3-10-3425/45 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2012, Tallinn Haldusasja number 3-10-3425 Haldusasi H G Ra, V R Ki ja B Ti kaebused tuvastada Nõmme Linnaosa Valitsuse otsuste erastada Vana-Pärnu mnt 5 asuvad korterid 1-4 tühisus Menetlusosalised Kaebajad – H G R, V R K ja B T (viimaste lepinguline esindaja H G R) Vastustaja – Nõmme Linnaosa Valitsus, lepinguline esindaja Jekaterina Kangur Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18. aprilli 2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus H G R apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta H G R apellatsioonkaebus rahuldamata.

Muuta Tallinna Halduskohtu 18. aprilli 2012. a otsuse haldusasjas nr 3-10-3425 põhjen- dusi osas, millega jäeti rahuldamata H G Ra kaebus, asendades need käesoleva otsuse põhjendava osa p-des 17 ja 18 toodud põhjendustega. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata.

Jätta apellandi menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 26. novembril 2012 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arva- tes või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-10-3425 2(7) 1. H G R, VR K, G T ja F S esitasid 1991. a Tallinna Linnavalitsusele avaldused oma vana- emale L Tile kuulunud, endisel aadressil Vana-Pärnu mnt 5 asunud endise kinnistu nr 2654 ehitiste ja maa tagastamiseks.

2. Nõmme Linnaosa Valitsus sõlmis 07.03.1996 L S ostu-müügi lepingu, mille kohaselt L S ostis ja Nõmme Linnaosa Valitsus müüs Vana-Pärnu mnt 5 korteri nr 4 koos sellele vas- tava muu osaga elamust.

Nõmme Linnaosa Valitsus sõlmis 28.03.1996 E-J Rga ostu-müügi lepingu, mille kohaselt E-J R ostis ja Nõmme Linnaosa Valitsus müüs Vana-Pärnu mnt 5 korteri 1 koos sellele vastava muu osaga elamust.

Nõmme Linnaosa Valitsus sõlmis 28.03.1996 Ü Kga ostu-müügi lepingu, mille kohaselt Ü K ostis ja Nõmme Linnaosa Valitsus müüs Vana-Pärnu mnt 5 korteri nr 3 koos sellele vastava muu osaga elamust.

Nõmme Linnaosa Valitsus sõlmis 18.04.1996 T L ostu-müügi lepingu, mille kohaselt T L ostis ja Nõmme Linnaosa Valitsus müüs Vana-Pärnu mnt 5 korteri nr 2 koos sellele vasta- va muu osaga elamust.

3. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 31.08.2010 otsuse nr 12992 p-dega 2-4 jäeti H G R, VR Ki ja G Ti endisel aadressil Vana-Pärnu mnt 5 asunud endise kinnistu nr 2654 hoonete ja maa tagastamise taotlused rahuldamata järgmiste põhjendustega: 1) vara 1/3 mõttelise osa omanik E T ei olnud seisuga 16.06.1940 Eesti Vabariigi kodanik, mistõttu ei saa tema ega tema pärijad olla ORAS § 7 lg 2 kohaselt omandireformi õigustatud subjektiks (otsuse p 2); 2) vara 1/3 mõttelise osa omaniku L Ti pärijatele on Saksamaa Liitvabariik maksnud kom- pensatsiooni (otsuse p 3), mistõttu ei ole taotlejal ORAS § 17 lg 5 kohaselt õigus nõuda selle vara tagastamist; 3) vara 1/3 mõttelise osa omanik A B T suri 02.03.1948 pärijateta ning seetõttu arvati temale kuulunud vara Tallinna Linna TSN Täitevkomitee 29.01.1952 otsusega nr 73 kohaliku nõu- kogu elamufondi kui vaibevara (otsuse p 4).

Otsuse p-ga 5 otsustati jätta otsuses toodud andmed endiste omanike ja vara registrisse kand- mata. Otsuse p-ga 1 lõpetati F Se 30.01.2006 avalduse alusel tema taotluse menetlemine.

4. 02.11.2010 esitasid H G R, VK R ja B T kui G Ti ainupärija Tallinna Halduskohtule kae- bused ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 31.08.2011 otsuse nr 12992 p-de 2-5 tühistamiseks, Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks vara tagastamise toimikute üleandmiseks maakonnakomisjonile asja uueks läbivaatamiseks ning taotluse teha kindlaks, et maja müü- mine neljale isikule maatükil, kus olid välja selgitamata omandiõiguse suhted, oli õigusvasta- ne (haldusasi nr 3-10-2838).

08.11.2010 määrusega tagastas Tallinna Halduskohus kaebajate nõude Vana-Pärnu mnt 5 asunud endise kinnistu nr 2654 elamu korterite müügitehingute õigusvastasuse tuvastamise nõudes, leides, et nõue ei kuulu halduskohtu pädevusse. 10.12.2010 määrusega rahuldas Tal- linna Ringkonnakohus kaebajate määruskaebused ning tühistas Tallinna Halduskohtu 08.11.2010 määruse osas, millega kaebus osaliselt tagastati. Ringkonnakohus asus seisukoha- le, et kaebajad on esitanud kohtule eluruumide erastamise otsustuste kui haldusaktide õigus- vastasuse tuvastamise taotluse.

3-10-3425 3(7) 28.06.2011 määrusega jättis Tallinna Halduskohus kaebuse esitamise tähtaja Nõmme Linna- osa Valitsuse Vana-Pärnu mnt 5 korterite 1-4 erastamise otsustuste õigusvastaseks tunnista- mise nõudes ennistamata ning lõpetas vastavas osas menetluse (p-d 1 ja 2). Sama määrusega võttis halduskohus vastu kaebajate loobumise ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 31.08.2010 otsuse nr 12992 p 2 tühistamise nõudes ning lõpetas selles osas menetluse (p 3).

28.09.2011 määrusega eraldas kohus H G R, VR Ki ja B Ti kaebuse Nõmme Linnaosa Valit- suse Vana-Pärnu mnt 5 korterite 1-4 erastamise otsustuste õigusvastaseks tunnistamiseks hal- dusasjast 3-10-2838 ja andis sellele uue haldusasja numbri 3-10-3425.

Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 12.12.2011 kohtumäärusega H G R, VR Ki ja B Ti mää- ruskaebused, tühistas Tallinna Halduskohtu 28.06.2011 määruse nr 3-10-2838 p-d 1 ja 2 ning saatis asja tagasi Tallinna Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et kaebajate sooviks oli esitada kaebus Nõmme Linnaosa Valitsuse Vana-Pärnu mnt 5 korterite 1-4 erastamise otsustuste tühisuse tuvastamise nõudes, mitte aga õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

Tallinna Halduskohus jätkas pärast eelnimetatud kohtumääruse jõustumist H G R, VR Ki ja B Ti kaebuste menetlemist haldusasjas nr 3-10-3425 Nõmme Linnaosa Valitsuse Vana-Pärnu mnt 5 korterite 1-4 erastamise otsustuste tühisuse tuvastamise nõudes.

5. Haldusasjas nr 3-10-2838 jätkus H G R, VR Ki ja B Ti kaebuste menetlemine ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 31.08.2010 otsuse nr 12992 p-de 3-5 tühistamise ja Tallinna Linna- valitsusele ettekirjutuse tegemise nõudes anda vara tagastamise toimikud üle asja uueks läbi- vaatamiseks Harju maakonnakomisjonile.

Tallinna Halduskohus tühistas 20.10.2011 otsusega haldusasjas nr 3-10-2838 ÕVVTK Tal- linna linnakomisjoni 31.08.2010 otsuse nr 12992 p-d 3 ja 4, jättis kaebuse rahuldamata otsuse nr 12992 p 5 tühistamise nõudes ning tegi Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse vara tagas- tamise toimikute üleandmiseks maakonnakomisjonile asja uueks läbivaatamiseks.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.04.2012 otsusega haldusasjas nr 3-10-2838 Tallinna Halduskohtu 20.10.2011 otsuse osas, millega tühistati ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 31.08.2010 otsuse nr 12992 p-d 3 ja 4 tühistamise nõudes ja tehti Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutus vara tagastamise toimikute üleandmiseks maakonnakomisjonile asja uueks läbi- vaatamiseks. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega jättis H G R, VR Ki ja B Ti kaebused vastavas osas rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus jõustus 20.06.2012.

6. Haldusasjas nr 3-10-3425 põhjendasid kaebuse esitajad Vana-Pärnu mnt 5 korterite 1-4 erastamise otsustuste tühisust kokkuvõtlikult järgmiselt. Kuna Vana-Pärnu mnt 5 hoonete ja maa kui õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kompenseerimise menetlus oli pooleli, siis nõustus vastustaja õigusvastaselt Vana-Pärnu mnt 5 korterite 1-4 erastamisega. Sellised vastustaja eluruumide erastamise otsustused on tühised. Vastustaja ei oleks tohtinud kuni hal- dusmenetluse lõppemiseni Vana-Pärnu mnt 5 asuva kinnistuga käsutustehinguid teha, millele viitab ka ORAS § 18 lg 1. Saksa õiguse kohaselt on seadusega vastuolus olevad ja eriti suurte vigadega haldusaktid mitte üksnes õigusvastased, vaid ka tühised. Vana-Pärnu mnt 5 korterite võõrandamise otsustuste tegemise ajal oli elus üks endise omanike lastest ning vastustajal oli võimalus seda kindlaks teha dokumentidega tutvudes. Kaebajad ei pidanud ette nägema, et nende korterid müüakse salaja nende seljataga maha, samas ei saanud nad aastatel 1996-1999 midagi teha, kuna nende suhtes puudus subjektiotsus, millele kaebajad saanuks tugineda. Kaebajate põhjendatud huviks on esitada tuleviks kahju hüvitamise nõue Tallinna linna vastu,

3-10-3425 4(7) kuna pika aja möödumise ja kortereid erastanud isikute õiguskindluse tagamise vajaduse tõttu ei ole erastamistehingute tagasipööramine ilmselt eriti perspektiivikas.

7. Tallinna Linnavalitsus palus jätta kaebused rahuldamata. Linnaosa vanema korraldus ei olnud eluruumide erastamise aluseks ning selliseid korraldusi ei antud ühegi eluruumi eras- tamiseks.

8. Tallinna Halduskohtu 18.04.2012 otsusega haldusasjas nr 3-10-3425 jäeti H G R, VR Ki ja B Ti kaebused rahuldamata. Kaebajate menetluskulud jäeti nende endi kanda. Põhjen- dused:

1) Vaidlus puudub selle üle, et korraldusi Vana-Pärnu mnt 5 korterite erastamiseks paber- kandjal vormistatud ei ole. Samas on Tallinna Ringkonnakohus 10.12.2010 määruses haldus- asjas nr 3-10-2838 leidnud, et hoolimata otsustuste kirjalikult vormistamata jätmisest on te- gemist haldusaktidega;

2) 12.12.2011 määruses haldusasjas nr 3-10-3425 leidis Tallinna Ringkonnakohus, et kaeba- jate väljendatud huvi esitada Tallinna linna vastu kahju hüvitamise nõue on piisav tühisuse tuvastamise kaebuse menetlemiseks. Seetõttu kohus kaebajate kaebeõiguse teemal rohkem ei peatu. Kaebajate põhjendatud huvist lähtudes ei pea kohus vajalikuks kaasata käesoleva hal- dusasja menetlusse vaidlusaluste korterite omanikke;

3) Kuna HKMS § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmi- se aja seisuga, tuleb hinnata, kas vaidlustatud haldusaktid olid võimaliku andmise ajal koos- kõlas ORAS §-ga 18 ning kas vastuolu nimetatud sättega võib kaasa tuua haldusaktide tühisu- se HMS § 63 lg 2 järgi. ORAS § 18 lg-s 1 sätestatud vara omandivormi muutmise keeld keh- tis ka Vana-Pärnu mnt 5 korterite 1-4 erastamise suhtes, sest avaldused Vana-Pärnu mnt 5 vara tagastamiseks esitati 1991. a ehk enne 1996. a ja 1996. a. seisuga ei olnud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjon veel õigusvastaselt võõrandatud vara koosseisu kohta otsust teinud. Samas ei saa vaidlustatud haldusaktide tühisus tuleneda ORAS § 18 lg-st 1, sest haldusakt ei ole samastatav korteri võõrandamistehinguga, kuid ORAS § 18 lg 1 sätestab tehingute, mitte haldusaktide kehtetuse. Seetõttu saab kohus erasta- mistehingute aluseks olevate haldusaktide tühisust tuvastada vaid HMS § 63 lg-s 2 sätestatud aluste esinemisel. Kohtule esitatud eluruumide erastamise ostu-müügi lepingutest ei saa ko- hus ilmselgelt järeldada seda, et võimalikud eluruumide erastamise otsustused oleks teinud selleks pädevust mitteomav haldusorgan, selgusetu oleks haldusakti adressaat või oleks hal- dusorgan kohustanud haldusakti adressaate toime panema õigusrikkumise. Lepingute põhjal puudub alus järeldada, et erastamisotsuste tegemisel ei olnud selged poolte õigused ja kohus- tused, kohustused olid vastukäivad või neid ei olnud muudel objektiivsetel põhjustel kellelgi võimalik täita. Seda, et lepingutele eelnenud haldusorgani otsuseid eluruumide erastamiseks oli võimalik täita, kinnitavad ka eluruumide üürnikega sõlmitud ostu-müügi lepingud. Seetõt- tu ei ole erastamisotsused tühised HMS § 63 lg 2 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. H G R apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu 18.04.2012 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, „millega kohus rahuldab kaebajate nõuded“.

Apellant leidis, et halduskohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Tehingud õigusvas- taselt võõrandatud varaga, mida ORAS § 18 lg 1 reguleerib, on alati seotud haldusorganite

3-10-3425 5(7) otsustustega. Apellant viitas HMS § 63 lg 2 p-le 4, mille kohaselt on haldusakt tühine, kui see kohustab toime panema õigusrikkumise, ja märkis, et sellekohased haldusaktid on Nõmme Linnaosa Valitsuse eluruumide erastamise komisjoni tõendid, mille kohaselt ei ole tegemist õigusvastaselt võõrandatud eluruumiga, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esita- tud avaldus ettenähtud korras. Niiviisi tekitati kaebajatele rasket ülekohut. Tegemist oli üles- kutsega võõra vara riisumisele, sest vara oli „usaldusvarana“ kaitstud. Kuni vara õigusliku seisundi kindlakstegemiseni puudus vastustajal ORAS § 18 lg 1 kohaselt õigus varaga käsu- tamistehinguid teha. Erastamisotsused ja Nõmme Linnaosa Valitsuse eluruumide erastamise komisjoni tõendid olid petislikud ning vastanduvad õiguskorralduse väärtuskujutlustele, eksi- tades ka notarit. Müügikeeluvastaste tõendite tõttu osutusid võimalikuks uskumatult madalate hindadega korterimüügid, millele kaebajad ei saanud reageerida, sest otsused, tõendid ja te- hingud toimusid nende selja taga. Seetõttu tuleb kaebajatele hüvitada ka kõik neile tekkinud kahjud ja kulud.

10. Nõmme Linnaosa Valitsus palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja nõus- tus halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas halduskohus vääralt materiaalõigust, leides, et vaid- lusaluste haldusaktide kehtivuse hindamisel ei tule juhinduda ORAS § 18 lg-st 1, vaid üksnes HMS § 63 lg-st 2.

12. Vaidlustatud haldusaktide andmise ajal ja kuni 1. märtsini 1997 kehtis ORAS § 18 lg 1 järgmises redaktsioonis: „Kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni on riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitel ning teistel juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omandis või valduses vara on, keelatud vara omandivormi muuta, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seda keeldu rikkuvad tehin- gud on kehtetud.“

ORAS § 18 sätestab otsesõnu tõesti tehingute, mitte haldusaktide kehtetuse. Kuid sätte tõl- gendamisel tuleb arvestada ka selle eesmärki ja ajalugu.

13. Riigikohus on nimetatud sätte tsiteeritud redaktsioonis tõlgendamisel asunud seisukohale, et ORAS § 18 lg 1 eesmärk on vältida tehinguid, millega kaasneks õigusvastaselt võõranda- tud vara tagastamise võimatus. Selle eesmärgi saavutamiseks kehtestab seadus ka tagajärje: keeldu rikkuvate tehingute kehtetuse (Riigikohtu 3. jaanuari 2011. a otsus nr 3-2-1-158-00 ning 24. aprilli 2003. a otsus nr 3-2-1-44-03).

14. ORAS vastuvõtmise ajal 13. juunil 1991 ei olnud Eesti õiguses veel juurdunud Riigikohtu erikogu 20. detsembri 2001. a määrustes nr 3-3-1-8-01 (p 20, 25) ja nr 3-3-1-15-01 (p-d 19- 20, 37) väljendatud arusaam, et haldusorgani otsustusel tsiviilõiguslik leping sõlmida võib olla kahetine iseloom – ühelt poolt on tegemist tsiviilõigusliku tahteavalduse ja teiselt poolt avalik-õiguslikke küsimusi reguleeriva otsusega – haldusaktiga – sõltumata sellest, kas see haldusakt on nõuetekohaselt vormistatud. Riigikohus viitas selleks ajaks väljakujunenud koh- tupraktikale - Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused 21. veebruarist 1996. a tsiviilasjas nr 3-2- 1-20-96, RT III 1996, 9, 128; 3. maist 1999. a tsiviilasjas nr 3-2-1-44-99, RT III 1999, 15, 154; 27. aprillist 2000. a tsiviilasjas nr 3-2-1-64-00, RT III 2000, 12, 135 - kus tunnustati maa- ja linnakohtute pädevust otsustada omandireformi õigustatud subjekti või eluruumide

3-10-3425 6(7) erastamise õigustatud subjekti hagi alusel tehingute kehtivuse üle (määruse nr 3-3-1-8-01 p 19 ja määruse nr 3-3-1-15-01 p 17).

15. Haldusorgani poolt sõlmitud ORAS § 18 lg-s 1 viidatud tehingu puhul saab seega samuti rääkida haldusaktiks olevast otsustusest, mis on tehingu sõlmimise aluseks. HMS § 61 lg-st 1 ja § 63 lg-st 2 tulenevalt ei saa haldusakti aga pidada tühiseks pelgalt haldusakti vastuolu tõttu seadusega.

Kui ORAS § 18 lg-s 1 viidatud tehingu kehtivus sõltuks selle tehingu sõlmimise aluseks ole- va haldusakti kehtivusest, mida aga tuleks hinnata mitte ORAS § 18 lg 1, vaid HMS § 61 lg 1 ja § 63 lg 2 alusel, tekiks niisiis olukord, kus haldusorgani poolt vara võõrandamisel ORAS § 18 lg-s 1 sätestatud keeldu rikkudes ei oleks võimalik ORAS § 18 lg 1 eesmärki – sellise te- hingu kehtetus – saavutada. Seepärast tuleb ORAS § 18 lg-t 1 tõlgendada haldusakti tühisuse alust sätestava erinormina HMS § 61 lg 1 ja § 63 lg 2 suhtes. ORAS § 18 lg 1 ei erista selles märgitud tehingu ja selle tehingu sõlmimise aluseks oleva haldusorgani otsustuse kehtivust.

16. Halduskohtu eeltoodud eksimus ei ole lõppkokkuvõttes siiski viinud ebaõige otsuse tege- miseni. Apellandi kaebus tulnuks rahuldamata jätta juba põhjusel, et apellandil puudub kae- beõigus vaidlustatud haldusaktide tühisuse tuvastamiseks.

17. Alates 1. jaanuarist 2012 kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 283 lg 1 kohaselt tuleb käesolevas asjas kaebeõigus teha kindlaks kuni 31. detsembrini 2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS v.r) alusel, mille kehtivuse ajal on käesolevas asjas kaebus esitatud.

Tulenevalt HKMS v.r § 7 lg 1 teisest lausest, võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise kindlakstegemiseks (sealhulgas haldusakti tühisuse tuvastamiseks) esita- da isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huvi seisneb isikule reaalsete eeliste loomises oma rikutud õiguste kaitsel.

18. Apellandi põhjendatud huvi Vana-Pärnu mnt 5 korterite 1-4 erastamise otsuste tühisuse tuvastamiseks välistavad ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 31.08.2010 otsuse nr 12992 p-d 2- 4, millega jäeti rahuldamata apellandi taotlus selle vara tagastamiseks. Jõustunud on Tallinna Halduskohtu 28.06.2011 määruse haldusasjas nr 3-10-2838 p 3, millega lõpetati apellandi kaebuse ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 31.08.2010 otsuse nr 12992 p 2 tühistamiseks me- netlus kaebusest loobumise tõttu, ning Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2012 otsus haldusasjas nr 3-10-2838, millega jäeti rahuldamata apellandi kaebus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 31.08.2010 otsuse nr 12992 p-de 3 ja 4 tühistamiseks. Järelikult puudub apellandil Vana- Pärnu mnt 5 korterite 1-4 tagastamise nõudeõigus. Seetõttu ei saa apellandil olla ka õigust esitada nimetatud korteritest ilmajäämises seisneva kahju hüvitamise nõuet, mille esitamisega ta oma huvi erastamisotsuste tühisuse tuvastamiseks põhjendanud on.

19. Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonna- kohus muudab üksnes halduskohtu otsuse põhjendusi H G R kaebuse rahuldamata jätmist puudutavas osas, asendades need käesoleva otsuse põhjendava osa p-des 17 ja 18 toodud põh- jendustega.

20. Tulenevalt apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisest, jääb HKMS § 108 lg 1 alusel ra- huldamata apellandi taotlus menetluskulude (apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 15,97 eurot) väljamõistmiseks. Teised menetlusosalised ei ole menetluskulude väljamõistmise taot- lusi esitanud.

3-10-3425 7(7)

Lauri Madise Kaire Pikamäe Silvia Truman