3-12-2258/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS e s i a l g s e õ i g u s k a i t s e t a o t l u s e l ä b i v a a t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-12-2258 Määruse kuupäev 30.10.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi R.P. volitatud esindaja Ahto Kiil` esialgse õiguskaitse taotlus Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta R.P. volitatud esindaja Ahto Kiil` esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata haldusasjas nr 3-12-2258.

2. Määruse ärakiri saata taotluse esitajale.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. Asjaolud R.P. volitatud esindaja Ahto Kiil on esitanud elektronposti teel 28.10.2012 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub keelata Maksuja Tolliameti uurimisosakonnal ja/või Lõuna Ringkonnaprokuratuuril esitada R.P. kahtlustus kriminaalasjas, mis puudutab RKO Platvorm OÜ 2009. aasta juunikuu käibedeklaratsioonis valeandmete esitamise katset.

Taotluse esitaja on märkinud, et Maksuja Tolliameti ning prokuratuuri käitumine varasema kriminaalasja raames on rikkunud R.P. õigusi ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamist põhjendatakse sellega, et R.P. on väidetavalt teatavaks saanud, et Maksuja Tolliameti Uurimisosakonna vanemuurija Ave Urm soovib R. P. esitada kahtlustuse vastavalt Karistusseadustiku § 25 ja § 3892 sätestatule.

Taotluses on rõhutatud, et R.P. on erinevatele riigivõimu esindajatele korduvalt esitanud selgelt argumenteeritud väite, et maksukuritegusid menetletakse ja isikuid mõistetakse süüdi rikkudes jämedalt rahvusvahelise õiguse sätteid ja põhiseaduses tagatud õigusi.

Sellest tulenevalt on kaebuse esitaja pöördunud halduskohtu poole taotlusega keelata isikutel, kes on varasemalt ise teadlikult rikkunud R.P. põhiõigusi või kelle teadmisel/heakskiidul on sellised rikkumised aset leidnud, edasise õigusvastase tegevuse.

Kohtu seisukoht

Kohus on seisukohal, et R.P. volitatud esindaja Ahto Kiil` esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 249 lg 1 lause 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse kohaldamist taotleda halduskohtult ka vaidemenetluse ajal. Selline regulatsioon hõlmab nii kohustusliku kui ka tavapärase vaidemenetluse.

HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

HKMS § 250 lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada.

HKMS § 251 lg 1 kohaselt võib kohus esialgse õiguskaitse määrusega: 1) peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise; 2) keelata vaidlustatava haldusakti andmise või toimingu tegemise; 3) kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama; 4) vara arestida, sealhulgas teha registris vara käsutamise keelumärke või seada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud kohtulik hüpoteek, samuti teha kohtuvaidluse kohta registris märke; 5) keelata haldusakti adressaadil haldusaktis reguleeritud tegevuse või kohustada teda selleks, samuti seada sellele tegevusele tingimusi, sealhulgas nõuda tagatist kaebaja kasuks.

HKMS § 249 lg 5 sätestatu kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks halduskohtule taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole Tartu Halduskohtu menetluses käesoleval momendil ühtegi R.P. kaebust. Samuti ei ole kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses tõendatud, et haldusorganis, mille tegevust taotletakse keelata, oleks käimas vaidemenetlus. Seega ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks ettenähtud tingimused, mistõttu antud taotlus ei ole halduskohtus lubatav.

Esialgse õiguskaitse eesmärk on tagada taotleja (kaebaja) õiguste kaitse kus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaasa taotluse esitaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine pole hilisemalt mõistlikul viisil võimalik.

Antud juhul ei ole esialgse õiguskaitse taotlus eesmärgipärane ega lubatav, kuna halduskohtu menetluses ei ole R.P. kaebust, samuti pole taotleja tõendanud, et käimas on vaidemenetlus millest johtuvalt tuleneks edaspidi kaebuse esitamise võimalus halduskohtule.

Eeltoodud põhjustel jätab kohus R.P. volitatud esindaja Ahto Kiil ´i esialgse õiguskaitse taotluse haldusasjas nr 3-12-2258 läbi vaatamata.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et Riigilõivuseaduse § 571 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot, kaebaja on esitanud maksekviitungi, kus on tasunud riigilõivu 12,78 eurot.

Mare Priks kohtunik