3-12-394/26 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-12-394 Otsuse kuupäev 25.10.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Eduard Pavljutšenko kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kaebaja hoidmisega külmas kartserikambris alates 08.12.2011. a ja kaebaja hoidmisega kartseris õhukeses kartseririietuses alates 15.02.2012. a ning kahju hüvitamiseks summas

10 000 eurot külmas kartserikambris hoidmise eest Asja läbivaatamise kuupäev 25.09.2012 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Eduard Pavljutšenko Vastustaja Viru Vangla Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 26. november 2012. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

Eduard Pavljutšenko esitas 15.02.2012. a (registreeritud 20.02.2012. a) Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla toimingute vaidlustamiseks seoses kaebaja hoidmisega külmas kartserikambris alates 08.12.2011. a ja kaebaja hoidmisega kartseris õhukeses kartseririietuses alates 15.02.2012. a. Kaebuse kohaselt viibib Eduard Pavljutšenko alates 08.12.2011. a Viru Vangla kartseris, kus on külm, kuna kartserikamber on vanglahoone kõige küljepoolsem kamber.

Kaebuse kohaselt võeti 15.02.2012. a kaebajalt ilma põhjenduse ja käskkirjata ära üleriided ning talle anti õhukesed riided lühikeste varrukatega, millega on isegi suvel külm. Kaebaja hinnangul ei vasta temale antud riided normidele, mistõttu ta palus kohtul vastav riiete liik ära keelata ja keelata ära inimeste külmaga piinamine.

14.02.2012. a ja 16.04.2012. a esitas kaebaja vanglale kahju hüvitamise taotlused madala temperatuuriga kartserikambris veedetud päevade eest ning 20.04.2012. a ja 20.06.2012. a vastustega jättis vangla taotlused rahuldamata (t.l 77-78 ja 90-91).

06.03.2012. a määrusega jättis kohus Eduard Pavljutšenko kaebuse ja menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva alates määruse kättesaamisest.

20.03.2012. a saabus kohtusse Eduard Pavljutšenko kaebuse täiendus, milles kaebaja täpsustab enda nõuet.

05.04.2012. a kohtumäärusega tagastati E. Pavljutšenko kaebus osaliselt, s.o kahju hüvitamise nõudes, sest kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. 25.04.2012. a saabus kohtusse kaebaja avaldus, millele oli lisatud vangla vastus kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta. Kaebaja palus kohtul tema avaldus läbi vaadata terves ulatuses ja kohustada Viru Vanglat talle kahju hüvitama.

10.04.2012. a jättis kohus E. Pavljutšenko kaebuse teistkordselt käiguta ning andis aega 15 päeva puuduste kõrvaldamiseks.

E. Pavljutšenko kõrvaldas kaebuses esinevad puudused 17.04.2012. a kohtusse saabunud kaebuse täpsustustes. 11.05.2012. a võttis kohus kaebuse menetlusse. 10.07.2012. a võttis kohus menetlusse

E. Pavljutšenko täiendava nõude Viru Vanglalt kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot seoses külmas kartserikambris viibimisega alates 08.12.2011. a (t.l 99-100).

Kaebuse põhjendused

Kaebaja märgib, et viibib Viru Vangla kartseris alates 08.12.2011. a ning kartserikambri temperatuur ei vasta normidele. 15.02.2012. a võeti kaebajalt ära üleriided ja anti vastu vangla õhukene kartseririietus. Kaebaja selgitab, et kartserikamber, kus ta viibib, on vanglahoones kõige küljepoolsem ning seepärast ka väga külm. Enne õhukese kartseririietuse saamist oli kaebajal kartseris ihupesu, pluus ja pruun vanglakostüüm (jope ja püksid). Kaebaja selgitab, et nimetatud riietuse kohta ei saa öelda talvine, kuna sel ei olnud villa elementi ega voodrit. Kaebaja märgib, et 15.02.2012. a võeti ära pruun vangla kostüüm ja anti välja satiinist spetsiaalsed riided lühikese varrukaga, millega on kaebaja arvates ka suvel külm. Kaebaja on seisukohal, et sellised välja antud spetsiaalsed riided ei vasta mingisugustele normidele ja leiab, et selline käitumine on inimväärikust alandav.

Kaebaja märgib, et pöördus avaldusega direktori poole seoses sellega, et temperatuur kambris ei vasta normidele, kuid vangla vastus teda ei rahuldanud ja olukord kambris ei muutunud. Kaebaja on seisukohal, et tema hoidmine külmas kartserikambris, on piinamine ja sellega seoses soovib kahju hüvitamist Viru Vanglalt summas 10 000 eurot.

Kaebuse esitaja palub kohtul Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamist seoses kaebaja hoidmisega külmas kartserikambris alates 08.12.2011.a kuni 19.03.2012. a (t.l 52) ja kaebaja hoidmisega õhukeses ja inimväärikust alandavas kartseririietuses alates 15.02.2012.a ning sellega seoses kahju hüvitamist summas 10 000 eurot (t.l 22-23, 52, 56).

Vastustaja vastuväited

Vastustaja leiab, et kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja vaidleb sellele vastu.

Vabariigi Valitsuse 26.01.1999. a määruse nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ punktist 7 tulenevalt kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 º C, lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel. Vastustaja selgitab, et E. Pavljutšenko kandis kartserikaristust toimepandud distsipliinirikkumise eest perioodil 08.12.2011. a

- 27.03.2012. a E7 osakonnas kambris nr 3402.

Vastustaja märgib, et kambris nr 3042 toimus nõuetekohane sisetemperatuuri mõõtmine 10.01.2012. a ja temperatuur kambris vastas ülalnimetatud Vabariigi Valitsuse määruses kehtestatud nõuetele. Vastustaja selgitab, et Viru Vangla eluhoonete kütteks on põrandaküttega vesiküttesüsteem. Kogu vanglakompleks on aastaringses ühenduses soojatootjaga ja kõikides siseruumides hoiab normidele vastavat temperatuuri automaatika. Kontrollides 10.01.2012. a kambri nr 3042 temperatuuri, saadi mõõtmistulemuseks 1,3 m kaugusel välisseinast ja 1,2 m kõrgusel 18,1ºC ja 18,3ºC, põranda temperatuur oli 22,4ºC. Seega kambris, kus kaebuse esitaja paiknes, vastas kambri sisetemperatuur eluruumidele kehtestatud normidele.

Vastustaja lisab, et tingimused Viru Vangla kartserikambris on head, tegemist on kõige uuema vanglaga Eestis ja kartserikambrid vastavad VSkE-s § 7 lg-s 4 sätestatud nõuetele.

VangS § 651 lg 2 kohaselt kartserisse vastuvõtmisel otsitakse kinnipeetav läbi ning talle antakse kartseri arvel olev riietus. Kuna kaebuse esitaja kandis alates 08.12.2011. a kartserikaristust, anti talle selga kartseririietus. Viru Vanglas kasutusel olev kartserivorm koosneb linasest riidest pükstest ja lühikeste käistega särgist. 2012. aastast on kasutusel kartseririided, mis erinevad varasemalt kasutusel olevatest kartseririietest üksnes materjali (uus vorm on puuvillasest kangast) ja värvuse poolest. Vastustaja selgitab, et kaebuse esitajale olid väljastatud kartseririided kindlasti juba alates kartserisse paigutamisest 08.12.2011. a, kuid 12.03.2012. a võidi kaebuse esitajale pesuvahetuse käigus väljastada kartseririietuse uus puuvillasest riidest mudel. Vastustaja möönab, et vangla poolt tagatud tavavormiga võrreldes võivad kartseririided küll olla mõnevõrra õhemast materjalist, kuid kinnipeetavad ei külmeta nendega kartseris olles, sest kambrite temperatuur vastab kehtestatud normidele ning Viru Vangla direktori 18.10.2011. a käskkirjaga nr 1.1-1/198 on antud luba ajaperioodil 19.10.2011. a - 30.04.2012. a kanda ka kartseririiete all pikka sooja aluspesu. Vastustaja märgib, et alates 27.01.2012. a on E. Pavljutšenkol soe pesu kambris. Seega vastustaja leiab, et kaebajal oli võimalik end kartserikambris ka soojalt riietada ja ta ei pidanud külma taluma. Vastustaja lisab, et kaebaja tervisekaardi andmetel ei ole kaebuse esitaja vangla meditsiiniosakonna poole ajaperioodil 08.12.2011. a -19.03.2012. a seoses külmetushaigustega pöördunud. 06.02.2012. a on kaebuse esitaja viibinud arst Juta Kogan’i vastuvõtul ja tervise suhtes tal mingisuguseid kaebusi ei olnud. Seega leiab vastustaja, et kartserikaristuste kandmisega seonduvalt kaebajale mingisugust tervisekahju tekkinud ei ole.

Vastustaja ei nõustu kaebuse esitajaga, et teda on koheldud inimväärikust alandavalt. Kaebuse esitaja hoidmist eluruumidele kehtestatud nõuetele vastava temperatuuriga kambris ei saa pidada inimväärikuse alandamiseks ja piinamiseks. Inimväärikuse mõistel on oma kindel juriidiline sisu ning inimväärikuse alandamisega on tegemist äärmiselt tõsiste rikkumiste korral. Piinamine on ÜRO piinamisvastase konventsiooni artikli 1 kohaselt tegevus, millega tekitatakse inimesele tahtlikult tugevat füüsilist valu või vaimset laadi valu või kannatusi, et saada selliselt isikult või kolmandalt isikult teavet või ülestunnistusi, et teda kahtlustatakse, või et hirmutada teda või kolmandat isikut või et neid millekski sundida, või mis tahes diskrimineerimisel rajaneval põhjusel, kui seda tehakse nende kihutusel või nende väljendatud või vaikival nõusolekul. Vastustaja märgib, et eelmainitud artikli kohaselt ei hõlma piinamine seaduslike sanktsioonide kohaldamisest tulenevat, sellistele sanktsioonidele omast või nendega juhuslikult kaasnevat valu või kannatusi.

E. Pavljutšenko väitel on teda külmas kambris hoidmisega piinatud, sellega põhjustatud mittevaralist kahju ja ta soovib selle hüvitamist. Vastustaja on seisukohal, et nii kogu vangistus kui ka kartseris olemine toob kaasa endaga teatud ebamugavusi, kuid vangistuse täideviimise eesmärkidest lähtuvalt on kartserisse paigutamisel preventiivne eesmärk kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamiseks ja kui kartsertingimused ei erineks tavakambri tingimustest, ei täidaks kartserikaristus oma eesmärki. RVastS § 9 lg-s 1 sätestatu kohaselt on mittevaralise kahju nõude üheks tingimuseks seatud, et kahju ei olnud võimalik vältida. Vastustaja märgib, et kaebaja oli teadlik, et kartserisse paigutamisel väljastatakse talle kartseririided ja kui ta soovis olla soojemalt riietatud ja paikneda oma elukambris, oli tal võimalik distsipliinirikkumist mitte toime panna ning sisekorda järgides ja õiguspäraselt käitudes kartserisse paigutamist ära hoida. Vastustaja on seisukohal, et isegi kui kaebaja tundis kartseris teatud ebamugavusi, oli ta need põhjustanud endale ise. Vastustaja leiab, et igasugune ebamugavustunne ei ole veel inimväärikuse alandamine ja igasugune ebamugavustunde tundmine ei too endaga kaasa veel rahalise hüvitise väljamaksmist. Vangla on seisukohal, et kaebajale ei ole tekkinud alates 08.12.2011. a kartseris viibimisega selliseid hingelisi üleelamisi ja tervisekahju, mille kompenseerimiseks oleks õigustatud hüvitise väljamõistmine.

Tulenevalt eeltoodust palub vastustaja jätta Eduard Pavljutšenko kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.

Kohtu seisukoht

Käesolevas asjas on Viru Vanglas kinni peetav isik Eduard Pavljutšenko esitanud kohtule HKMS §

37 lg 2 p 4 ja p 6 kohaselt hüvitamisja õigusvastasuse tuvastamise nõuded ning taotleb Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamist seoses kaebaja hoidmisega külmas kartserikambris alates 08.12.2011. a kuni 19.03.2012. a ja kaebaja hoidmisega kartseris õhukeses kartseririietuses alates 15.02.2012. a ning sellega seoses kahju hüvitamist summas 10 000 eurot (seoses inimväärikuse alandamisega).

Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel.

RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

RVastS § 7 lg 2 kohaselt tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi.

Kohus ei ole tuvastanud, et vastustaja oleks olnud tegevusetuses, s.o et kambris, kus viibis kaebaja 18.12.2011. a - 19.03.2012. a oleks olnud külm, et põrand oleks olnud külm ja et seoses sellega, et kaebajal oli õhuke kartseririietus, ta külmetas.

Kohus ei ole tuvastanud, et kambris, kus kaebaja viibis ülalnimetatud perioodil oleks õhusoojus alla 18°C ja see oleks Vabariigi Valitsuse 26.01.1999. a määruse „Eluruumidele esitatavad nõuded“ p 7 rikkumine.

Kohtul ei ole alust mitte usaldada vastustaja poolt esitatud tõendeid, et vaidlustataval perioodil ja kambris, kus kaebaja viibis, oleks olnud külmem ettenähtud normidest.

Vastustaja teatas 08.02.2012. a kaebajale (t.l 76), et Viru Vangla eluhoonete kütteks on ette nähtud põrandaküttega vesikeskküttesüsteem. Kogu vanglakompleks on aastaringselt ühenduses soojatootjaga, kõikides siseruumides hoiab etteantud , normidele vastavat temperatuuri automaatika, mille on häälestanud AMECON OÜ (protkoll 06.03.2008. a nr 071334 „Küttesüsteemi tasakaalustusventiilide mõõtmine“). Katsetused teostati 10.12.2007. a – 28.02.2008. a. AMECON OÜ on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt ja omab kütte-ja jahutussüsteemide mõõtmise valdkonnas registreerimistunnistust LO41. Viru Vangla küttesüsteemid on töötanud vangla käivitamisest peale laitmatult. Kaebaja kambri sisetemperatuur mõõdeti 10.01.2012. a infrapuna termomeetriga Fluke 61. Mõõtmine toimus vastavalt juhendile. Kaebaja kambri sisetemperatuur vastab Vabariigi Valitsuse 26.01.1999. a määrusele nr 38 „Eluruumidele esitatavad nõuded“.

Finants-ja majandusosakonna peaspetsialist Veljo Kallip märgib oma 20.02.2012. a õiendis, et kogu vanglakompleks on aastaringselt ühenduses soojatootjaga, kõikides siseruumides hoiab etteantud normidele vastavat temperatuuri (s.o mitte alla 18°C) protsessoriga varustatud automaatjuhtimisseade. Ühtegi riket küttesüsteemis ei ole esinenud ning temperatuur vastab kehtestatud nõuetele (t.l 85).

Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega, et vangla on taganud kaebajale kõrgema temperatuuri kui seaduses sätestatud miinimum seda ette näeb ja ei ole rikkunud kaebaja õigusi.

Vastustaja kinnitas kohtule esitatud dokumentides, et kaebaja poolt märgitud perioodil vastas tema kambri põranda ja õhu temperatuur normile ja kohtul ei ole alust kahelda nendes teatistes (t.l 66-67, 77-78, 90-91).

Kaebaja väidab, et õhukese kartseririietuse tõttu ta külmetas kartseris. Kohus tuvastas, et kartseris viibides anti kaebajale kartseri arvel olev riietus vastavalt VangS § 651 lg 2. Kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse kartseris viibimise ajaks hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. Viru Vanglas kasutusel olev kartserivorm koosnes linasest riidest pükstest ja lühikeste käistega särgist. 2012. a asendus linane kartserivorm uue puuvillase kartserivormiga ja seetõttu vahetati kaebajal 2012. a kartserivorm välja uue vastu. Kartserivorm on mõnevõrra õhem, kui tavaline vangla vorm.

Viru Vangla direktori 18.10.2011. a käskkirjaga nr 1.1-1/198 on kinni peetavatele isikutele, k.a kartserikaristuse kandmise ajal, antud luba ajaperioodil 19.10.2011. a – 30.04.2012. a omada kambris ühte komplekti isiklikku pikka aluspesu, s.o kartseririiete all on lubatud kanda pikka sooja aluspesu. Alates 27.01.2012. a on kaebajal olnud soe pesu kambris. Seega oli kaebajal võimalus soojalt riietuda ja ta ei pidanud külma taluma. Tuvastatud ei ole, et kaebaja tervis oleks kannatanud ja et ta oleks pöördunud meditsiiniosakonda seoses kartseris külmetamisega. 06.02.2012. a viibis kaebaja arst J. Kogani juures, kuid kaebusi tal ei olnud (t.l 34, 66 (pöördel)-67, 84, 86).

Kaebaja taotleb kahju hüvitamist summas 10 000 eurot seoses inimväärikuse alandamisega, et kartseris oli külm ja kartseririietus on õhuke.

Kohus ei ole tuvastanud, et vastustaja oleks oma toimingutega tekitanud kaebajale kahju inimväärikuse alandamisega. Ei ole tuvastatud, et vangla käitus süüliselt, et oleks rikutud kaebaja õigusi ja et oleks alandatud kaebaja inimväärikust. Kohus ei välista, et kaebajal võis enda arvates olla kartseris külm, kuid tuvastatud ei ole, et vangla toimingud ei oleks olnud õiguspärased. Kuna vangla toimingud olid õiguspärased, siis ei saanud need kaebajale kahju tekitada. Seoses sellega, et kartserikambri temperatuur oli normis ja kartseririietus vastas VangS § 651 lg 2 ning et kaebaja õigusi ja tema inimväärikust ei olnud alandatud, ei pea kohus käesolevas asjas vajalikuks defineerida inimväärikuse mõistet. Kohus leiab, et vastustaja õigusvastane toiming ei ole tõendatud ja seega kaebus kahjunõudes rahuldamisele ei kuulu.

Lähtudes ülaltoodust jätab kohus Eduard Pavljutšenko kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Tamara Hristoforova Kohtunik