2-11-22366/28 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Mõistlik Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

31. oktoobril 2012 kell 15.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis Tsiviilasja number 2-11-22366 Tsiviilasi VR hagi KK vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks Tsiviilasja hind 3035.00 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: VR(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Hageja seaduslik esindaja: JR(isikukood: XXX, elukoht: XXX ) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Imbi Seimar (e-post: nigulisteab@hot.ee) Kostja: KK(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Menetlemise viis kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Rahuldada VR hagi KK vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks.

2. Lugeda tuvastatuks VR (isikukood: XXX) põlvnemine KK (isikukood: XXX).

3. Välja mõista KK igakuine elatis VR kasuks summa 160.00 (ükssada kuuskümmend) eurot alates 12.05.2011 kuni VR täisealiseks saamiseni, s.o XXX. a või kuni VR jätkab täisealiseks saanuna põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

4. Väljamõistetav elatis tuleb KK kanda JR arveldusarvele nr XXXXXXXXX Swedbank AS-is iga kuu 15. kuupäevaks.

5. Kummagi poole menetluskulu jätta vastava poole kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt on hageja emaks tema seaduslik esindaja ja isaks kostja. Isa kannet sünni kohta tehtud ei ole. Hageja palub tuvastada tema põlvnemine kostjast. Seejärel palub hagejalt kosjalt välja mõista elatise igakuiselt summas 160.00 eurot. Hageja igakuised vajadused kuus moodustuvad järgmisest: kulutused eluasemele 50.00 eurot, kulutused toidule 50.00 eurot, kulutused puhastusja pesuvahenditele 60.00 eurot, kulutused riietele 30.00 eurot, kulutused ravimistele 10.00 eurot, lisaks kulutused vankrile, mööblile, mänguasjadele jms 40.00 eurot aastas, kulutused tarnaspordile 20.00 eurot. Hageja seaduslik esindaja on hagejaga kodus, varasem sissetulek oli 4500.00 krooni kuus.

Hageja palub tuvastada tema põlvnemine kostjast ning välja mõista kostjalt elatis hageja kasuks 160.00 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni või kui hageja jätkab täisealiseks saanuna põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Samuti palub hageja väljamõistetava elatise kanda JR arveldusarvele nr XXXXXXXX Swedbank AS-is iga kuu

15. kuupäevaks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited Kostja tunnistab nõuet osaliselt. Kostja on nõus tasuma nõutavat elatist, kui molekulaargeneetiline ekspertiis kinnitab tema isadust.

Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 94 lg 1 järgi tuvastab kohus isaduse, kui ühtki meest ei ole lapse isana kindlaks tehtud. PKS § 94 lg 2 järgi tuvastab põlvnemise isast kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

Vaidlus puudub poolte vahel selles, et hageja sünniakti ei ole isa kantud.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 08.08.2012 ekspertiisiakti nr XXX järgi on tõenäosus, et kostja on hageja isa 99,99999996% (tl 115-116). Kohus leiab, et sellega on tõendatud hageja põlvnemine kostjast.

Alates 01.07.2010 jõustunud PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.

Kostja ei ole esitanud vastuväiteid elatise nõudele sh suurusele. Kostja on kinnitanud, et on nõus tasuma nõutavas määras elatist, kui hageja põlvneb temast. Kohus on tuvastanud hageja põlvnemise kostjast.

Eelnenut arvesse võttes kohus leiab, et VR hagi KK vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus loeb tuvastatuks Lugeda tuvastatuks VR põlvnemise KK ning mõistab välja KK igakuise elatise VR kasuks summa 160.00 eurot alates 12.05.2011. a kuni VR täisealiseks saamiseni, s.o XXX. a või kuni VR jätktab täisealiseks saanuna põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra. Väljamõistetav elatis tuleb KK kanda JR arveldusarvele nr XXXXXXXX Swedbank AS-is iga kuu 15. kuupäevaks.

Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 164 lg-ga 1 jätab kohus kummagi poole menetluskulu vastava poole kanda.

Kohtunik