3-12-1442/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-12-1442

Otsuse kuupäev

31. oktoober 2012

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Kodeero OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja

tollikeskuse 11. juuni 2012 maksuotsuse nr 12.2.-3/3507-10

tühistamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

kohtuistungil, 10. oktoobril 2012

Menetlusosalised

Kaebaja Kodeero OÜ

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

Resolutsioon

1. Jätta Kodeero OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest

arvates.

Apellatsioonkaebuse

esitamise

viimane päev on 30. november 2012. a. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse (LÕMTK) 11. juuni 2012 maksuotsusega nr

12.2-3/3507-10 määrati Kodeero OÜ-le 2011. juuli eest täiendavalt tasumisele käibemaksu

38 232,64 eurot.

2. Kodeero OÜ esitas 9. juulil 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse maksuotsuse nr 12.2-3/3507-10

tühistamiseks. Ühtlasi taotles Kodeero OÜ esialgse õiguskaitse kohaldamist ning vaidlustatud

maksuotsuse täitmise peatamist kohtumenetluse ajaks.

3. Tartu Halduskohtu 13. juuli 2012 määrusega rahuldati esialgse õiguskaitse taotlus ning peatati

maksuotsuse nr 12.2-3/3507-10 täitmine kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Sealjuures

otsustas kohus mitte keelata maksuhalduril maksukorralduse seaduse § 130 lõige 1 puntides 1-51

sätestatud toimingute tegemist

Kaebuse põhjendused

4. Kaebaja on seisukohal, et maksuotsuses toodud järeldused ei põhine kogutud tõenditel,

maksuhaldur ei ole järginud uurimispõhimõtet ning pole arvestanud kõiki tähtsust omavaid

asjaolusid. Maksuhaldur on kogutud tõendeid hinnanud ühekülgselt, eesmärgiga maksukohustust

suurendada.

Maksuotsuses väidetakse, et kaebaja ei ole ostnud marju ja seeni PHD Raamat OÜ-lt ega Ecofood

Baltic OÜ-lt. Maksuhaldur toetub sellise järelduse tegemisel muu hulgas sellele, et maksuhalduril

väidetavalt ei õnnestunud saada kaebaja tehingupartneritelt selgitusi vaidlusaluste tehingute kohta.

Kaebaja on seisukohal, et asjaolust, et müüja ei käitu maksuõigussuhtes õiguspäraselt ei saa

automaatselt tuleneda, et ostja on maksuarvestuses sisendkäibemaksu ebaõigesti kajastanud.

Kodeero OÜ ei vastuta PHD Raamat OÜ ega Ecofood Baltic OÜ tegevuse eest. Lisaks märgib

kaebaja, et PHD Raamat OÜ juhatuse liige R. Paala kinnitas maksumenetluse ajal saadetud e-

kirjas kaebajale, et ta kinnitas maksuhaldurile tehingute toimumist ning on valmis andma

täiendavaid selgitusi, kui nende nõudmiseks on seaduslik alus. Samuti on kaebajal andmeid selle

kohta, et maksuhaldur on teiste maksumenetluste raames suhelnud Ecofood Baltic OÜ esindaja A.

Järvega. Seega ei ole õige maksuhalduri väide, et kaebaja tehingupartneritelt ei õnnestunud

selgitusi saada.

Maksuhalduri oletused tehingute mittetoimumise kohta arvetel näidatud isikutega põhinevad

seisukohal, et kauba üleandmisel-vastuvõtmisel ei järgitud täies mahus lepingus sätestatud korda

ning ei koostatud kauba saate- või kaalulehti. Kaebaja hinnangul ei tõenda kõrvalekalded

lepingutingimustest tehingute fiktiivsust, sest pooled võivad tingimusi igal ajal muuta.

Nõustuda ei saa maksuotsuse järeldusega, et PHD Raamat OÜ ei ole ostnud kaebajale müüdud

kaupa Leedu äriühingult JSV Ecoratas. Nii PHD Raamat OÜ, kui ka Leedu äriühing on

kinnitanud tehingu toimumist. Leedu äriühingule tasus kauba eest Bingolex OÜ, kellele kaebaja

tasus saadud kauba eest omakorda PHD Raamat OÜ palvel. Asjaolu, et kaebaja juhatuse liige R.

Kütt vahendas tehingut Leedu äriühingu ja PHD Raamat OÜ vahel ei tähenda, et kaebaja oleks

muutnud tehingu pooleks.

PHD Raamat OÜ arved kaebajale vastavad raamatupidamisseaduse (RPS) § 7 lg 1 nõuetele.

Maksuhalduri vastupidine väide põhineb maksuhalduri enda seisukohal, et tegelikult kaebaja PHD

Raamat OÜ-lt kaupu ei ostnud. Seega püüab maksuhaldur kahte väidet vastastikku üksteisega

tõendada.

Põhjendamata on maksuhalduri etteheide, et Ecofood Baltic OÜ-ga tehingute kinnituseks ei ole

koostatud kauba üleandmise-vastuvõtmise akte ega saatelehti, sest selliste dokumentide

vormistamine sõltub eelkõige poolte kokkuleppest.

Vastustaja vastuväited

5. Maksu- ja Tolliamet esitas 5. septembril 2012 vastuse kaebusele, milles vaidles kaebusele vastu

ja palus jätta selle rahuldamata.

Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole teinud vaidlusaluseid tehinguid PHD Raamat OÜ ega

Ecofood Baltic OÜ-ga ning puuduvad andmed, et tehingute tegelikuks teiseks pooleks oleks olnud

Eesti käibemaksukohuslastena registreeritud teised isikud. Kaebaja tegevus on selles osas olnud

teadlik ja tahtlik. Maksumenetluses on kogutud selle kinnituseks piisavalt tõendeid ning

maksuotsuses esitatud järeldused on tehtud kogutud tõendite ja andmete vastastikuses seoses

hindamise tulemusena. Maksuotsuse järeldused tehingute mittetoimumise kohta oleksid

kummutatavad usutavate selgitustega ainult kaebajale teadaolevate asjaolude – kes, ja millistel

tingimustel tegelikult kaupa müüs – kohta. Kaebaja ei ole sellekohaseid andmeid ega tõendeid

kohtule esitanud.

Seoses sellega, et R. Paala on väidetavalt kinnitanud kaebajaga tehingute tegemist osutab

vastustaja, et R. Paala väidetesse tuleb suhtuda kriitiliselt, sest R. Paala ise on süüdi tunnistatud

maksupettuses. Kaebuse lisana esitatud R. Paala e-kiri 25. novembrist 2011 ei saa usaldusväärselt

tõendada tehingute toimumist. R. Paala oleks saanud esitada tehingute toimumist kinnitavad

andmed ja tõendid maksumenetluses, kuid PHD Raamat OÜ jättis täitmata maksuhalduri 15.

septembri 2011 korralduse nr 12.2.-3/3507-5 teabe andmiseks ja dokumentide edastamiseks.

Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et tehingute toimumist tõendavad arved ning need vastavad

KMS § 37 lg 7 nõuetele. Käesoleval juhul on tehingud vormistatud äriühingutega, kelle

majandustegevus pole leidnud kinnitust ning tehingute kohta on üksnes vormistatud fiktiivsed

arved ja lepingud , et jätta muljet tehingute toimumise kohta. Olukorras, kus kaupa ei ole

tegelikult saadud või arvele märgitud müüja ei ole tegelik müüja, ei saa ka arvet pidada

nõuetekohaseks.

Vaidlusaluste tehingute hindamisel peab vastustaja oluliseks, et Leedust kauba ostmise korraldas

kaebaja esindaja R. Kütt. Tehingu korraldamist tõendavad nii R. Küti enda 9. märtsil 2012 antud

selgitused, kui ka rahvusvahelisest päringust saadud andmed. Puudub igasugune majanduslik

põhjendus kauba ostmiseks läbi PHD Raamat OÜ. Tegelikult on kaebaja seaduslik esindaja

Leedust kaeba soetanud ning tehingud on vormistatud PHD Raamat OÜ kaudu seetõttu, et

vastasel korral ei oleks kaebajal olnud võimalik neilt tehingutelt sisendkäibemaksu maha arvata.

Seejuures osutab vastustaja selle, et PHD Raamat OÜ-le tasumise tingimused olid ebatavalised,

sest maksed tehti Bingolex OÜ ja OV Kinisvara OÜ arvelduskontodele. Kuna arvete tasumise ajal

olid PHD Raamat OÜ arvelduskontod maksuvõlgnevuse tõttu arestitud, siis pidi kaebaja aru

saama, et R. Paala äriühingud ei käitunud õiguskuulekalt õigussuhtes riigiga. Seega pidi kaebaja

mõistma ka seda, et OÜ PHD Raamat OÜ arvete alusel kellelegi teisele tasudes aitab kaebaja

sellega kaasa PHD Raamat OÜ maksukohustuse täitmisest kõrvalehoidmisele.

Ebaõige on kaebaja seisukoht, et PHD Raamat OÜ maksuvõlg kinnitab ettevõtte

majandustegevuse olemasolu. Maksuhaldur on kontrollinud äriühingu 2011. aasta juulikuu

käibemaksu enammakset. PHD Raamat OÜ nimetatud perioodi kohta raamatupidamise

dokumente ei esitanud. PHD Raamat OÜ ei ole esitanud vastustajale ka muid dokumente, mis

kinnitaksid

ettevõtte

majandustegevust.

Seetõttu

kustutati

PHD

Raamat

OÜ

käibemaksukohuslaste registrist 20. aprillil 2012.

Vastustaja teostas ka Ecofood Baltic OÜ maksukontrolli 2011. aasta juuli kuni septembri kohta.

Äriühing selle perioodi kohta raamatupidamisdokumente ei esitanud. Ecofood Baltic OÜ ei ole

esitanud ka muid dokumente, mis kinnitaksid ettevõtte majandustegevust. Seetõttu kustutati

Ecofood Baltic OÜ käibemaksukohustuslaste registrist 3. novembril 2011.

Vastustaja on võtnud seletused Ecofood Baltic OÜ volitatud esindajalt A. Järvelt. Tema seletuse

kohaselt müüdi mustikaid ja kukeseeni ka teisele R. Kütiga seotud äriühingule, Ertra OÜ-le.

Edasimüüdud kauba soetamise kohta esitas A. Järve UAB Ecostate arved. Ostu- ja müügiarvete

kuupäevi ja koguseid analüüsides leidis maksuhaldur, et Ecofood Baltic OÜ võis UAB-lt Ecostate

saadud kauba müüa Ertra OÜ-le. Seda on arvestatud Ertra OÜ maksuarvestuse kontrollimisel.

Seetõttu ei saa sama kaupa teistkordselt enam arvesse võtta OÜ Kodeero maksuarvestuses.

Hiljem esitas Ecofood Baltic OÜ saatelehed kauba väidetava soetamise kohta eraisikutelt.

Saatelehtedel puudusid andmed kauba müüjate, transpordivahendite ning kauba eest raha saanud

isikute kohta. Samuti ei nähtu saatelehtedelt, et need üldse oleksid Ecofood Baltic OÜ saatelehed.

Kaubakogused saatelehtedel on sellised, mida füüsiline isik ei ole võimeline päeva jooksul

koguma. Osa saatelehti kannavad kliendi lahtris märget „Renaldo“. Seetõttu ei ole saatelehed

usaldusväärsed dokumendid ega tõenda kauba soetamist.

Kaebaja raamatupidamises olevad PHD Raamat OÜ ja Ecofood Baltic OÜ arvetel puuduvad

poolte allkirjad kauba üleandmise-vastuvõtmise kohta. Seega ei tõenda need kauba tegelikku

saamist.

R. Kütt on 13. septembril 2011 ja 9. märtsil 2012 antud seletustes olnud vastuoluline ja

ebajärjekindel vaidlusaluste tehingute asjaolude selgitamisel. Samas on R. Kütt andnud

üksikasjalikke selgitusi, s.h kauba üleandmise ja vedajate osas, kauba edasimüümise kohta. See

viitab kaebaja esindaja soovimatusele anda tehingute kohta tõepäraseid selgitusi.

Kohtu seisukoht

6. Kaevatava maksuotsusega on Kodeero OÜ-le määratud täiendavalt tasumiseks käibemaksu

seoses kaebaja raamatupidamisarvestuses kajastatud tehingutega PHD Raamat OÜ-ga ja Ecofood

Baltic OÜ-ga. Maksuotsuse faktiliseks aluseks on asjaolu, et kaebaja teadis, et nimetatud

äriühingute esitatud arved on fiktiivsed ning arved ja nende alusel tehtud maksed ei ole seotud

tegelike tehingutega. Maksuhalduri hinnangul on OÜ-l maksueelis seni kuni fiktiivsed tehingud

on kajastatud kaebaja maksuarvestuses.

Kaebaja kinnitusel on ta vaidlusaluste tehingutega saanud oma tehingupartneritelt ettevõtte

raamatupidamisarvestuses näidatud kaubad. Maksumenetluses kogutud tõendite pinnalt ei saa teha

järeldust, et vaidlusalused tehingud olid fiktiivsed.

Seega on pooled eri meelt selles, kas vaidlusalused tehingud kaebaja raamatupidamisarvestuses

näidatud isikute vahel tegelikult toimusid, samuti, kas kaebaja oli tehingute tegemisel heauskne.

7. Kohus hindab eraldi tehinguid PHD Raamat OÜ-ga (I) ja Ecofood Baltic OÜ-ga (II) ning

otsustab maksuotsuse õiguspärasuse, lahendab kaebuse ja jagab menetluskulud (III).

I

8. PHD Raamat OÜ-ga sõlmitud tehingute kohta on maksumenetluses esitatud PHD Raamat OÜ

arved nr 7 kuni nr 13 (tl 106-112), mis on väljastatud ajavahemikul 18. juulist 29. juulini, samuti

1. juunil 2011sõlmitud ostu-müügilepingu (tl 135-137).

9. Kaebaja seadusliku esindaja R. Küti 13. septembril 2011 ja 9. märtsil 2012 antud suuliste

seletuste protokolli (tl 96-101) kohaselt kauba saamist ostu-müügilepingu punktides 3.4 ja 3.5

kirjeldatud viisil ei fikseeritud. PHD Raamat OÜ esindaja R. Paala kauba üleandmise juures

tavaliselt ei olnud (tl 99 pöördel). Kauba kaalu kinnitavaid dokumente ei vormistatud. Vahel

toimus kauba kaalumine alles kauba edasimüümisel Berry Group OÜ-le või AS-le Saarek.

10. R. Küti 9. märtsil 2012 antud suulistes seletustes on R. Kütt kinnitanud, et ta ei tea, kellelt

PHD Raamat OÜ võis kauba osta (tl 99 pöördel).

Samas on R. Kütt selgitanud, et vahendas Leedu Vabariigi äriühingu UAB Ekoratas kauba müüki

PHD Raamat OÜ-le, kusjuures Leedust saabunud kaup tuli edasi kaebajale. Samuti vahendas R.

Kütt Leedu äriühingu UAB Ecostate kauba müüki PHD Raamat OÜ-le, kusjuures kauba

vastuvõtjaks Eestis oli kaebaja (tl 100 pöördel). Ühtlasi on R. Kütt eitanud tegutsemist PHD

Raamat OÜ volitatud esindajana (tl 100).

11. Vastusest vastustaja järelepärimisel Leedu Vabariiki (tl 204-208, tõlge tl 212 pöördel) ilmneb,

et UAB Ekoratas müüs kaupu Eestisse 6790 euro eest. Kauba müümiseks PHD Raamat OÜ-le

kirjalikku lepingut ei sõlmitud. Läbirääkimisi tehingu korraldamiseks UAB-ga Ekoratas pidas R.

Kütt. R. Paalat UAB Ekoratas esindaja ei tea. Kauba rahvusvahelise saatelehe kohaselt tarniti

kaup aadressile Õhtu 2 ja selle võttis vastu Marek Sinisalu. Kauba eest tasus pangaülekandega

Bingolex OÜ.

Vastusele lisatud dokumendid kinnitavad, et Kodeero OÜ on samal perioodil ise olnud

lepingulistes suhetes UAB-ga Ekoratas (tl 201-214).

12. Vastusest vastustaja järelepärimisel Leedu Vabariiki (tl 215-219) ilmneb, et UAB Ecostate

müüs kaupu Eestisse 25 705,20 euro eest. Lepingu järgi oli ostjaks PHD Raamat OÜ ja selle

esindajaks R. Paala. UAB Ecostate esindaja selgituse kohaselt müüjal PHD Raamat OÜ-ga otsest

kontakti ei olnud ning tehingud toimusid läbi R. Küti. Kauba eest tasus pangaülekandega

Bingolex OÜ.

13. PHD Raamat OÜ täitis maksuhalduri korralduse teabe ja dokumentide esitamiseks osaliselt,

esitades üksnes kauba müügi kohta Kodeero OÜ-le koostatud arved.

14. Kohus on seisukohal, et eelneva alusel on maksuotsuses põhjendatult leitud, et PHD Raamat

OÜ arved nr 7 kuni nr 13 ja 1. juunil 2011sõlmitud ostu-müügileping ei kinnita tehingute

toimumist kaebajaga, sest need on vastuolus asjas kogutud teiste tõenditega. Tõenditest nähtub

veenvalt, et PHD Raamat OÜ-t on Leedu äriühingute jaoks üksnes nimetatud lepingu teise

poolena, kuid aktiivset rolli tehingute korraldamisel ega täitmisel PHD Raamat OÜ-l olnud ei ole.

Tehingud Leedu äriühingutega korraldas kaebaja seaduslik esindaja R. Kütt, kusjuures kaup

tarniti OÜ-le Kodeero, kes selle ka edasi müüs. Puuduvad tõendid selle kohta, et PHD Raamat OÜ

oleks kaebajale vaidlusaluse kauba üle andnud või, et vaidlusalune kaup oleks kunagi PHD

Raamat OÜ valduses olnud. Seega tehinguid Leedu äriühingutega, samuti PHD Raamat OÜ ja

Kodeero OÜ tehinguid tegelikkuses ei toimunud. Seetõttu ei vasta ostuarved, mille alusel kaebaja

deklareeris vaidlusalustelt tehingutelt sisendkäibemaksu, käibemaksuseaduse § 37 lg 7 nõuetele,

sest kajastavad ebaõigesti andmeid kauba müüja kohta.

15. Kohus nõustub vastustajaga, et maksumenetluses kogutud tõendid on piisavad selleks, et luua

vähemalt põhjendatud kahtlus selles, et Kodeero OÜ ise oli kaupade soetajaks Leedu

äriühingutelt. Maksuhaldur on seejuures ammendanud võimalused täiendavate tõendite

kogumiseks kaebaja või PHD Raamat OÜ kaasabita. Sellises olukorras on tõendamiskoormis

kaebajale üle läinud. Vaidlusalustelt tehingutelt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks peaks kaebaja

tõendama, et tehingud PHD Raamat OÜ-ga toimusid. Vastustaja on korduvalt juhtinud kaebaja

tähelepanu tõendamiskoormise üleminekule ning vajadusele tõendada väiteid tehingute toimumise

kohta.

16. Kaebaja on tehingute toimumise tõendamiseks esitanud aadressilt transoil@hot.ee saadetud

elektroonilise kirja, milles PHD Raamat OÜ juhatuse liige R. Paala kinnitab kauba müümist

kaebajale ning väidab, et kaup on soetatud kahelt Eesti Vabariigis ja ühelt Läti Vabariigis

tegutsevalt äriühingult. Kohtu hinnangul ei kinnita nimetatud kiri kauba tarnimist kaebajale, kuna

sellest ei nähtu kontrollitavaid andmeid kauba tarnimise aja, koha, koguste ega hinna kohta.

Kohus nõustub vastustajaga, et kahtluse all on ka tõendi usaldusväärsus, sest R. Paala oleks

saanud andmed vaidlusaluste tehingute kohta esitada vastusena maksuhalduri korraldusele

dokumentide esitamiseks (tl 197-198), kuid otsustas seda mitte teha. Kohus arvestab veel sellega,

et R. Paala on süüdi mõistetud maksukuriteo toimepanemises, s.t on varasemalt esitanud

maksuhaldurile tõele mittevastavaid andmeid. Nimetatud asjaolu kahandab R. Paala kinnituse

usaldusväärsust, seda eriti olukorras, kus muud tõendid kauba tarnimist kaebajale ei kinnita.

Usutavad ei ole kaebaja juhatuse liikme selgitused, et PHD Raamat OÜ pidi kauba soetamisel

Leedu äriühingutelt olema investori rollis. Kaebaja ise on kinnitanud, et tasus kauba eest PHD

Raamat OÜ palvel Bingolex OÜ ja KV Kinnisvara arvelduskontodele, sest PHD Raamat OÜ

arvelduskonto oli maksuvõla katteks arestitud. Seega ei ole eluliselt usutav, et PHD Raamat OÜ-l

oli piisavalt vabu rahalisi vahendeid tehingute finantseerimiseks ja, et kaebaja positsioonis olnud

mõistlik ettevõtja võinuks tehingute toimumist sellises olukorras planeerida.

17. Rohkem tõendeid ei ole kaebaja esitanud ega viidanud nende kogumise võimalusele.

Kohtuistungil selgitas kaebaja juhatuse liige, et PHD Raamat OÜ-lt kauba saamine ei ole

dokumenteeritud. Kaebajal puudub igasugune laoarvestus. Puuduvad andmed selle kohta, kui

palju kaupa kaebajale tarniti, kes kauba kaebaja kasutuses olnud lattu toimetas, millist

transpordivahendit selleks kasutati ning fikseeritud ei ole ka kauba üleandmise fakt iseenesest.

Maksuhalduri väitel nende tehingupartneritega, kellega tehingute toimumise kohta maksuhalduril

kahtlusi ei tekkinud, on kaebaja vormistanud kaupade üleandmisel kaalulehed kõikide andmetega,

mis on hiljem esitatud arvetega võrreldavad. Kaebaja seaduslik esindaja maksuhalduri väitele

vastu ei vaielnud.

Kohus on seisukohal, et kaebaja on oma tegevuse dokumenteerimata jätmisega võtnud riski, et

vaidluse korral ei suuda ta tõendada maksukohustuse määramiseks olulisi asjaolusid. Käesolevas

asjas ei suuda kaebaja ümber lükata maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et on maksuarvestuses

teadlikult tuginenud fiktiivsetele arvetele.

18. Kauba ostmisel otse Leedu äriühingult tulnuks kauba ühendusesiselt soetamiselt (MKS § 8 lg

1) deklareerida nii käibemaks kui ka sisendkäibemaks. Tehingu vormistamisel läbi PHD Raamat

OÜ sai kaebaja maksueelise tehingult arvestatud sisendkäibemaksu osas, sest sel juhul oli näiliselt

teenuse osutajaks Eestis käbimaksukohuslasena registreeritud ettevõte.

Kohus märgib veel, et PHD Raamat OÜ tegeliku majandustegevuse puudumine ei ole määrava

tähtsusega kaebaja maksukohustuse kindlakstegemisel. Arvel müüjana näidatud äriühingu

majandustegevuse puudumine üksnes kinnitaks kahtlust selles, et kaupa sellelt äriühingult ei

soetatud. Käesoleval juhul on maksumenetluses kogutud tõendid sedavõrd veenvad, et puudub

vajadus põhjalikult selgitada PHD Raamat OÜ majandustegevust. Ka juhul, kui selguks, et PHD

Raamat OÜ-l oli vaidlusalusel ajal tegelik majandustegevus, ei kummutaks see põhjendatud

kahtlust kaebaja raamatupidamisarvestuses kajastatud tehingute fiktiivsuses.

19. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vastustaja on õiguspäraselt tuvastanud kaebaja

täiendava maksukohustuse seoses väidetava kauba soetamisega PHD Raamat OÜ-lt. Kohus loeb

tõendatuks, et vaidlusalused tehingud kaebaja raamatupidamisarvestuses kajastatud isikuga ei ole

tegelikkuses toimunud. MTA on õigesti tuvastanud maksueelise saamise ning määranud kaebajale

täiendavalt käibemaksu

II

20. Tehingute kohta Ecofood Baltic OÜ-ga on kaebaja maksumenetluses esitanud Ecofood Baltic

OÜ arved nr EM00302, EM00308, EM00307 ja EM00309, mis on väljastatud ajavahemikul 5.

juulist kuni 18. juulini 2011. aastal, samuti 1. juunil 2011 sõlmitud ostu-müügilepingu.

21. Kaebaja seadusliku esindaja R. Küti 13. septembril 2011 ja 9. märtsil 2012 antud suuliste

seletuste protokolli (tl 96-101) kohaselt kauba saamist ostu-müügilepingu punktides 3.4 ja 3.5

kirjeldatud viisil ei fikseeritud, kauba üleandmise kohta ei oska täpselt nimetada. Kauba kaalu

kinnitavaid dokumente ei vormistatud. Vahel toimus kauba kaalumine alles kauba edasimüümisel

Berry Group OÜ-le või AS-le Saarek.

Ecofood Baltic OÜ volitatud esindaja A. Järvel oli juurdepääs kaebaja laopinnale ning ta sai

kauba ise kohale tuua. Vahel pandi kaup ka kuskil mujal kaebaja autole.

22. A. Järve 28. septembril 2011 antud seletustest (tl 151-152) nähtub, et A. Järve tunneb kaebaja

juhatuse liiget R. Kütti, kuna töötas tema juures 2010. aastal. Varasema tutvuse tõttu müüski

Ecofood Baltic OÜ kaebajale marju ja seeni. Kauba üleandmise kohta dokumente ei vormistatud.

Kauba andis üle A. Järve või viimase poolt palgatud autojuht.

Ecofood Baltic ostis kauba eraisikutelt ja Leedu äriühingult UAB Ecostate. Laoarvestust Ecofood

Baltic OÜ ei pidanud. Kauba transportimiseks kasutatud sõidukeid arvele ei võetud.

23. Ecofood Baltic OÜ on äriregistrisse kantud 9. mail 2011. Äriühingu juhatuse liikmeks

vaidlusaluste tehingute tegemise ajal oli T. Lass ja alates 27. oktoobrist 2011 Läti Vabariigi

kodanik G. Novikovs.

Maksuhaldur viis läbi üksikjuhtumi kontrolli Ecofood Baltic OÜ suhtes, kontrollides perioodi

2011. aasta juulist kuni septembrini. Äriühing ega selle juhatuse liige, T. Lass maksuhaldurile

äriühingu raamatupidamise dokumente ei esitanud. Samuti ei esitanud äriühing muid dokumente,

mis kinnitaksid ettevõtte majandustegevuse toimumist. Eesti pankadele esitatud järelepärimistest

ilmnes, et Ecofood Baltic OÜ-l oli arvelduskonto Swebank AS-s. Nimetatud kontole on toimunud

ainult üks laekumine, mis on edasi kantud Carworld OÜ-le, mille juhatuse liikmeks on A. Järve.

Ecofood Baltic OÜ-l ei olnud töötajaid ega majandustegevuses kasutatavat vara. Äriühing

kustutati käibemaksukohuslaste registrist 3. novembril 2011.

Kohtu hinnangul on maksuhaldur eeltoodu alusel põhjendatult leidnud, et Ecofood Baltic OÜ-l

puudus tegelik majandustegevus. Maksuhalduri kogutud andmed lükkavad ümber A. Järve väited

sõidukite ja autojuhi kasutamise kohta kauba soetamisel ja transportimisel. Lisaks ei ole A. Järve

vastavad väited ka kontrollitavad, sest ta ei ole avaldanud andmeid, mis võimaldaksid tuvastada

väidetavalt kasutatud sõidukeid või äriühingule tööd teinud isikuid.

24. Ecofood Baltic OÜ poolt kauba soetamise tõendamiseks on A. Järve esitanud kauba

saatelehed (tl 158 pöördel kuni tl 176). Kohus on seisukohal, et need ei lükka ümber vastustaja

järeldust ettevõtte majandustegevuse puudumise kohta.

Saatelehtedelt ei nähtu andmeid kauba ostja ega müüja kohta. Samuti puuduvad andmed kauba

transportimise sihtkoha ja selleks kasutatud sõidukite kohta. Saatelehtedele ei ole märgitud selle

koostajat ning puuduvad nii kauba ostja, kui müüja allkirjad. Seetõttu ei ole selge kas saatelehed

on koostatud Ecofood Baltic OÜ tegevusega seoses. Osa lätikeelseid saatelehti kannab „Klients“

lahtris märget „Renaldo“, mis annab alust kahtluseks, et kaup tarniti tegelikult kaebajale või

kaebaja juhatuse liikmele R. Kütile.

Lisaks on A. Järve kauba soetamise tõendamiseks esitanud UAB Ecostate arved nr 00093, 0099,

00095 ja 00103. Maksuhalduri kinnitusel on nimetatud arved arvesse võetud R. Kütiga seotud

äriühingu OÜ Ertra maksumenetluses ja vastavalt vähendatud OÜ Ertra maksukohustust. OÜ

Ertra on küll esitanud kaebuse halduskohtule äriühingu täiendava maksukohustuse tuvastanud

maksuotsuse tühistamiseks, kuid R. Kütt äriühingu juhatuse liikmena ei ole vaidlustanud viidatud

arvete arvestamist OÜ Ertra maksumenetluses.

25. Kohus leiab, et eeltoodule tuginedes on maksuhaldur põhjendatult asunud seisukohale, et

Ecofood Baltic OÜ ei olnud kauba tegelikuks müüjaks kaebajale. Seda järeldust kinnitavad

asjaolu, et müüjal puudus tegelik majandustegevus, R. Kütt ja A. Järve ei oska täpselt selgitada

kauba müümise tingimusi, A. Järve ei oska selgitada, kellelt Ecofood Baltic OÜ kauba omandas

ega kellele ta kauba eest maksis, Ecofood Baltic OÜ-l puudusid nii töövahendid, kui ka töötajad.

Kohus nõustub vastustajaga, et maksumenetluses kogutud tõendid on piisavad ka selleks, et luua

vähemalt põhjendatud kahtlus selles, et Kodeero OÜ ise oli kaupade soetajaks eraisikutelt ning

kasutas Ecofood Baltic OÜ väljastatud fiktiivseid arveid teadlikult oma maksukohustuse

vähendamiseks. Kauba ostmisel otse eraisikutelt ei ole äriühingul õigust sisendkäibemaksu

mahaarvamiseks, sest tegemist ei ole kauba soetamisega teiselt käibemaksukohuslaselt (MKS § 29

lg 3 p 1) Tehingu vormistamisel läbi Ecofood Baltic OÜ sai kaebaja maksueelise tehingult

arvestatud sisendkäibemaksu osas, sest sel juhul oli näiliselt teenuse osutajaks Eestis

käibemaksukohuslasena registreeritud ettevõte.

Põhjendatud kahtlust kinnitab lisaks eeltoodule veel isiklike sidemete olemasolu A. Järve ja R.

Küti vahel - A. Järve töötas varasemalt R. Küti alluvuses, kaebaja tasus kauba eest üksnes

sularahas ning vastutaja väitel nende tehingupartneritega, kellega tehingute toimumise kohta

maksuhalduril kahtlusi ei tekkinud, on kaebaja vormistanud kaupade üleandmisel kaalulehed

kõikide andmetega, mis on hiljem esitatud arvetega võrreldavad. Kaebaja seaduslik esindaja

vastustaja väitele vastu ei vaielnud.

Maksuhaldur on seejuures ammendanud võimalused täiendavate tõendite kogumiseks ilma

kaebaja või Ecofood Baltic OÜ kaasabita. Sellises olukorras on tõendamiskoormis kaebajale üle

läinud. Vaidlusalustelt tehingutelt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks peaks kaebaja tõendama, et

tehingud Ecofood Baltic OÜ-ga toimusid. Vastustaja on korduvalt juhtinud kaebaja tähelepanu

tõendamiskoormise üleminekule ning vajadusele tõendada väiteid tehingute toimumise kohta,

kuid kaebaja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid tehingute toimumise kinnitamiseks.

26. Kohus on seisukohal, et kaebaja on väidetavalt Ecofood Baltic OÜ-lt kauba soetamise

dokumenteerimata jätmisega võtnud riski, et vaidluse korral ei suuda ta tõendada maksukohustuse

määramiseks olulisi asjaolusid. Käesolevas asjas ei suuda kaebaja ümber lükata maksuhalduri

põhjendatud kahtlust, et on maksuarvestuses tuginenud fiktiivsetele arvetele ning soetanud kauba

ise eraisikutelt ja seega teadlikult kasutanud KMS § 37 lg 7 nõuetele mittevastavaid arveid oma

maksukohustuse vähendamiseks.

III

27. Asjaolu, et kaup on olemas või teenust osutati ei määra veel üheselt, et kaup või teenus on

saadud arvel näidatud ajal või isikult. Maksumenetluses kogutud tõenditega on ümber lükatud

eeldus, et kaebaja käitus heauskselt ning tõendamiskoormis on selles osas üle läinud kaebajale.

Samas ei ole kaebaja esitanud tõendeid, mis näitaksid maksuhalduri põhjendatud kahtluste

alusetust. Selles olukorras loeb kohus tõendatuks, et vaidlusalused tehingud kaebaja

raamatupidamisarvestuses kajastatud mahus ja isikutega ei ole tegelikkuses toimunud. Vastustaja

on õigesti tuvastanud maksueelise saamise ning määranud kaebajale täiendavalt käibemaksu

Maksuotsuses tuvastatud asjaolude pinnal maksude määramise metoodikale ja arvutusele ei ole

kaebaja vastuväiteid esitanud.

28. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse

11. juuni 2012 maksuotsus nr 12.2.-3/3507-10 on õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks.

Kaebus jääb rahuldamata.

29. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja

kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Tanel Saar

Kohtunik