3-12-1372/64 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Lilianne Aasma, Virgo Saarmets ja Silvia Truman

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-12-1372

Haldusasi

OÜ Prügivedu kaebus Riigihangete vaidlustuskomis-

joni 21.06.2012 otsuse nr 119-12/132831 osalise tühis-

tamise nõudes koos nõudega tühistada hanketeate p

III.1.1 garantiid puudutavas osas ja Tallinna Keskkon-

naameti määratletud riigihanke eeldatav maksumus

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ Prügivedu

Vastustaja (hankija) – Tallinna Keskkonnaamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15. augusti 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Prügivedu OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

10. oktoober 2012

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Prügivedu apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.

augusti 2012. a otsus haldusasjas nr 3-12-1372 muutmata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 5. novembril 2012. a (HKMS § 278 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Keskkonnaamet avaldas 30.03.2012 (muudetud 11.04.2012, 10.05.2012,

18.05.2012, 07.06.2012, 25.06.2012, 04.07.2012, 09.07.2012, 01.08.2012) riigihangete regist-

ris riigihanke „Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisvahendite tühjendamise

ja jäätmete transportimise teenuse osutamine“ (viitenumber 132831) hanketeate (HT).

HT p III.1.1 lõige 2 nägi 18.05.2012 redaktsioonis ette, et Täitja kohustub Lepingust tuleneva-

te kohustuste ja Tellijale Täitja poolt Lepingu rikkumisest tulenevate nõuete täitmise tagami-

seks esitama Tellijale hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates Lepingu allkirjastamisest krediidi-

või finantseerimisasutuse või kindlustusandja tingimusteta ja tagasivõtmatu esimesel nõudel

garantii summas 50 000 € ning kehtivuse tähtajaga minimaalselt kolm kuud pärast Lepingu

3-12-1372

2(12)

punktis 4.3 sätestatud Teenuse osutamise aja lõppemist. Alternatiivina garantiile võib Täitja

deponeerida nimetatud rahasumma Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arvele SEB pan-

gas, arveldusarve nr 10220061051017, kohustuslik viitenumber 5258050050050315.

Alates 09.07.2012 näeb sama lõige ette, et Täitja kohustub Lepingust tulenevate kohustuste ja

Tellijale Täitja poolt Lepingu rikkumisest tulenevate nõuete täitmise tagamiseks esitama Telli-

jale hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates Lepingu allkirjastamisest krediidi- või finantseeri-

misasutuse või kindlustusandja tingimusteta ja tagasivõtmatu esimesel nõudel garantii jäätme-

veopiirkonnas nr 9 summas 50 000 €, jäätmeveopiirkonnas nr 1 summas 31 500 €, jäätmeveo-

piirkonnas nr 7 summas 27 000 €, jäätmeveopiirkonnas nr 5 summas 24 000 €, jäätmeveopiir-

konnas nr 6 summas 17 500 € (lepingu sõlmimisel jäetakse lepinguga mitteseotud piirkondade

garantiisummad lepingu tekstis välja) kehtivuse tähtajaga minimaalselt kolm kuud pärast Le-

pingu p-s 4.3 sätestatud Teenuse osutamise aja lõppemist. Alternatiivina garantiile võib Täitja

deponeerida nimetatud rahasumma Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arvele SEB pan-

gas, arveldusarve nr 10220061051017, kohustuslik viitenumber 5258050050050315.

2. OÜ Prügivedu esitas 29.05.2012 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse

HT p III.1.1, p III.2.2 alap-de 1 ja 3, hankedokumentide (HD) lisaks oleva hankelepingu p-de

6.32 ja 6.33 ning hankija poolt määratletud hanke eeldatava maksumus peale.

3. VAKO 21.06.2012 otsusega nr 119-12/132831 rahuldati vaidlustus osaliselt ning kohus-

tati Tallinna Keskkonnaametit viima HT p III.1.1 ja III.2.2.3 ning HD lisa 3 „Lepingu pro-

jekt“ p 6.32 (vastutuskindlustuse osas) ja HT p III.2.2.1 (rahaliste vahendite olemasolu või

saamise võimaluse osas) vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele.

4. OÜ Prügivedu kaebuses paluti tühistada VAKO 21.06.2012 otsuse p-d 6.2 ja 8 koos HT

p III.1.1 garantii osaga ja hankija poolt määratletud riigihanke eeldatava maksumusega.

Garantii kehtivuse tähtaeg peab vastustaja tingimustest lähtuvalt olema kokku 51 kuud, lepin-

gu kehtivuse periood 48 kuud, millele lisandub 3 kuud. Garantii pikkus pole seotud hankele-

pingu pikkusega. Vastustaja on rikkunud riigihangete seaduse (RHS) § 3, sh ei ole kasutanud

rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, kuna ebaproportsionaalne garantii tõstab pakku-

muse ja seega ka hankelepingu maksumust.

Riigihanke eeldatav maksumus ei ole põhjendatud ega vasta tegelikele kuludele. HD p 9.3.1

kohaselt on vastustajal õigus tagasi lükata kõik pakkumused, kui kõigi vastavaks tunnistatud

pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatavat maksumust. Seetõttu on hankemenetlu-

ses osalejatel oluline olla kindel selles, et hankemenetlus lõpeb hankelepingu sõlmimisega,

sest muidu on pakkujad hankemenetluses osalemiseks teinud mõttetuid kulutusi.

VAKO jättis tähelepanuta vastustaja esitatud olulised andmed ja kaebaja poolt esitatu. Vastus-

taja poolt fikseeritud eeldatav maksumus põhineb hiljemalt 31.01.2012 käsitletud andmetel,

mida korrutati kahega (kuna selle seisuga käsitleti 2-aastast perioodi, 30.03.2012 aga 4-aastast

perioodi). Seega on vastustaja ise tõendanud, et ta ei ole lähtunud RHS § 20 lg-s 2 toodud

põhimõttest, et eeldatava maksumuse arvutamisel lähtutakse hankemenetluse teate riigihange-

te registris avaldamise hetke hinnatasemest.

Vastustaja lähtus eeldatavate maksumuste määratlemisel tema poolt ainuõiguse saanud kor-

raldatud jäätmeveo teenuse osutajalt saadud andmetest. Seega põhineb vastustaja fikseeritud

eeldatav maksumus mitte turuhinnal, vaid ainuõiguse saanud korraldatud jäätmeveo hinnal,

millest vastustaja on arvutanud maha enda poolt määratud osakaalus klienditeeninduskulud ja

käitlemiskulud. Vastustaja ei ole lähtunud RHS § 20 lg-s 2 toodud põhimõttest.

3-12-1372

3(12)

Kaebajale teadaolevalt ei ole võimalik vastustaja poolt osutatud eeldatava maksumusega han-

kelepingut sõlmida. Vastavalt veebis kättesaadavatele andmetele on nt jäätmeveo teenust osu-

tava Veolia Keskkonnateenuste tühjenduse turuhind kuni 0,14 m³ mahuga konteineri puhul

3,25 € (km-ta), 4,5 m³ mahuga konteineri puhul 25,94 € (vaba turu hind Kiili vallas) ning kor-

raldatud jäätmeveo piirkonnas Pirital kuni 0,14 m³ mahuga konteineri puhul 1,62 € (km-ta) ja

4,5 m³ mahuga konteineri puhul 15,39 € (km-ta) ning korraldatud jäätmeveo piirkonnas Siili-

Sääse-Szolnok kuni 0,14 m³ mahuga konteineri puhul 1,75 € (km-ta) ja 4,5 m³ mahuga kon-

teineri puhul 16,68 €. Seega on olulised erinevused juba korraldatud jäätmeveo tühjendushin-

dade puhul ja veelgi suuremad vahed turuhinna ja korraldatud jäätmeveo hinna vahel.

HD osaks olevas hankelepingus on tehtud 17.05.2012 muudatus, mille kohaselt on tõstetud

presskonteineri tühjendustasu 50 €-lt 80 €-le. Kui tühjendamistasu suureneb, peaks ka riigi-

hanke eeldatav maksumus suurenema. Vastustaja tõi VAKO istungil välja, et tegemist ei ol-

nud eeldatava maksumuse suurenemisega, kuna toimus vaid diferentseerimine. Seega on

tõendatud, et vastustaja on rikkunud eeldatava maksumuse määramisel RHS § 20 lg-s 2 too-

dud põhimõtet. Järelikult ei ole tõene VAKO väide, et ei ole tõendatud, et vastustaja on riigi-

hanke eeldatava maksumuse määramise korra vastu eksinud.

Vastustaja poolt fikseeritud hankelepingu eeldatavad maksumused ei saa olla vastavad, kuna

hankelepingu maksumus peaks sõltuma jäätmeveo piirkonnas elavate inimeste arvust ja vas-

tustaja poolt esitatud jäätmete kogusest, kuid hankelepingute eeldatavad maksumused ei ole

proportsioonis ei inimeste arvu ega jäätmete kogusega. Vastustaja ei ole põhistanud hankele-

pingu eeldatavat maksumust ei olemasolevate lepingute analüüsiga ega muul viisil.

Hankelepingu eeldatav maksumus on jäätmeveo piirkonnas nr 9 (Kesklinn) 1 600 000 eurot,

piirkonnas nr 1 (Haabersti) 1 000 000 €, piirkonnas nr 7 (Põhja-Tallinn, Kalamaja-

Paljassaare) 860 000 €, piirkonnas nr 5 (Kristiine) 760 000 € ja piirkonnas nr 6 (Põhja-

Tallinn, Pelguranna-Kopli) 550 000 €. Seega erineb hankelepingute eeldatav maksumus piir-

kondade vahel rohkem kui kolm korda. Samas puudub seos inimeste arvu ja hankelepingu

eeldatava maksumuse vahel. Jäätmete kogused ei saa olla põhjuseks, miks erineb vastustaja

määratletud hankelepingu eeldatav maksumus piirkondades rohkem kui kolm korda.

Asjaolu, et korraldatud jäätmevedu on subsideeritud vaba turu teenuste arvelt, on üldteada.

Selle on välja toonud erinevad jäätmeveo osutajad, samuti on vastustajale teada kütusekulu

suurenemine alates 2007. aastast (53,5%) ning tööjõukulude suurenemine pea poole võrra.

Nimetatud näitajad esitas kaebaja Tallinna Ettevõtlusametile ja sealtkaudu vastustajale 2011.

aastal esitatud taotluses teenustasude muutmiseks korraldatud jäätmeveo piirkonnas nr 6.

Kuna riigihange teostatakse osade kaupa, siis on vastustajal õigus pakkumus tagasi lükata

samuti osade kaupa. Sellest tulenevalt on kaebajal, kes hetkel pakub teenust ühes piirkonnas,

oluline huvi, et kõikides piirkondades eraldi oleksid eeldatavad maksumused määratletud vas-

tavalt tegelikele kuludele. Kaebaja hinnangul peaks vastustaja tegema vastavalt riigihangete

seadusele turu-uuringu, määratlemaks riigihanke eeldatavat maksumust, ning eeldatav mak-

sumus peab olema põhistatud vastavalt riigihangete seaduses sätestatule.

RHS § 48 lg 3 on vastuolus põhiseadusega osas, mis ei võimalda põhjendamatult madala

maksumusega pakkumuste osas otsuse tegemist. Õigusakt, mis välistab kohtuliku kontrolli

võimaluse, riivab isiku põhiõigusi. Selline tulemus oleks vastuolus põhiseaduse § 15 lg 1 esi-

meses lauses sätestatud põhiõiguse olemusega ja rikuks ebaproportsionaalselt menetlusosalise

põhiõigusi, lisaks rikub hankija poolse tegevuse kontrollimatus Euroopa Ühenduse asutamis-

lepingus sätestatud asutamisvabaduse, teenuste osutamise vabaduse, mittediskrimineerimise

ja läbipaistvuse põhimõtteid.

3-12-1372

4(12)

5. Tallinna Keskkonnaamet leidis vastuses, et kaebus on põhjendamatu. Hankelepingute

eeldatavad maksumused on õiged. Lisaks piirkonnas asuvate elanike arvule ja jäätmekoguste-

le mõjutab transporditeenuse hinda piirkonna liikluskorraldus, liikluskoormus, mahutite asu-

kohad ja nendele ligipääsetavus, mahutite lukustatavus jms. Kesklinna piirkonnas kujuneb

kõigi eelduste kohaselt ühe kogumisvahendi tühjendamise tasu kõrgemaks võrreldes teiste

piirkondadega, kuna kogumisvahendi tühjendamisele kuluv aeg on liikluskoormuse tõttu tun-

duvalt suurem, tööde tegemise ajale on piirangud (tipptund hommikul ja õhtul), kogumisva-

henditele ligipääsu takistavad parkivad autod, mahutite tühjendamiseks on vaja kasutada võt-

meid (kesklinna piirkonnas on kõige enam lukustatud konteinereid, mis on piirkonna eripära),

ühele veoringile kuluv aeg võrreldes elamurajooniga on pikem, autojuhi töötasu sellega kõr-

gem ja jäätmeveoki kulu suurem.

Olenemata sellest, et hankelepingu eeldatava maksumuse vahe on 3-kordne, on 1 m3 jäätmete

veoteenuse vahe alla 2 korra. Vastustaja on esitanud arvutused hankelepingute eeldatava mak-

sumuse kohta, tõendamaks, et hankelepingu eeldatav maksumus on õige. Ainuüksi piirkonda-

de hankelepingute eeldatavate maksumuste erinevused ei too kaasa eeldatavate hankelepingu-

te ebaõiget maksumust.

Kaebuses viidatud 0,14 m3 ja 4,5 m3 suuruste mahutite teenustasude erinevus tuleb jätta tähe-

lepanuta, sest kaebaja ei ole välja toonud nende hangete hindamiskriteeriume ja seega ei ole

need käesolevas hankevaidluses võrreldavad ega asjakohased. Hankeid koostatakse erinevate

hindamiskriteeriumidega ja juhul, kui nt 0,14 m3 suuruseid mahuteid piirkonnas ei esine ja see

annab kõrgeid punkte, siis pakutakse sellele mahutile soodushinda.

Hankelepingu eeldatavat maksumust ei mõjuta üksnes elanike arv piirkonnas, vaid ka muud

tegurid, mistõttu kõigis 5 piirkonnas hankelepingute eeldatava mahu jagamisel selle piirkonna

inimeste arvuga ei saa järeldada, et lepingu eeldatav maksumus mingis piirkonnas on määra-

tud valesti, kuna see ei kattu teise piirkonna tulemustega. Kesklinna jäätmeveopiirkonna han-

kelepingu eeldatava maksumuse määramisel on arvestatud eelmainitud asjaoludega.

Vastustaja rõhutab täiendavates seisukohtades (tl 178-179), et hankes on kõik eriliigilised

teenused eraldi hinnastatud ja mingisugust ristsubsideerimist ei toimu. Jääb arusaamatuks,

kuidas sai toimuda ristsubsideerimine teiste piirkondade arvelt, kui 2010. aastal pakkumust

tehes polnud Tallinnas ühtegi vaba turu jäätmeveopiirkonda.

Kohaliku omavalitsuse kohustus on hankemenetluse kaudu saada jäätmevaldajatele kõige

madalama hinnaga pakkumine. Hankija peab hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel

lähtuma just korraldatud jäätmeveopiirkonna teenustasudest, mitte vaba turu teenustasudest,

mis ei allu kohaliku omavalitsuse kontrollile ja pole kujunenud hankemenetluse käigus.

Hanketingimuste muutmisel pole hanke eeldatavat maksumust muudetud põhjusel, et hankija

on tasu vastavalt eri tüüpi presskonteineritele diferentseerinud. Lisaks on hankija ette näinud

tasu maksmise 5 € kuus, kui mahuti on lukustatud, ja seda olenemata avamiskordadest ja luk-

kude arvust. Presskonteinerite tühjendamise tasu ja lukuavamise tasu moodustavad hankele-

pingu eeldatavast maksumusest minimaalse osa. Samal ajal on hankija vähendanud teenuse

mahtu, jättes hankelepingust välja suurjäätmete kogumise ja veo, mis oleks andnud alust eel-

datava maksumuse vähendamiseks, kuid hankija pole seda teinud.

6. Tallinna Halduskohus lõpetas 15.08.2012 otsusega asjas HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel

menetluse HT p III.1.1 (garantii suuruse osas) ja VAKO 21.06.2012 otsuse 119-12/132831 p

6.2 (garantii suurust käsitlevas osas) tühistamise nõudes (p 1); jättis ülejäänud osas kaebuse

rahuldamata (p 2); mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 355,48 € (p 3).

3-12-1372

5(12)

Vastustaja muutis 09.07.2012 HT p III.1.1 garantii osa, sidudes garantii suuruse hankelepingu

eeldatava suurusega, mis on erinevate piirkondade lõikes diferentseeritud, samas on endiselt

esitatud nõue garantii kestusele kolm kuud üle hankelepingu kestuse. VÕS § 155 lg 1 kohaselt

võib majandus- või kutsetegevuses isik (garantii andja võtta lepinguga võlausaldaja suhtes

kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Sama pa-

ragrahvi lg 2 kohaselt garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sel-

lega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisal-

dub viide sellele kohustusele. Seega garantii on tagatavast võlasuhtest sõltumatu kohustus ja

ka tagatava kohustuse suurusest ning selle kehtivus ei pea olema lepingu kehtivusega piiratud.

Nõude kehtestamine, et garantii kehtivus peab olema kolm kuud üle hankelepingu kehtivuse,

ei ole vastuolus RHS § 3 lg-ga 1. Garantii ei anna antud juhul üksnes lisatagatist pakkuja

maksejõuetuse puhuks, vaid garantiinõude eelduseks saab olla kohustuse rikkumine või selle

tagajärjel kahju tekkimine. Õige on kaebaja väide, et VAKO ei ole garantii jõusoleku tähtaega

vaidlustatud otsuse põhjendava osa p-s 6.2 käsitlenud, ent kaebaja ei ole esitanud ühtegi ar-

gumenti, miks ta taotleb seetõttu nimelt osundatud otsuse p 6.2 tühistamist ehk miks pidanuks

vastav käsitlus olema just selles punktis. Selle küsimuse käsitlemata jätmine võib tingida ot-

suse õigusvastasuse (milleks taotlust esitatud pole), mitte aga p 6.2 tühistamise.

Kaebaja väide, et hankija viib riigihanget läbi ilma eesmärgita sõlmida hankelepingut, on ole-

tuslik. Puudub igasugune alus arvata, et Tallinna linn ei soovi täita jäätmeseadusest tulenevat

kohustust korraldada jäätmete vedu. VAKO on otsuse p-s 8 märkinud, et eeldatava maksumu-

se määramine võimaldab tuvastada, millise hinnaga on hankijal võimalik riigihankega taotle-

tav eesmärk saavutada. Sealjuures on nii AS Ragn-Sells kui ka AS Veolia Keskkonnateenu-

sed vaidlustanud halduskohtus sama riigihanke hankedokumente (asjad nr 3-12-1046 ja 3-12-

1048), ent kumbki pole pidanud eeldatavat maksumust sätestatuks tasemel, millel pole võima-

lik pakkumust teha, nagu leiab kaebaja.

Riigihanke eeldatava maksumuse määramine on prognoos, mille tegemiseks on RHS-s sätes-

tatud reeglid. VAKO leidis õigesti, et riigihanke eeldatava maksumuse korra rikkumist saab

tuvastada üksnes juhul, kui rikkumine on ilmne, kui hankija on täielikult eiranud RHS §-st 20

tulenevaid reegleid või RHS §-i 21 või lähtunud valedest faktilistest eeldustest. Õige on ka

VAKO seisukoht, et riigihanke eeldatava maksumuse määramise peamine eesmärk on järgida

riigihanke läbiviimisel õigeid menetlusreegleid RHS alusel. HT üldandmetest nähtuvalt on

riigihanke eeldatav maksumus määratletud võrdsena rahvusvahelise piirmääraga või seda üle-

tavana ja vaidlus puudub hankija poolt hankemenetluse reeglite valiku õiguspärasuse üle.

Riigihanke osade eeldatavaid maksumusi HT-s ega HD-s toodud pole ning sellist nõuet ei

sätesta ka RHS. Samas peavad RHS § 31 lg 2 p 15 kohaselt hankedokumentides sisalduma

kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused, kui hankija soovib neid kehtestada. HD p-s 9.3.1

on sätestatud, et hankijal on õigus kõik pakkumused tagasi lükata juhul, kui kõigi vastavaks

tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatavat maksumust (RHS § 49 lg 1

p 1). Kaebuses on vaidlustatud hankija poolt määratud riigihanke eeldatav maksumus koos-

mõjus HD p-ga 9.3.1. HD p 9.3.1 ei riku iseenesest kaebaja õigusi.

Hankija selgitas kaebajale, et hankelepingu eeldatavad maksumused on kinnitatud Tallinna

Keskkonnaameti juhataja 31.01.2012 käskkirjaga nr 4-4.1710 hankeplaanis, mis tuleb korru-

tada kahega, kuivõrd käesolevas hankemenetluses sõlmitakse leping 4 aastaks. Kaebaja ei ole

nimetatud käskkirja vaidlustanud. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-99-09 märkinud, et pakku-

mismenetluses pakkumise kutse dokumentide kohta selgituste andmise korral muutuvad antud

selgitused siduvaks nii konkursi läbiviijale kui ka konkursil osalejatele ning pakkumise kutse

dokumentide vaidlusi põhjustanud punkti tuleb kohaldada selgitustes tõlgendatud viisil (p 20).

Riigikohus selgitas lahendi p-s 21, et kaebaja oleks pidanud vaidlustama pakkumise kutse

3-12-1372

6(12)

dokumentide vastava punkti ja selle kohta antud selgituse. Selles kohtulahendis toodud seisu-

kohtadest lähtuvalt on laiema tõlgenduse korral võimalik asuda seisukohale hankija määratle-

tud riigihanke eeldatava maksumuse vaidlustamise lubatavuse kohta.

Ekslik on kaebaja seisukoht, et vastustaja poolt fikseeritud eeldatav maksumus, mis põhineb

hiljemalt 31.01.2012 andmetel, mida on korrutatud kahega, ei ole käsitletav hankemenetluse

teate riigihangete registris avaldamise hetke hinnatasemena. Õige on, et hanketeade avaldati

30.03.2012, ent kaebaja ei ole toonud esile ühtki asjaolu, mille põhjal saaks väita, et hiljemalt

31.01.2012 seisuga andmed hinnataseme kohta ei saa olla samasugused ka 30.03.2012 seisu-

ga. Seadusandja pole mõiste „registris avaldamise hetke hinnatasemest“ juures silmas pidanud

sama, mis kaebaja, sest reaalselt poleks sellise hinnataseme väljaselgitamine teostatav. Vas-

tustaja pole eeldatava maksumuse fikseerimisel rikkunud RHS § 20 lg 2 nõudeid.

Väär on kaebaja seisukoht, et keskmise turuhinnana tuleb mõista nn vabal turul jäätmevedaja-

te määratud hindu. Kaebaja pole ümber lükanud vastustaja väidet, et uued jäätmeveokonkur-

sid langetasid osade Tallinna jäätmeveopiirkondade jäätmeveo hindu 45% võrra. Samuti pole

kaebaja vastu vaielnud vastustaja väitele, et kaebaja tõstis alates 01.06.2012 segaolmejäätmete

vedamise ja käitlemise tasu 40%. Ringkonnakohus leidis 20.07.2012 määruses põhjendatult,

et kui teenusepakkuja võib klientidest ilmajäämist kartmata tõsta hinda pea poole võrra, on

alust arvata, et hind pole turupõhine, st nii tarbijat kui ka konkurente arvestav. Samas toimub

korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmine konkursi alusel ning seetõttu puudub alus väita, et

tegemist pole turuhinnaga. Vastustaja on hinna kujunemist veenvalt selgitanud ja ümber lüka-

nud kaebaja väited, et vastustaja määratletud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimi-

ne on võimatu. VAKO on õigesti leidnud, et käesoleval juhul pole tõendatud, et hankija oleks

riigihanke eeldatava maksumuse määramise korra vastu eksinud.

RHS § 48 lg 3 pole käesolevas vaidluses asjassepuutuv, sest selle sätte põhiseadusele vastavu-

se küsimus ei mõjuta kaebuses esitatud nõuete lahendamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. OÜ Prügivedu apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus kaebuse

rahuldamata jätmise osas ja rahuldada uue otsusega kaebus; tunnistada põhiseadusega vastu-

olus olevaks riigihangete seadus osas, mis ei võimalda pakkujal vaidlustada põhjendamatult

madala maksumusega pakkumusi, välja arvatud põhjendamatult madala maksumusega pak-

kumust, mis on ühtlasi edukas pakkumus.

Jäätmete veoteenuse turuhind ei ole samane korraldatud jäätmeveo hinnaga, millest vastustaja

arvutas maha enda poolt määratud osakaalus klienditeeninduskulud ja käitlemiskulud. Vastus-

taja määratles riigihanke eeldatava maksumuse vääralt (turuhinnal põhinevast maksumusest

oluliselt väiksemas maksumuses) ning ei käsitle seetõttu põhjendamatult madala maksumuse-

ga pakkumusi käesolevas hankes põhjendamatult madala maksumusega pakkumusena.

Kohus jättis riigihanke eeldatava maksumuse määramise seisu hetke arvestamisel tähelepanu-

ta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 31.03.2004 direktiivi 2004/18/EÜ art 9 lg 2, kohaldades

seetõttu RHS § 20 lg-t 2 ebaõigesti. Seaduse mõte on fikseerida keskmine turuhind ja seega

ka eeldatav riigihanke maksumus vahetult enne hanketeate avaldamist, kuna keskmine turu-

hind võib muutuda ja varem eeldatud riigihanke maksumus võib olla väär. Seisukohta kinni-

tab Euroopa Kohtu menetluses oleva kohtuasja C-159/11 kohtujuristi 23.05.2012 arvamus.

Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel on jäetud arvestamata veoteenuse osutamise

maksumust oluliselt mõjutav kütusehinna tõus perioodil 31.01.2012 kuni 31.03.2012. Kütuse-

hindade tõus on üldteada tõsiasi, mida kohus pidanuks otsuse tegemisel arvestama. 4-aastase

3-12-1372

7(12)

hankelepingu eeldatav maksumus ei ole samane 2-aastase hankelepingu korrutamisel kahega,

sest see ei arvesta kolmanda ja neljanda aasta kütusehindade ja keskmise brutopalga tõusuga.

Hankeobjekti tehnilise kirjelduse muutumisega pidi muutuma ka hanke eeldatav maksumus.

Riigikohus on asjas nr 3-3-1-5-06 leidnud, et hanke kogumaksumus sõltub otseselt hankepe-

rioodist ning ostetavate kaupade ja teenuste tehnilistest näitajatest. Nende näitajate kindlaks

määramiseta ei ole võimalik piisavalt täpselt hinnata riigihanke eeldatavat maksumust.

Jäätmete veoteenuse keskmine turuhind ei ole samane korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja-

te hinnast tuletatud veoteenuse hinnaga. Teenuse turuhinda saab määratleda teenuse kohaliku

keskmise müügihinnana. Turuhind tuleb määratleda analoogse teenuse osutamise koha või

muu mõistlikult aluseks võetava koha konkreetsest ajahetkest, so asendustehingu tegemise

ajast tulenevalt teenuse osutamise hinnast. Kui eeldada, et jäätmete veoteenuse keskmine tu-

ruhind on samane korraldatud jäätmeveo keskmise maksumusega, ei võrrelda mitte erinevaid

turul olevaid pakkumusi, vaid arvutatakse edukate, so kõige madalama maksumusega pakku-

muste keskmist maksumust. Sel viisil leitav teenuse maksumus on oluliselt madalam keskmi-

sest jäätmete veoteenuse turuhinnast. Kuna RHS-s ei ole turuhinna mõiste selgitust, tuleb seda

mõistet käsitleda üldmõistega kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduses tooduga.

Riigihanke eeldatava maksumuse aluseks olevad korraldatud jäätmeveo hinnad (AS Ragn-

Sells hinnad Kalamaja-Paljassaare piirkonnas) on tekkinud vastustaja poolse hinnakujunduse

tulemusena. Sellele viitab asjaolu, et kõik ainuõiguse pikendamisel jäätmeveo piirkonnas ai-

nuõiguse saanud jäätmevedajad on vähendanud hinda samaaegselt ainuõiguse saamisega. As-

jaolu, et vastustaja võttis korraldatud jäätmeveo hinnaks olukorra, kus ainuõiguse pikendami-

sega on hinda vähendatud 5-60%, on tegemist fikseeritud hinnaga turuga, mitte turuhinna

alusel tegutseva turuga või lähtuvalt konkurentsitingimustest esitatud pakkumusega.

Vastustaja väide, et subsideerimine on lubatud, kohaldub eelkõige korraldatud jäätmeveo kui

terviklahenduse puhul. Riigihangete üldpõhimõtete kohaselt pole põhjendamatult madalad

pakkumused aktsepteeritavad. Kohus jättis tähelepanuta RHS-st ja EL-i seadusandlusest tule-

neva regulatsiooni riigihangete konkurentsile avamisest ja tegevuste läbipaistvuse tagamisest.

Kohus jättis tähelepanuta, et ka pärast 01.06.2012 kaebaja osutatava teenuse hinnatõusu on

tema pakutav jäätmeveo hind endiselt madalam kui teise Koplis prügiveo teenuse osutaja AS

Ragn-Sells oma. Lisaks näitab olukord, kus ka pärast hinnatõusu on teenusele jätkuvalt klien-

te, teenuse hinna ja kvaliteedi seost ehk vastavust turuhindadele. Kuna kaebaja pakub teenust

vaba turu piirkondades, on kõik kliendid vabad endale teenuseosutajat valima.

Kuna RHS sätestab riigihanke eeldatava maksumuse seose hankelepingu esemega, sõltub

hanke kogumaksumus otseselt hanke perioodist ning ostetavate kaupade ja teenuste tehnilis-

test näitajatest. Hankeobjektiks on jäätmete veoteenuse hange, mis on üks osa korraldatud

jäätmeveost. Kaebaja esitatud andmetest (eeldatava jäätmekoguse, jäätmeveokite kulu, kütu-

sekulu, tööjõukulu ja kogukulu kohta) nähtub, et teenuse osutamine riigihanke eeldatava mak-

sumuse piirides ei ole võimalik. Tallinna Halduskohus on 30.09.2009 otsuses nr 3-09-1344

leidnud, et hankelepingu eeldatavat maksumust ei saa tuletada ilma analüüsita hangitava ob-

jekti eri osade maksumuse kohta. Kohus jättis kaebaja esitatud andmed tähelepanu.

Riigihanke eeldatava maksumuse määramine ei põhinenud turuhindadel, vaid AS Ragn-Sells

ja vastustaja koostöös fikseeritud hindadel. Kohtu- ja vaidlustuskomisjoni praktika kohaselt ei

ole riigihanke eeldatav maksumus mitte hankija soovitud maksumus, vaid peab põhinema

RHS-s sätestatud regulatsioonil. Sarnasel viisil pole jäätmeveo teenust läbi viidud, sest han-

kega on hõlmatud vaid osa korraldatava jäätmeveo tegevusest. Kuna korraldatud jäätmeveo

hinnad subsideeritakse, on meelevaldne määratleda veoteenuse maksumus, lähtudes subsidee-

3-12-1372

8(12)

ritavatest hindadest ja proportsioonidest. Vastustaja tõi kohtuistungil välja, et nt jäätmekäitlu-

se kulu viimase lõppenud hankemenetluse tulemusena ei vastanud tema poolt eeldatud pro-

portsioonile, vaid oli väiksem. Seega erineb tegelik proportsioon vastustaja fikseeritust.

Teenuse osutamise võimatusele eeldatava riigihanke maksumusega osundasid ka teised jäät-

meveo osutajad. AS Veolia Keskkonnateenused vaidlustas sama riigihanke seoses teenuse

osutamise võimatusega vastustaja määratud tingimustel, sh transpordikulude määramatusega.

Kuna VAKO rahuldas vaidlustuse osaliselt, sh ka põhjusel, et transpordikulu ei saa olla mää-

ramatu, siis kohtusse pöördumisel (asjas nr 3-12-1048) käsitleti konkreetseid HD ja hankele-

pingu punkte, mis mõjutavad teenuse osutamise hinda. AS Ragn-Sells pöördus teenuse eelda-

tava maksumuse vaidlustamisega VAKO poole ja VAKO rahuldas vaidlustuse osaliselt, mis-

järel pöördus AS Ragn-Sells kohtusse (asi nr 3-12-1046). Kaebaja ei tea, miks teised jäätme-

veo osutajad on valinud hankeobjekti teenuse komponentide vaidlustamise, mitte riigihanke

eeldatava maksumuse vaidlustamise. Samas oli kohtu viide AS Ragn-Sells ja AS Veolia

Keskkonnateenused tegevusele asjakohatu ega ole seotud antud kaebuse lahendamisega.

Riigihanke eeldatav maksumus on pakkujate jaoks oluline, kuna hankijal on õigus kõik pak-

kumused tagasi lükata, kui vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad lepingu

eeldatavat maksumust ja tagasilükkamise puhul ei hüvitata hankemenetluses osalemise kulu-

sid. Riigihanke eeldatav maksumus on otseses seoses põhjendamatult madala maksumusega,

kuna riigihanke hea tava ja kohtupraktika kohaselt loetakse põhjendamatult madalaks mak-

sumuseks pakkumust, mis on eeldatavast riigihanke maksumusest madalam ca 15-25% võrra.

Seega on põhjendamatult madala maksumuse määramisel oluline riigihanke eeldatav maksu-

mus, sest eeldatava maksumuse suurus on hankijale siduv. Pakkujate jaoks on tähtis, et fiksee-

ritud oleks teenuse osutamise tegelikele kuludele vastav riigihanke eeldatav maksumus.

Kohus on rakendanud vääralt RHS-s sätestatud regulatsiooni garantii pikkuse määramisel ja

jätnud garantii kestvuse osas (miks on kohane 3 kuud, mitte nt 2 kuud) otsuse põhistamata.

Asjaolu, et RHS ei võimalda pakkujal vaidlustada põhjendamatult madala maksumusega pak-

kumusi (va eduka pakkumuse osas), on vastuolus nii Euroopa Liidu seadusandluse, sh Euroo-

pa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2007 direktiiviga 2007/66/EÜ, millega muudetakse Nõuko-

gu direktiivse 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ, mille kohaselt peab liikmesriik tagama hankija

otsuste kiire ja tõhusa läbivaatamise, kui ka põhiseaduse §-ga 15, mille kohaselt on igaühel

õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse. Apellant taotleb abstraktset nor-

mikontrolli, kuna konkreetset normikontrolli ei ole võimalik taotleda.

8. Tallinna Keskkonnaamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, leides, et kuna

apellant pole riigihanke 3 osale pakkumust esitanud, siis ei saa ta nende osade eeldatavat

maksumust vaidlustada, kuna ta pole pakkuja, taotleja ega hankemenetluses osalemisest huvi-

tatud isik RHS § 117 lg 1 mõttes. Apellandi pakkumused 2 riigihanke osale on võrreldes teiste

pakkumustega ligi kaks korda kõrgemad ja ületavad eeldatavat maksumust. Hankija ei saa

RHS § 49 alusel kõiki pakkumusi tagasi lükata, sest kõik pakkumused polnud eeldatavast

maksumusest kõrgemad. Antud vaidluses saab apellandi õiguste või huvide rikkumine seisne-

da üksnes selles, et hankija on rikkunud RHS norme, mis reguleerivad eeldatava maksumuse

määramist. Apellant peab tõendama, et vastustaja on seadust rikkunud.

Hankija on riigihanke eeldatava maksumuse õigesti määranud. Seda tõendavad eelnevalt koh-

tule esitatud arvutused ja ka pakkumuste avamise protokoll. Kõik teised pakkumused jäid eel-

datava maksumuse piiresse ja on apellandi pakkumusest kaks korda madalamad. Antud juhul

pole oluline see, kas hankija on hankelepingu eeldatava maksumuse aluseks võtnud korralda-

tud jäätmeveoteenuse turuhinna või nn vabaturu jäätmeveoteenuse hinna. Oluline on, et eelda-

tava hankelepingu maksumus on määratud õigesti. Nagu hankija on eelnevalt kinnitanud, on

3-12-1372

9(12)

eeldatava maksumuse arvutamisel konkreetses piirkonnas võetud arvesse ka teisi asjaolusid,

sh liikluskorraldus, mahutite avamisel kasutatavate lukkude avamise vajadus jne. Apellandi

arvutused piirkonna nr 6 näitel maksumuse kujunemise kohta pole olulised, sest nendega ei

saa ümber lükata turul tegutsevate ettevõtete poolt esitatud pakkumuste maksumusi.

Kuna hankija pole eeldatava maksumuse määramisel võtnud aluseks 2006. a-l sõlmitud kor-

raldatud jäätmeveo ainuõiguse lepingutes määratud hindu, tuleb jätta tähelepanuta apellandi

esitatud tõendid, mis on seotud nende lepingute muutmisega (2009. ja 2010. a korraldused).

9. OÜ Prügivedu esitas 02.10.2012 apellatsioonkaebuse täiendused.

Apellandil polnud võimalik esitada pakkumust kõigile viiele riigihanke osale. Vastustaja on

vastutuskindlustuse ja pakkujatele esitatavate nõuete osas seadnud tingimused, mis piiravad

apellandi võimalust hankemenetluses osaleda. Selles osas on käimas kohtumenetlus asjas 3-

12-1695. Käimasolevas menetluses toodud tingimustest piirab apellandi võimalust kõigis viies

jäätmeveopiirkonnas pakkumust esitada garantii kehtivuse tähtajaga seotud nõue.

2011. a majandusaasta aruandest nähtub, et vastustaja seatud tagatisnõuded (25 000 € ühe

jäätmeveopiirkonna kohta, millele lisanduvad vastutuskindlustuse ja garantii perioodiga seon-

duvad rahalised tagatised) ületavad 27% võrra apellandi 2011. käivet, tagatiste väärtus kokku

ületab rohkem kui poole võrra ettevõtte varade väärtuse ja moodustab rohkem kui 77% tema

omakapitalist. Tagamaks pakkujatele esitavate tagatiste olemasolu ja hankemenetluses osale-

miseks ettenähtud nõuete täitmist, on apellant vahetanud 04.05.2012 välja juhatuse. Uus juha-

tus on esitanud kõik hankemenetluses osalemiseks vajalikud majandusaasta aruanded ja ärire-

gistris on muudetud põhitegevusala (tavajäätmete kogumine). Vastustaja korraldatud jäätme-

vedude pakkumismenetluses osalemise huvi tõendab ka see, et 2010. a on apellandiga seotud

isik OÜ Pakendihai vaidlustanud korraldatud jäätmeveo pakkumismenetlustes pakkujatele

esitatavad nõuded, kuid kuna nõudeid ei vähendatud, ei saanud apellant ega ka OÜ Pakendihai

majanduslikel põhjustel pakkumismenetluses osaleda.

Apellant on jätkuvalt huvitatud hankelepingute sõlmimisest kõikides riigihangete osades. Ei

pakkumuste avamine ega asjaolu, et apellant ei esitanud pakkumusi kõigis riigihanke osades,

ei piira kohtu õigust selgitada välja riigihanke eeldatava maksumuse ja garantii perioodi nõude

õigusvastasus ning vastavad nõuded tervikuna tühistada.

Vastustaja palus jätta tähelepanuta apellandi esitatud tõendid, mis näitavad 2006. a sõlmitud

korraldatud jäätmeveo ainuõiguse lepingute hindade muutmist 2009. ja 2010. a, kuna ta pole

võtnud aluseks mitte 2006. a, vaid 2009. ja 2010. a hinnad. Kuna nimetatud andmete alusel on

vastustaja näidanud piirkonnas tegutsevaid eelnevalt vastustaja poolt korraldatud jäätmeveo

ainuõiguse saanud ettevõtjaid, siis on oluline näidata ka seda, millisel viisil on selliste ainuõi-

guse saanud ettevõtjate poolt esitatud hinnad kujunenud. Alushindade kujunemist on oluline

näidata muuhulgas põhjusel, et vastustaja on eelnevalt toonud välja, et tegemist on nn turu-

hinnaga. Lisaks on vastustaja ise eelnevalt rõhutanud, et ta on riigihanke eeldatava maksumu-

se määramise aluseks võtnud 2009. ja 2010. a hinnad, mis on saadud 2006. a hindade alanda-

misel vastustaja ja vastava korraldatud jäätmeveo ainuõiguse saanud ettevõtja kokkuleppel.

Vastustaja esitatud 30.08.2012 pakkumuste avamise protokollist nähtuvad esitatud pakkumus-

te maksumused. Apellandi pakkumuse maksumus on kõige kõrgem. Ülejäänud pakkumuste

maksumused on oluliselt väiksemad. Apellant esitas pakkumused piirkondades, mida ta hetkel

teenindab (nr 7 ja osaliselt nr 6), ning seetõttu on tal detailne ülevaade jäätmekonteinerite hul-

gast, asukohast, mahutatavusest, tühjendusringist jne. Samas on vastustaja toonud küsimustele

vastates välja, et: „Andmed on eelduslikud... Hankijal on õigus peale hankelepingu sõlmimist

muuta tühjenduste arvu ja sagedust vastavalt jäätmevaldajate tellimustele. Pakkuja peab selle-

3-12-1372

10(12)

ga arvestama“ (10.04.2012, vastus nr 10). Samuti märkis vastustaja, et: „HD lisades on välja

toodud piirkondade eeldatav maht. Pakkujal on võimalus enne pakkumuse tegemist tutvuda

vastava piirkonnaga. Pakkuja poolt pakutud hind on lõplik“ (15.05.2012, vastus nr 1), „Pak-

kumuse koostamisel tuleb lähtuda HD-s välja toodud veopiirkonnas asuvate ühepereelamute

ja mitme korteriga elamute arvust ning korterite arvust mitme korteriga elamutes, veopiirkon-

nas tekkivast eeldatavast jäätmekogusest ja veotingimustest – veo sagedus, aeg ja tehnilised

tingimused, mis tulenevad Tallinna Jäätmehoolduseeskirjast. HD lisaks olevas Exceli tabelis

toodud eeldatav maht, mis on saadud piirkonda teenindanud vedajalt, on abimaterjaliks pak-

kumuse koostamisel“ (21.05.2012, vastus nr 1), „Juhul, kui Põhja-Tallinna piirkonna nr 7 Ex-

celi failis “kont_per“ ja „kont_interv“ esineb vastuolu, siis võib tugineda „kont_per“

(22.05.2012, vastus nr 1). Viimase näite puhul mõiste „kont_per“ all antakse konteineri tüh-

jenduskordade arv järgmiselt: arvuga 1 tähistatakse tühjendamine rohkem kui 1 kord nädalas,

arvuga 2 tähistatakse tühjendamine 1 kord nädalas, arvuga 3 tähistatakse tühjendamine 1 kord

2 nädala jooksul ja arvuga 4 tähistatakse tühjendamine 1 kord 4 nädala jooksul. Arvuga 1 tä-

histatud tühjendamiste puhul võib tühjendamiste arv olla nii 2 korda nädalas kui ka 4 korda

nädalas. Seega pole vastustaja esitanud HD koosseisus tühjendamiskordade tegelikku arvu,

tühjendusringi pikkust jms, millest sõltub nii tulu kui ka kulu suurus.

Tühjendusringi pikkus ja tühjenduskordade tegelik arv mõjutab kuluartiklitest kõige rohkem

kütusekulu ja tööaega. Riigihanke eeldatav maksumus peab olema seoses lepinguesemele teh-

tavate kulutustega. Vastustaja esitatud riigihanke eeldatavad maksumused ei kata tekkivaid

kulusid. Selle tõendamiseks esitab apellant piirkonna nr 7 ja osaliselt ka piirkonna nr 6 tüh-

jendusringi andmed, sh tööaja, kütusekulu ja läbitud vahemaad.

Riigihanke eeldatava maksumuse määramise üheks oluliseks põhjuseks on ka vajadus teada

võimalike põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste olemasolu esitatud pakkumuste

hulgas. Riigihanke eesmärk on muu hulgas tagada pakkujate võrdne kohtlemine ja hanke läbi-

paistvus ning sellega ei ole kooskõlas pakkujate pankrotti või majanduslikult raskesse seisu

ajamine, esitades informatsiooni puudulikult. Kuna hankijal on rohkem infot kui pakkujatel,

siis eeldavad pakkujad, et hankija määratletud riigihanke eeldatav maksumus katab hankele-

pingu täitmisega seonduvad kulud ja mõistliku kasumi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaevatava otsusega lõpetas halduskohus asjas menet-

luse HT p III.1.1 ja VAKO 21.06.2012 otsuse 119-12/132831 p 6.2 garantii suurust käsitleva

osa tühistamise nõude osas ning kuna pooled ei ole menetluse lõpetamise osas halduskohtu

otsust vaidlustanud, siis on halduskohtu otsus selles osas jõustunud.

11. Kaebaja taotleb halduskohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti kaebus rahuldamata.

12. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et kohus rakendas vääralt RHS-s sätestatud regulatsiooni

garantii pikkuse määramisel ja jättis garantii kestvuse osas otsuse põhistamata.

Nõude kehtestamine, et garantii kehtivus peab olema kolm kuud üle hankelepingu kehtivuse,

ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul vastuolus RHS § 3 lg-s 1 sätestatud põhimõttega, mille

kohaselt peab hankija kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama

riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrd-

lemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. Halduskohus ei ole jätnud garantii

kestvuse osas otsust põhistamata, vaid on märkinud, et garantii kestvus ei pea olema lepingu

kestvusega piiratud ja garantii ei anna antud juhul üksnes lisatagatist pakkuja maksejõuetuse

puhuks, vaid garantiinõude eelduseks saab olla kohustuse rikkumine või selle tagajärjel kahju

3-12-1372

11(12)

tekkimine. Hanke tingimuste sätestamisel on hankijal ulatuslik kaalutlusruum ja sellise otsus-

tuse kohtulik kontroll on piiratud (nt Riigikohtu 14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03, p 38). Ko-

hus ei saa otsustada selle üle, kui pikk peaks täpselt olema garantii kestvus. Kuivõrd hankele-

pingu võimalikud rikkumised võivad ilmneda alles pärast lepingus sätestatud teenuse osutami-

se tähtaja lõppemist, siis on hankija lähtunud täiesti asjakohastest kaalutlustest. Samuti on

kolme kuu pikkuse garantii mõju pakkumuse maksumusele sõlmitava hankelepingu üldist

kestust (neli aasta) arvestades eelduslikult väike, mistõttu ei saa ringkonnakohtu arvates ga-

rantii kestvuseks määratud kolme kuud pidada ilmselgelt ebamõistlikuks ja seetõttu õigusvas-

taseks.

13. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole riigihanke eeldatava maksumuse määramise

õiguspärasusele hinnangu andmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega eksinud

tõendite hindamisel. Halduskohtu kaalutlused on asjakohased ning otsus on kõnealuses osas

seaduslik ja piisavalt põhjendatud. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ei pea ring-

konnakohus otstarbekaks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).

14. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et keskmise turuhinnana RHS § 20 lg 2

tähenduses ei saa mõista jäätmevedajate poolt nn vabal turul määratud hinda. Arvestades kor-

raldatud jäätmeveo erisusi (konkreetses piirkonnas ainuõiguse andmine teenuse osutamiseks)

ja eriti kõnealuse konkursi eripära (üksnes tühjendamise ja veo teenuste hankimine), on para-

tamatu, et hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel saab tegemist olla üksnes võrrel-

davate konkursside andmetel põhineva hinnanguga. Samuti puudub hankelepingu eeldatava

maksumuse määramisel kaebaja poolt väidetud jäik seos pakkumuste põhjendamatult madala-

teks kvalifitseerimisel ja nende RHS § 48 lg 3 alusel tagasilükkamise otsustamisel, vaid iga

pakkumust hinnatakse individuaalselt. Kui riigihanke eeldatavat maksumust saaks väljendada

üksnes ühe tõsikindla summana, siis ei oleks sisuliselt mingi konkursi läbiviimine üldse või-

malik, sest kõik pakkumused peaksid olema ühesuurused. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

hankija hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel lähtunud ebamõistlikest ega sobima-

tutest andmetest.

15. Hankija on muutnud hanketingimusi, diferentseerides kahte eri tüüpi presskonteinerite

tühjendamise tasu ja nähes ette nn lukuavamise tasu ning jättes hankest välja suurjäätmete

kogumise ja veo. Hankija väitel moodustavad presskonteinerite tühjendamise tasu ja luku-

avamise tasu minimaalse osa hankelepingu eeldatavast maksumusest ning suurjäätmete han-

kest väljajätmine ei moodusta hankelepingu mahust sellist osa, et selle võrra oleks tulnud han-

kelepingu eeldatavat maksumust vähendada. Kuna hankija väitel muudatused tasakaalustasid

teineteist, ei peetud vajalikuks hankelepingu eeldatava maksumuse muutmist. Hankija selli-

seid põhjendusi saab pidada mõistlikeks ja usutavateks.

16. Põhjendatud ei ole ka kaebaja taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks RHS

osas, mis ei võimalda pakkujal vaidlustada põhjendamatult madala maksumusega pakkumusi,

välja arvatud põhjendamatult madala maksumusega pakkumust, mis on ühtlasi edukaks tun-

nistatud pakkumuseks.

Ringkonnakohus leiab, et RHS-s sätestatud hankija tegevuse, dokumentide ja otsuste vaidlus-

tamise kord lähtub põhjendatult kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise võimalikkuse aspek-

tist ja tagab pakkujate õiguste piisava kaitse. Pakkujatel on võimalik vaidlustada pakkumuse

vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuseid. Põhiseaduse § 15 ei nõua isikule kaebusega hal-

duskohtusse pöördumiseks võimaluse ettenägemist sellistes olukordades, kus tema subjektiiv-

sete õiguste rikkumist aset leida ei saa. Teiste pakkujate pakkumused, mida ei ole hankija

poolt edukaks tunnistatud, kaebaja õigusi ei mõjuta.

3-12-1372

12(12)

17. Eelneva põhjal ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 200 p 1 alusel jääb OÜ

Prügivedu apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus vaidlustatud osas muutmata.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Vastustaja ei taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad poolte menet-

luskulud nende enda kanda.

Virgo Saarmets

Silvia Truman

Lilianne Aasma