiplinaarkaristust;

3) apellandile anti seoses etteheidetava süüteoga võimalus selgitada oma käitumist

kolmel korral (30.09.2010 seletuskiri, 10.10.2010 selgitus ja 11.10.2010 selgitus);

4) vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et apellandile oli üheselt mõistetav temale ette

heidetud süütegu ning käskkirja vormistamisel tekkinud ebatäpsus – raskendava

asjaoluna arvete korduva esitamise, mitte kooskõlastamise nimetamine – ei mõjuta

haldusakti sisu;

5) apellant ei esitanud halduskohtus vastuväidet tema poolt kaitseväe õigusvahemehele

adresseeritud kirja kasutamisele tõendina;

6) ekslik on apellandi väide, et Harju Maakohtu otsuses nr 4-11-173 sisaldub õiguslik

hinnang tema distsiplinaarsüüteole. Halduskohus ei ole seda tõendit hinnates

menetlusnorme rikkunud;

7) Kaitseväe orkestri eelarve planeerimine ja eelarvevahendite olemasolu festivali

korraldamiseks ei olnud ega saanudki olla Kaitseväe ja MTÜ vahelise tehingu aluseks.

Eelarves ette nähtud summad ei olnud sihtotstarbeliselt ette nähtud konkreetsele MTÜ-le.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaitseväe Peastaabi siseauditi osakonna 21.09.2010 memos „Est-Tattoo 2010 seotud

kulutuste analüüs“ ei ole käsitletud asjaolusid seoses MTÜ Est-Tattoo poolt arvete esitamise

ja kaebaja poolt nende kooskõlastamise menetlusega, vaid hinnatud festivali

korraldamisega seotud kulutuste ja MTÜ-le tehtud väljamaksete põhjendatust ja

kontrollitavust. Kaebajat on aga karistatud selle eest, et ta kooskõlastas arveid, mille

esitanud MTÜ juhatuse liige ta ise oli. Seetõttu ei olnud nimetatud memo

distsiplinaarsüütegu tõendavaks ega selgitavaks. Sellest memost kaebaja poolt toime

pandud distsiplinaarsüütegu ei nähtu. Ka vaidlustatud käskkirjas sellele memole viidatud

ei ole, erinevalt 12.10.2010 memost. Seetõttu ei eeldanud distsiplinaarkaristuse

määramine kaebaja ärakuulamist viidatud memos esitatud faktide ja järelduste kohta.

10. 12.10.2010 memos on tuvastatud kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemine.

Nii kaebaja väide, et talle pole antud võimalust distsiplinaarmenetluses kõiki vastuväiteid

esitada, kui ka vastustaja väide, et selles memos pole tuvastatud uusi asjaolusid, on

ekslikud. Varasemast siseaudiitori memost distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolud ei

nähtunud. Kaebaja dateerimata pöördumises Kaitseväe siseauditi juhataja K. Pungase

poole „Seisukoht teenistuskohustuste täitmise asjaoludele seoses ürituse Est-Tattoo 2010

korraldamisega ja distsiplinaarsüüteo koosseisu puudumise kohta minu käitumises“ (I kd tl

25-27; nähtuvalt Kaitseväe vastusest apellatsioonkaebusele on see esitatud 10.10.2010)

on aga kaebaja selgitanud, miks ta leiab, et ta ei ole KVDS § 186 lg 2 p 3 nõudeid

rikkunud, ja põhjendab seda seisukohta väidetega, et Kaitseväe ja MTÜ vahel oli

kokkulepe, mis seisnes festivali korraldamiseks rahaliste vahendite taotlemises Põhja

Kaitseringkonna poolt ja rahaliste vahendite eraldamises Kaitseväe poolt Põhja

Kaitseringkonna eelarvesse taotletud mahus. Sellest järeldas kaebaja, et tehingu

tegemisel tema ei osalenud, sest arvete kooskõlastamist ei saa sellises olukorras pidada

3-10-3054

8(9)

tehingu tegemiseks. Dokumendist nähtub, et kaebajale oli teada distsiplinaarmenetluse

läbiviimine tema suhtes ja süüks arvatav tegu. Nimetatud dokumendist nähtuvalt olid

kaebajale teada kõik distsiplinaarmenetlusega seotud asjaolud ning siseauditi osakonna

12.10.2010 memo tõepoolest kaebaja jaoks uudseid ja üllatuslikke asjaolusid, millel

distsiplinaarkaristus põhines, välja ei toonud.

11. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 22.10.2012 otsuse nr 3-3-1-46-12 p-s 28, et kuigi

asutuse

juhil

on

kohustus

distsiplinaarsüüteole

reageerida,

ei

pea

igale

distsiplinaarsüüteole järgnema karistus. Tegemist on asutuse juhi diskretsiooniga. Asutuse

juhil on võimalik kaaluda rikkumisega seotud asjaolusid, rikkumise raskust, teenistuja süü

suurust, tema töökoormust, varasemat käitumist ja teenistuskohustuste täitmist ning leida

kaalumise tulemusel, et konkreetsel juhul ei ole teenistuja karistamine distsiplinaarkorras

vajalik. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud käskkirja põhjendused selles osas

vähesed, ent teo kirjeldusest ja asjaoludest võib järeldada, et käskkirja andja pidas

rikkumist sedavõrd oluliseks, et karistuse määramine ja valik (vali noomitus) olid vajalikud.

12. Ringkonnakohus ei jaga apellandi arvamust, et distsiplinaarkaristus on määratud

teenistusliku juurdluse tulemusel. KDS § 48 lg 2 sätestab, et teenistusliku juurdluse läbiviija

määrab kaitseväe struktuuriüksuse või väeliigi ülem või tema otsene ülem kahe tööpäeva

jooksul pärast distsiplinaarsüüteo toimepanemist või avastamist. Arvestades süüteo raskust

ja teisi asjaolusid, võib teenistusliku juurdluse läbiviijaks määrata Sõjaväepolitsei. KDS § 52

lg 1 kohaselt määrab ülem distsiplinaarkaristuse viivituseta, kuid mitte hiljem kui 30 päeva

jooksul, alates distsiplinaarsüüteost teadasaamisest. Teenistusliku juurdluse korral määrab

ülem karistuse hiljemalt kümnendal päeval pärast temale juurdluskokkuvõtte esitamist.

Karistust ei saa määrata hiljem kui ühe aasta jooksul, alates distsiplinaarsüüteo

toimepanemisest.

Kohtule ei ole esitatud tõendit, millest nähtuks, et siseaudiitorile oli pandud kohustus

teenistusliku juurdluse läbiviimiseks. Süüteo toimepanemine ilmnes siseaudiitori arvamusest

(memost) ning ükski tõend ei kinnita, et enne siseaudiitori poolt memo esitamist teadis

kaebaja ülem süüteo toimepanemisest, st asjaolust, et kaebaja oli kooskõlastanud MTÜ

poolt, mille juhatuse liige ta oli, esitatud arved, kusjuures puudus Kaitseväe ja MTÜ

vaheline leping, mis oleks olnud arvete esitamise aluseks. Teenistuslik juurdlus viiakse läbi

juhul, kui ilmneb, et toime võib olla pandud distsiplinaarsüütegu (nt avastatakse

töötulemuste ilmne mittevastavus prognoositule), ent teada pole täpseid andmeid

süüteo asjaolude kohta. Siseauditi läbiviimine ei toimu aga tavaliselt siis, kui eelnevalt on

tekkinud võimaliku distsiplinaarsüüteo kahtlus. Ka käesoleval juhul sellise kahtluse kohta

andmed puuduvad.

13. Seetõttu ei kuulu kohaldamisele ka KDS § 52 lg 1 teises lauses näidatud tähtaeg. Sama

lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega, kui võtta aluseks isegi siseauditi 21.09.2012

memo, käskkirja andmise ajaks ületatud ei olnud.

14. KDS § 52 lg 4 sätestab, et käskkirjaga määratud karistusest teatatakse kaitseväelasele

kolme ööpäeva jooksul pärast käskkirja registreerimist teenistuskohas. Distsiplinaarkaristus

tehakse süüdiolevale isikule teatavaks allkirja vastu. Kui kaitseväelane ei ole

teenistuskohas, teatatakse talle karistusest ühe ööpäeva jooksul pärast teenistuskohta

saabumist. Nimetatud tähtaja arvutamiseks on oluline välja selgitada käskkirja

registreerimise aeg teenistuskohas. Vastustaja vastusest apellatsioonkaebusele nähtub, et

käskkiri registreeriti Kaitseväe Peastaabi dokumendihaldussüsteemis 20.10.2010. Tegemist

ei ole kaebaja teenistuskohaga. Kaebaja ei väida, et käskkiri oleks registreeritud kaebaja

teenistuskohas Tatari 56/58, Tallinn samal ajal. Vastustaja vastuväidetest nähtuvalt tutvus

kaebaja käskkirjaga Kaitseväe Peastaabis. Ringkonnakohtu arvates saab sellest

järeldada, et kaebaja teenistuskohas käskkirja registreerimist ei toimunudki.

3-10-3054

9(9)

15. Ringkonnakohus ei jaga apellandi seisukohta, et halduskohus poleks tohtinud

tugineda kaebaja pöördumisele kaitseväe õigusvahemehe poole. Tegemist on tõendiga

HKMS § 56 lõigete 1 ja 2 tähenduses. Et dokumendi kasutamist tõendina välistada, peab

selline keeld tulenema seadusest üheselt mõistetavalt. Kaitseväe õigusvahemehe ega

Kaitseväe Peastaabi peainspektoriteenistuse, mille koosseisus õigusvahemees ametis on,

poolt avalduste menetlemise erikorda ja nende dokumentide kasutamise keeldu

tõendina, samuti ei nähtu keeldu selliste dokumentide edastamiseks Kaitseväe teistele

üksustele Kaitseväe korraldust ega -teenistust reguleerivatest seadustest ega Kaitseväe

Peastaabi põhimäärusest.

16. Apellandi väitel oli tehing Kaitseväe ja MTÜ Est-Tattoo vahel sõlmitud 2009. aastal

suuliselt. Juba distsiplinaarmenetluses on kaebaja tõendanud selle lepingu olemasolu

asutuse

eelarvesse

raha

planeerimisega.

Ringkonnakohtu

arvates

saab

raha

planeerimisest järeldada vaid kokkulepet festivali korraldamise osas, mitte aga selles, et

festivali korraldamisega seotud kulud kannab MTÜ Est-Tattoo ja kaitsevägi hüvitab need

osaliselt oma eelarvest või toetab MTÜ-d Est-Tattoo rahaliselt. Distsiplinaarmenetluses ega

halduskohtus pole kaebaja sellise kokkuleppe olemasolu kohta tõendeid esitanud.

Kaebaja koostatud seletusi ja dokumente, milles kaebaja sellise kokkuleppe olemasolu

väidab, ei saa pidada piisavateks tõenditeks sellise kokkuleppe olemasolu kohta. Harju

Maakohtu 19.04.2011 otsust asjas 4-11-173 ei saa pidada tõendiks, millest nähtuks, et

selline kokkulepe oli Kaitseväe ja MTÜ vahel eelnevalt sõlmitud, kuigi maakohus tugines

oma otsuses asjaolule, et arvete tasumise ajaks (ja ajaks, mil kaebaja MTÜ Est-Tattoo

juhatuse liikmeks sai) oli kokkulepe festivali korraldamiseks ja rahastamiseks saavutatud.

Nimetatud kohtuotsusest nähtuvad tunnistajate ütlused, mis kinnitavad, et festivali

korraldamise eest vastutas MTÜ Est-Tattoo suuliste kokkulepete alusel, ent kohtuotsuses

pole viidatud ühelegi tunnistaja ütlusele, millest nähtuks, et Kaitseväe eelarves ette

nähtud festivali korraldamise kulude kandmine peaks toimuma MTÜ Est-Tattoo kaudu ning

nende summade kulutamisel oleks MTÜ-l suurem roll kui vahendada Kaitseväe ja tasu

saavate isikute vahel lepingute sõlmimist. Ringkonnakohtu arvates pole seetõttu võimalik

ka tuvastada, et kokkulepe, mis eelnes MTÜ Est-Tattoo poolt arvete esitamisele ja

Kaitseväe poolt arvete tasumisele suunamisele, oleks eksisteerinud.

17. Apellandi väide, et halduskohus on vaidlustatud käskkirjas tuvastatud süüteole lisaks

asunud määratud karistust õigustama ka sellise teoga, mida distsiplinaarsüüteona pole

käskkirjas märgitud, on ekslik. Abstraktse korruptsiooniohu ja kaebaja poolt selle loomise

selgitamine halduskohtu otsuses ei ole vaadeldav eraldiseisva teona: sellise ohu loomine

pole eraldiseisev tegu, vaid toime pandud teo tagajärg, mille vältimise eesmärgil KVTS §

186 lg 2 p 3 on kehtestatud.

18. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et distsiplinaarsüütegu on

vaidlustatud käskkirjas selgelt ja arusaadavalt kirjeldatud ning arvete esitamist ei ole

kaebaja süüteoks peetud. Kuigi arvete korduvat esitamist on käsitletud raskendava

asjaoluna, järeldub käskkirja ülejäänud tekstist, et süüteoks on nende arvete

kooskõlastamine ja seeläbi tehingu tegemine. Käskkirja tühistamiseks oleks alust, kui

arvete korduvat kooskõlastamist ei saaks pidada raskendavaks asjaoluks.

19. Eeltoodud põhjustel tuleb halduskohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

jätta rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 alusel jääb apellandi taotlus vastustajalt

menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata.

Lauri Madise

Viive Ligi

Oliver Kask