2-12-22217/25 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-12-22217

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2012.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-22217 Tsiviilasi AR avaldus lapse RR suhtes ühise hooldusõiguse muutmiseks ja taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine Avaldaja AR (isikukood XXX; elukoht XXX), Avaldaja esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, asukoht Pärnu mnt 10, 10148 Tallinn, e-post rainer.kuulme@advokaat.ee); Puudutatud isik laps RR(isikukood XXX elukoht XXX); Ronald Roosimaale riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Hannes Toodu (Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo, asukoht Uus-Tatari 25/ Veerenni 13, Tallinn 10134, e-post hannes@reinmaa.ee); Puudutatud isik RR (isikukood XXX, elukoht XXX, keda esindab volitatud esindaja Tiiu S (XXX); Eestkosteasutus Tallinna Linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht Vabaduse pst 65, 11211 Tallinn, e-post nomme@tallinnlv.ee). Kirjalik menetlus

2-12-22217

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada AR (edaspidi ka lapse ema) ja RR (edaspidi ka lapse isa) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1 Poja RR (isikukood: XXX (edaspidi: laps)) alaliseks elukohaks jääb lapse ema igakordne elukoht ja lapse emal on ainuotsustusõigus lapse alalise viibimiskoha määramise osas. Lapse ema teavitab lapse isa oma elukoha muutumisest e-posti teel.

1.2 Lapse isa tasub lapse ja poolte ühise tütre ACR(isikukood: XXX, edaspidi ühiselt: lapsed) ülalpidamiseks elatist igakuiselt kokku summas 1 000 eurot kuus (so ühe lapse kohta 500 eurot kuus) alates 2012.a novembrist kuni laste õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui laste 19-aastaseks saamiseni. Elatise maksed kannab lapse isa lapse ema arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXAS-s Swedbank igakuiselt jooksva kuu 15-ndaks kuupäevaks. Elatise maksete tasumisega viivitamisel on viivisemäär 0,5% päevas.

2. Lapse ema kohustub võimaldama lapse isal lapsega takistamatult suhelda alljärgnevatel tingimustel (st lapse isal on õigus):

2.1 suhelda lapsega päevasel ajal piiramatult, arvestades suhtlemisel siiski lapse tavapärast päevakava, telefoni, e-posti, Skype, kirja vms teel;

2.2 suhelda ja kohtuda lapsega vahetult, sh viia ja/või tuua võimalusel last koolist, trennist, laagrist, kinost, teatrist, kontserdilt või muust lapse viibimiskohast;

2.3 veeta lapse kooliperioodil lapsega vähemalt 2 korda kuus terve või osalise nädalavahetuse;

2.4 veeta täiendavalt lapsega sügisesel, talvisel ja kevadisel koolivaheajal kokku vähemalt ühe kalendrinädala ning suvevaheajal kokku vähemalt ühe kalendrikuu. Lapse isal on õigus tuua laps koolivaheaegadel enda uude elukohta Kanadas, millest teavitatakse lapse ema mõistlikult varakult ette. Lapse ema kohustub andma kokkulepitud lapse välisreisi perioodiks lapse isale vajaliku kooskõlastuse ja/või notariaalse nõusoleku. Lapse ema tagab lapse välisreisiks vajaliku kehtiva isikut tõendava dokumendi (passi ja/või ID-kaardi) olemasolu lapsel;

2-12-22217

2.5 viibida lapse sünnipäevadel või seoses sellega kohtuda lapsega varem või hiljem, et sünnipäeva tähistada;

2.6 viibida takistamatult lapse kooliaktustel, koolipidudel, samuti jõulupidudel ja muudel lapsevanematele mõeldud üritustel või koosviibimistel;

2.7 veeta lapse emaga kooskõlastatult aastaringselt ka muudel aegadel ja päevadel osaliselt või terve päeva ulatuses või pikemalt lapsega koos aega;

2.8 käia lapsega sugulaste või lähedaste iga-aastastel sünnipäevadel, tähtpäevadel või traditsioonilistel koosviibimistel;

2.9 käia lapsega vähemalt 2 korda aastas puhkuse-, kultuuri või õppereisil Eestis või välismaal, eeldusel, et selleks on lapse osas vajalikud kooskõlastused koolist, millistest reisidest teavitatakse lapse ema mõistlikult varakult ette. Lapse ema kohustub andma kokkulepitud lapse välisreisi perioodiks lapse isale vajaliku kooskõlastuse ja/või notariaalse nõusoleku. Lapse ema tagab lapse välisreisiks vajaliku kehtiva isikut tõendava dokumendi (passi ja/või ID-kaardi) olemasolu lapsel; 2.10 oma soovist lapsega pikemalt koos olla teavitab lapse isa lapse ema mõistliku aja ette, v.a. juhul kui vanemad on juba eelnevalt kokku leppinud konkreetsed kohtumisajad, mil laps viibib lapse isa juures. Mõistlikuks etteteatamisajaks loetakse vähemalt 2 nädalast etteteatamisaega. Lapse ja lapse isa konkreetsed kohtumise ajad lepitakse kokku e-posti või telefoni teel; 2.11 juhul kui lapsega suhtlemisel või kooskõlastatud plaaniliseks koosveetmiseks on mingeid objektiivseid takistusi (eelkõige lapse haigus, terviserike, lapse soov, vms objektiivne takistus), siis kohustub lapse ema sellest lapse isa esimesel võimalusel teavitama, tuues ühtlasi ära takistuse põhjenduse. Vanemad kohustuvad sellistel juhtudel heas usus kokku leppima ärajäänud kohtumise asemele lähiajal muu mõistliku uue kohtumise aja; 2.12 vanemad on kokku leppinud, et kõik lapse isa ja lapse kohtumise kulud (sh reisikulud Kanadasse ja mujale, lapse ja lapse võimaliku saatja kulud reisidel, lapse toomise ja viimise kulud lapse alalisse elukohta jm) kannab täies ulatuses lapse isa.

2-12-22217

2.13 Lapse isa kohustub lapsega suhtlemisel arvestama lapse soovide, arvamuse, huvide ja lapse tavapärase päevakavaga.

3. Lapse ema kinnitab, et seisuga oktoober 2012.a ei ole lapse isal elatisraha võlgnevust.

4. Pooled on kokku leppinud, et kompromiss jõustub alates seda kinnitava kohtumääruse jõustumisest.

5. Menetlusosalised kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilasja menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest.

6. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest tulenevalt TsMS § 661 lg 4.

7. Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda tulenevalt TsMS § 168 lg 3.

8. Lõpetada tsiviilasja nr. 2-12-22217 menetlus seoses kompromissi kinnitamisega.

Menetluskulude jaotus RR riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 on pooled loobunud kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest.

ASJAOLUD Harju Maakohtu menetluses on AR avaldus lapse RR suhtes ühise hooldusõiguse muutmiseks ja taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks.

Pooled on 23.10.2012.a esitanud kohtule kompromissi, mille pooled paluvad kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see

2-12-22217

on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus AR avalduses lapse RR suhtes ühise hooldusõiguse muutmiseks ja esialgse õiguskaitse rakendamiseks lõpetada.

Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled ei ole kompromissis kokku leppinud menetluskulude jaotust, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda eelnimetatud paragrahvi alusel. TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus lapse RR esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Raivo Einula kohtunik