Legislator Case Law & Legislation
2-12-32551/13 AI generated

2-12-32551/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-12-32551/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Halduskohus edastas 17.08.2012. a Tartu Maakohtule lahendamiseks Tarmo Lundeni (hageja) avalduse. Hageja palus avalduses, et kohus võimaldaks tema tervisliku seisundi hindamiseks tal XXXX, XXXX ja XXXX vastuvõttu, et teda ravitaks ja et ta saaks ilma XXXX ja XXXX jätkata karistuse kandmist.

Legislator headnote

AI generated

2-12-32551/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Esitatud Tarmo Lundeni esindaja arvamusest nähtub, et hageja võimalik nõue tervishoiuteenuse osutaja vastu ei ole perspektiivikas, mistõttu kohtule vormikohast hagiavaldust ei esitata. Seega tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hageja avalduse menetlusse võtmisest. TsMS § 168 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud hageja kanda.

Keywords

AI generated
medical necessity expulsion despite health conditions outpatient treatment unfit notwithstanding health condition extension of visiting rights freedom to choose healthcare provider
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2012. a Tsiviilasja number 2-12-32551 Tsiviilasi Tarmo Lundeni avaldus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 20. septembri 2012. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tarmo Lundeni määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Tarmo Lunden (isikukood: XXXXXXXXXXX; viibimiskoht: Tartu Vangla), esindaja vandeadvokaat Li Uiga RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 20. septembri 2012. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohus edastas 17.08.2012. a Tartu Maakohtule lahendamiseks Tarmo Lundeni (hageja) avalduse. Hageja palus avalduses, et kohus võimaldaks tema tervisliku seisundi hindamiseks tal XXXX, XXXX ja XXXX vastuvõttu, et teda ravitaks ja et ta saaks ilma XXXX ja XXXX jätkata karistuse kandmist.

Hageja soovis, et eriarstid vaataksid ta üle ja määraksid ravi. Samas avalduses palus hageja määrata temale esindajaks advokaat. Kohus rahuldas hageja riigi õigusabi taotluse ja andis talle 30.08.2012. a määrusega menetlusabi, määrates hagejale tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus riigi õigusabi andmise kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Advokaadil tuli hageja esindajana välja selgitada tema võimaliku nõude perspektiivikus ja esitada kohtule vormikohane hagiavaldus hiljemalt 01.10.2012. a. Samas määras kohus, et nõude perspektiivituse korral piirdub õigusabi advokaadi poolt arvamuse andmisega.

Hagejale osutas riigi kulul õigusabi vandeadvokaat Li Uiga, kes esitas 18.09.2012. a kohtule omapoolse arvamuse. Esindaja märkis, et kohtus kliendiga 18.09.2012. a Tartu Vanglas. Advokaadi küsimusele, miks Tarmo Lunden esindajat soovis ning mida advokaat tegema peab, vastas hageja, et soovib, et kohus saadaks ta eriarsti vastuvõtule. Esindaja selgitas, et kohus ei saa kedagi eriarsti juurde saata, vaid seda saab teha ikka vangla arst. Vestluse käigus sai klient aru, et tal ei ole mõtet ega põhjust kohtusse pöörduda, vaid tal tuleb oma tervisliku seisundi osas tihedamini suhelda ja nõu pidada vangla arstiga. Hageja teatas, et ta ei soovi käesoleval hetkel rohkem riigi õigusabi.

MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus keeldus 20.09.2012. a määrusega menetlusse võtmast Tarmo Lundeni avaldust tsiviilasjas 2-12-32551.

Esitatud Tarmo Lundeni esindaja arvamusest nähtub, et hageja võimalik nõue tervishoiuteenuse osutaja vastu ei ole perspektiivikas, mistõttu kohtule vormikohast hagiavaldust ei esitata. Seega tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hageja avalduse menetlusse võtmisest. TsMS § 168 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud hageja kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Tarmo Lunden esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebuse kohaselt keelduvad Tartu vangla arstid määruskaebuse esitajat eriarsti juurde saatmast, kuid eelnevate astmahoogude tõttu on eriarsti vastuvõtt vajalik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

20. septembri 2012. a määrus muutmata.

Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu määruse muutmisele.

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus keeldus õigesti hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt.

Tarmo Lunden esitas hagiavalduse, milles palus, et kohus saadaks ta eriarsti vastuvõtule. VangS § 52 lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Eriarstiabi osutamisel ei kohaldata vangla suhtes tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 lõikes 1 ja § 22 lõikes 2 toodud juriidilise vormi nõudeid. Sama paragrahvi lõige

2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. VangS § 53 lg 2 kohaselt kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus.

Vangistusseadusest tuleneb, et vangla arst suunab kinnipeetava eriarsti vastuvõtule. Enne eriarsti vastuvõtule suunamist on vangla arst kohustatud hindama kinnipeetava terviseseisundit ja selgitama välja eriarstiabi vajaduse. Ringkonnakohus leiab, et kuna enne eriarsti vastuvõtule suunamist on vaja hinnata kinnipeetava terviseseisundit ja ravivajadust, ei saa kohus suunata kinnipeetavat eriarsti vastuvõtule. VangS § 53 lg-st 2 tulenevalt suunab kinnipeetava eriarstiabi osutaja juurde vangla arst.

TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus leiab, et esitatud hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada ning seetõttu tuleb hagi jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt.

Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi