2-12-8290/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-12-8290

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2012.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-12-8290 Tsiviilasi P OÜ hagi S C’i vastu võlgnevuse 9266.43 euro nõudes Tsiviilasja hind 4892.40 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja P OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja Sven Soeson (OÜ Rigolet, Estonia pst 1/3-311, 10132 Tallinn, elektronpost menetlus@jurist.ee) Kostja S C (isikukood xxx, viimane teadaolev elukoht xxx, tegelik eluja viibimiskoht teadmata) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista S C’ilt 7822.92 eurot, millest põhivõlg on 3448.99 eurot, intress 366.60 eurot ja seisuga 23.02.2012 sissenõutavaks muutunud viivis summas 4007.33 eurot, P OÜ kasuks.

3. Jätta rahuldamata hageja nõuded kostjalt leppetrahvi summas 1379.50 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulude summas 38.35 eurot ja kirjade saatmise kulu summas

25.56 eurot, väljamõistmiseks.

4. Toimetada tagaseljaotsus S C’ile avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Hageja menetluskulud jätta 84 % ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud jäta 16 %

2-12-8290

ulatuses hageja kanda.

2. Välja mõista S C’ilt menetluskuludena 591.70 eurot P OÜ kasuks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast.

Juhindudes TsMS § 174¹ lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 639.11 eurot, õigusabikulud summas 270 eurot ning võla sissenõudmise kulud summas 110 eurot.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena võla sissenõudmise kulu summas 110 eurot. Võla sissenõudmisega seotud kulu näol ei ole tegemist menetluskuludega. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 50 eurot. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (TsMS § 448 lg 4¹).

2-12-8290

Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja, s.o 28 päeva, jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 448 lg 4²).

Seoses käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 3 nimetatud hageja nõuete rahuldamata jätmisega selgitab kohus järgmist. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista lepptrahvi summas 1379.50 eurot (hagiavalduse palvepunktis 1 nimetatud leppetrahv 689.70 eurot ja 689.80 eurot), võla sissenõudmisega seotud kulud summas 38.35 eurot ja kirjade saatmise kulu summas 25.56 eurot. BIGBANK AS-i ja kostja vahel 01.11.2007 sõlmitud kokkuleppe järgi kuulub poolte vahel sõlmitud lepingule kohaldamisele BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimused S. Üldtingimuste punkti 6.4. kohaselt, juhul kui lepingu lõpptähtaja saabumisel on krediidisaajal krediidiandja ees täitmata rahalisi kohustusi ning võlgnevust ei ole likvideeritud 10 päeva jooksul lepingu lõpptähtpäeva saabumisest, on krediidisaaja kohustatud tasuma leppetrahvi 20 % tähtaegselt tagastamata krediidisummalt. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-120-08, p 15). VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi ja nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuste rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et arvestades nõude suurust, lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid (sh seadusest oluliselt kõrgemat viivisemäära), siis VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on tüüptingimuse punkt

8.3. tühine, mille järgi on krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkassoja täitemenetlusega seotud kulud, mis kuuluvad tasumisele vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Sellest tulenevalt ei kuulu kostja poolt hüvitamisele võla sissenõudmisega seotud kulu summas 38.35 eurot ja kirjade saatmise kulu summas 25.56 eurot. Kohtu hinnangul ei ole tegemist mõistlike kulutustega ning seega ei ole nõue põhjendatud ka seadusest tuleneval alusel (VÕS § 113 lg 5, § 128 lg 3).

Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 84 % ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 16 % ulatuses hageja ja 84 % ulatuses kostja kanda. Kuna kostjal seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 591.70 eurot (s.o 704.41 eurost 84 %).

TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

Meeli Kaur kohtunik