2-12-28145/12 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Kohtuasi 2-12-28145

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik Raivo Einula

Määruse kuupäev

30. oktoober 2012

Tsiviilasja number 2-12-28145

Kohtuasi JJ ja J Z avaldus kohtult nõusoleku saamiseks alaealiste laste AŠ ja V S nimel tehingu tegemiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldajad: JJ (isikukood XXX) J Z (isikukood XXX) Puudutatud isikud (alaealised): V S (isikukood XXX) AŠ (isikukood XXX) Eestkosteasutused: Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, volitatud esindaja Annika G Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, volitatud esindaja Olga Ž Alaealistele V S ile ja AŠ riigi poolt menetluse ajaks määratud esindaja: vandeadvokaat Andres Lusmägi

Resolutsioon

1. Rahuldada avaldus.

2. Anda alaealise V S seaduslikule esindajale JJ ja alaealise AŠ seaduslikule esindajale J Z kohtu nõusolek kooskõlas PKS § 188 lg 1 p 10 sõlmida V S ja AŠ ühiselt kuuluva pärandvaraga kaasomandi jagamise kokkulepe V S ja AŠ vahel tingimusel, et kaasomand jagatakse võrdselt - pärast pärandvara inventuuris nimetatud ja väljaselgitatud pärandvara koosseisu kuuluva vara jagamist tuleb juhul, kui jagamisel tekkivate reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade

Kohtuasi 2-12-28145

väärtusele, määrata lepingus rahaline tasaarvestus osade ühtlustamiseks.

3. Jätta alaealiste V S ja AŠ menetluskulud (riigi õigusabi tasu) riigi kanda.

4. Avaldustelt tasutud riigilõiv jätta avaldajate kanda.

Edasikaebamise kord Kooskõlas TsMS § 661 lg 4 on käesolev kohtumäärus lõplik ja seda ei saa määruskaebuse esitamise korras vaidlustada. Kohtumäärus jõustub selle kättetoimetamisega menetlusosalisele.

Menetluse käik ja kohtumääruse põhistus

Käesolevasse kohtumenetlusse on vastaval Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja 17.09.2012 määrusele kohtuasjas nr 2-12-29760 ühendatud kaks nõuet: 1) tsiviilasjana nr 2-12-28145 registreeritud JJ poolt kohtule 19.07.2012 esitatud avaldus, milles on menetlust alustatud 22.08.2012 2) tsiviilasjana nr 2-12-29760 registreeritud J Z poolt kohtule 31.07.2012 esitatud avaldus, milles on menetlust alustatud 04.09.2012 29.10.2012 kutsus kohus kõik menetlusosalised kohtusse, kus avaldajad ära kuulati ning selgitati välja avaldajate, alaealistele lastele kohtumenetluse ajaks riigi poolt määratud esindaja, samuti alaealiste laste elukohajärgsete eestkosteasutuste seisukohad. Avaldajad kinnitasid, et nende laste isa on A S (isikukood XXX). Temast mahajäänud vara pärijateks on vastavalt 23.05.2012 Tallinna notar Margus Veskimäe poolt väljastatud pärimistunnistusele võrdsetes mõttelistes osades AŠ (isikukood XXX) ja V S (isikukood XXX). Kohtulikul ärakuulamisel selgitas kohus välja, et avaldajate esialgne huvi on saavutada Perekonnaseaduse (edaspidi: PKS) § 188 lg 1 p 10 sätestatu, so sõlmida alaealiste lastele ühiselt kuuluva pärandvara kaasomandi jagamise notariaalne kokkulepe, milleks ongi avaldajatel vaja kohtu nõusolekut. Samal arvamusel olid nii lastele menetluses määratud esindaja kui eestkosteasutuste esindajad. Alaealistele riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas kohtule 29.10.2012 pärast istungit kirjaliku seisukoha, milles leidis järgmist. Avaldaja JJ esitas 17.08.2012 ja avaldaja J Z esitas 24.08.20112 kohtule avalduse nõusoleku saamiseks alaealistele lastele kuuluva ja isalt päritud pärandvara jagamiseks. 02.02.2012.a suri V S ja AŠ isa A S . Avaldaja JJ on V S ja avaldaja J Z on AŠ ema. 28.02.2012 esitasid AŠ ja V S pärimismenetluse algatamise ja pärandi vastuvõtmise avalduse notarile. 23.05.2012 välja antud pärimistunnistuse kohaselt on AS pärijateks võrdsetes mõttelistes osades AŠ ja V S . 14.05.2012 on Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus koostanud pärandvara nimekirja.

PKS § 131 lõikes 1 sätestatu kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek ja seda ka PKS § 188 lõikes 1 punktis 10 nimetatud juhul. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehingut, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.

PKS § 188 lõikes 1 punktis 10 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida kaasomandi jagamise kokkulepet.

PKS § 131 lõikes 4 sätestatu kohaselt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.

PKS § 183 lõige 1 sätestab, et eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama.

Asjaoludest nähtub, et nõusoleku andmine avaldajate poolt ettepandud pärandvara jagamisele on põhjendatud ja kooskõlas laste huvidega siis, kui vanemad saavutavad kokkuleppe pärandvara jagamise viisis, mille puhul kummalegi lapsele jääva jagatud pärandvara väärtus on võrdne.

Juhul kui ühele lapsele jääva vara väärtus osutub suuremaks, peab teine laps tasuma rahalise kompensatsiooni ebavõrdsuse kaotamiseks.

Laste huvide kaitseks ja nende seisukohtade väljendamiseks määratud esindaja arvamus on, et avaldused võib kohus rahuldada.

Kuna pärandvara on laste kaasomandis võrdsetes mõttelistes osades, tuleb pärandvara jagamise kokkuleppe sõlmimisel lähtuda võrdsuse põhimõttest.

Kaasomandi jagamisel kehtivaid asja jagamise sätteid kohaldatakse pärimisseaduse § 152 lg 3 kohaselt ka pärandvara jagamisel. Asja jagamist kaasomandi lõpetamisel reguleerib asjaõigusseaduse § 77, mille 1. lõike kohaselt jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele.

Pärimisseaduse § 152 lg 2 kohaselt jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärimisseaduse § 152 lg 4 kohaselt jagavad kaaspärijad pärandvara kokkuleppel, Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus.

Laste esindaja on seisukohal, et kohus võib anda kooskõlas PKS § 188 lõikes 1 punktis 10 sätestatuga nõusoleku sõlmida pärandvaraks oleva kaasomandi jagamise kokkulepe V S ja AŠ vahel tingimusel, et kaasomand jagatakse võrdselt - pärast pärandvara inventuuris nimetatud väljaselgitatud pärandvara koosseisu kuuluva vara jagamist tuleb juhul, kui jagamisel tekkivate reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata lepingus rahaline tasaarvestus osade ühtlustamiseks.

Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis leiab, et nõusoleku andmine vastavalt PKS § 188 lg 1 p 10 alaealiste seaduslikele esindajatele (so mõlema lapse emale) on põhjendatud.

Kohus märgib, et kui kaasomandi jagamise kokkulepe on sõlmitud, alles seejärel võivad alaealiste seaduslikud esindajad, kui nad soovivad ja kui see on laste huvides, taotleda kohtult luba alaealisele kuuluva varaga tehingu tegemiseks. PKS § 131 lg 1 kohaselt peab vanemal lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse §

187 ja § 188 lg 1 punktide 1-3 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 187 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnistamisõigust.

Kohtuasi 2-12-28145

PKS § 133 kohaselt peavad vanemad lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt, nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades.

TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi.

TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest.

Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud ja leidnud kinnitust. Arvestades avaldajate poolt esile toodud avalduse põhjendusi, milliste kohaselt soovitakse saavutada esindatavatele (so alaealistele) kaasomandina kuuluva vara jagamise kokkulepe, on põhjendatud PKS §-st 188 lg-st 1 p-st 10 lähtuv nõusolek avaldajatele anda.

Eelpool on kohus põhistanud käesoleva määruse resolutsiooni ja avaldab veendumust, et kohtumäärusega tehtud otsustus peab parimal viisil silmas alaealiste huve ja sellega saavutatakse eesmärk, mille nimel avaldajad kohtusse pöördusid. Kohus nõustub täielikult alaealistele menetluse ajaks riigi poolt määratud esindaja põhjaliku arvamusega, mille ta on esitanud kohtule vahetult pärast 29.10.2012 toimunud ärakuulamisi.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kõik menetlusosalised on 29.10.20122 toimunud istungil avaldanud, et nad ei soovi kohtumääruse peale edasi kaevata.

Menetluskulude jaotamine

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealiste huvides ja kohus määras alaealistele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealistele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, avalduse esitamisel avaldajate poolt tasutud riigilõiv aga avaldajate kanda.

Raivo Einula Kohtunik