2-12-38410/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1

Tsiviilasi nr 2-12-38410

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2012.a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-12-38410 Tsiviilasi Kursi Jahiloss OÜ avaldus saneerimismenetluse läbiviimiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Kursi Jahiloss OÜ (registrikood xxxxxxxx, asukoht Kursi küla Puurmani vald Jõgeva Maakond 49007, telefon + 372 xxxxxxxx, e-post: info@kursijahiloss.ee) Seaduslik esindaja: juhatuse liige Axxxxx Kxxx.

Menetlustoiming Avalduse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kursi Jahiloss OÜ avaldus saneerimismenetluse läbiviimiseks läbi vaatamata.

2. Menetluskulude jaotus: jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord: Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ettevõtja Kursi Jahiloss OÜ esitas kohtule 09.07.2012.a avalduse saneerimismenetluse algatamiseks e-toimiku kaudu. Ettevõtja palus saneerimismenetluse algatamist, kuna (esitatud avalduse teksti kohaselt) ta on maksejõuetu. Avalduselt on tasutud riigilõivu 250 eurot.

2

E-toimiku süsteemi tehnilistest põhjustest tulenevalt saneerimisavaldus kohtu registrisse ei jõudnud.

25.09.2012.a esitas ettevõtja kohtu kantseleis avalduse uuesti ja esitas täiendava avalduse täitemenetluse peatamiseks kohtutäitur Oleg Sirotini juures, kuna juulis esitatud avaldus ei ole kohtuni jõudnud.

Tartu Maakohtu 26.09.2012.a määrusega algatati Kursi Jahiloss OÜ saneerimismenetlus. Sama määrusega peatati Kursi Jahiloss OÜ suhtes toimuvad täitemenetlused kuni saneerimismenetluse lõppemiseni, v.a täitemenetlus, mis viiakse läbi töösuhte alusel tekkinud nõude või elatise tasumise nõude täitmiseks. Kuivõrd kohtule esitatud avalduses esinesid puudused, andis kohus avaldajale tähtaja, s.o 20 päeva määruse kättetoimetamisest alates, puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja sai nimetatud määruse kätte 26.09.2012.a.

12.10.2012.a edastas avaldaja Kursi Jahiloss OÜ 2011.a majandusaasta aruande. 17.10.2012.a edastas avaldaja kohtule selgituse, mille kohaselt kuulub talle, Axxxxx Kxxxxx 80%-line osalus ja Gxxxxxx Bxxxxxxxx 20%-line osalus Kursi Jahiloss OÜ-st. Selgitusele on avaldaja lisana edastanud kokkuvõtte Kursi Jahiloss OÜ maksmata arvetest seisuga 17.10.2012.a ning hulgaliselt erinevate äriühingute arveid.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et Kursi Jahiloss OÜ avaldus saneerimismenetluse läbiviimiseks tuleb jätta läbi vaatamata, kuna avaldaja ei ole kõrvaldanud avalduses esinevaid puudusi.

2. Kohus käsitles juba 26.09.2012.a määruses avalduses esinevaid puudusi. Nii osundas kohus SanS § 7 lg-le 2, mis sätestab, et saneerimisavalduses esitab ettevõtja selgituse majanduslike raskuste põhjuste kohta ja põhistab, et tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline (p 1); ettevõte vajab saneerimist (p 2); ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik (p 3).

Kokkuvõtlikult on ettevõtja koos avaldusega lisanud hulgaliselt dokumente, sh majandusaasta aruande, väljavõtte äriühingute, kellele Kursi Jahiloss OÜ-l on tasumata võlgnevusi ning hulgaliselt erinevatel aastatel väljastatud arveid. Samas leiab kohus, et nimetatud dokumentide esitamine ei ole piisav, et esitatud avaldus oleks menetluskõlbulik. Nii on eelviidatud SanS § 7 lg-st 2 tulenevalt oluline, et ettevõtja esitaks selgitused ja põhistaks majanduslike raskuste tekkimise, selle põhjused ning asjaolu, et maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Lisaks majandusliku seisundi põhjendustele, tuleb ettevõtjal selgitada ka saneerimisvajadust ning asjaolu, et pärast saneerimist on äriühingu jätkusuutlik majandamine võimalik. Ühtegi selgitust, sh kõike eelmärgitut, ettevõtja kohtule esitanud ei ole. Lisaks peab kohus oluliseks osundada, et kuigi kohtule on esitatud äriühingute nimekiri, kelle ees on Kursi Jahiloss OÜ-l tekkinud võlgnevused ja hulgaliselt arveid, ei ole ilma täiendavate selgitusteta nimetatud dokumentidest võimalik aru saada. Nii isegi ei kattu kõik ettevõtja poolt esitatud arved väljavõttel kajastuvate võlgnevustega, mistõttu ei ole ilma korrektsete selgitusteta võimalik aru saada, kas Kursi Jahiloss OÜ-l on maksejõuetuse tekkimine tulevikus tõenäoline ja milles see seisneb, nagu ka asjaolud, kas Kursi Jahiloss OÜ vajab saneerimist ja kas saneerimismenetluse läbiviimine võimaldaks majandustegevuse jätkamist. Kohus andis 26.09.2012.a määrusega ettevõtjale täiendava tähtaja kõige eelviidatud

3

asjaolude selgitamiseks. Ettevõtja poolt täiendavalt esitatuga ei ole avalduses olnud puudusi kõrvaldatud. Kohtule ei ole esitatud ühtki Saneerimisseaduses nõutud selgitust ega põhistust, s.t. mitte mingeid saneerimismenetlusele spetsiifilisi asjaolusid.

TsMS § 3401 lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

Kuigi kohus võttis 26.09.2012.a määrusega Kursi Jahiloss OÜ avalduse menetlusse, lähtus kohus seajuures asjaolust, et ettevõtjast mitteolenevatel põhjustel ei jõudnud esitatud avaldus kohtuni. Kohtu hinnangul esinesid avalduses puudused, mida on võimalik TsMS § 372 lg 1 alusel kõrvaldada. Seega andis kohus tähtaja avalduses esitatud puuduste kõrvaldamiseks. Kuna ettevõtja ei ole tähtaegselt avalduses esinevaid puudusi kõrvaldanud, tuleb Kursi Jahiloss OÜ avaldus TsMS § 3401 lg-st 2 tulenevalt jätta läbi vaatamata.

3. Kohus peab vajalikuks selgitada avalduse läbi vaatamata jätmise tagajärgi.

SanS § 4 sätestab, et saneerimismenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 426 lg 1 sätestab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Seega ei takista käesoleval ajal avalduse läbi vaatamata jätmine ettevõtjal edasiselt esitada kohtule avaldust saneerimismenetluse algatamiseks. Küll peab kohus oluliseks rõhutada, et ettevõtjal tuleks hoolikalt sellesisulise avalduse taaskordset esitamist kaaluda ning juba avalduses esitada vastavasisulised põhjendused.

4. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda, kuna esitatud avaldus jäetakse läbi vaatamata ning TsMS § 168 lg-st 3-5 (kompromissi sõlmimine, hagist loobumine või hagi tagasivõtmine) ei tulene teisiti. TsMS § 150 lg 1 p 3 järgi tagastatakse menetluses tasutud riigilõiv, kui kohus jättis avalduse läbi vaatamata. § 150 lg.4 järgi tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus.

Ülle Raag kohtunik