2-11-57861/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-57861

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-57861

Tsiviilasi

OÜ Castovanni

hagi

Priit

Tellismaa

vastu

525,20 euro

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

393,29 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja

OÜ Castovanni

(registrikood

11195478;

asukoht

Kotka 26, 11312 Tallinn); esindaja Maarja Kuusik, e-post

menetlus@castovanni.ee;

-

kostja

Priit

Tellismaa

(isikukood

37307252744;

rahvastikuregistrijärgne elukoht XXXX; tegelik viibimiskoht

kohtule teadmata; menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud

Ametlikes Teadaannetes).

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Priit Tellismaalt OÜ Castovanni kasuks 07.08.2009 MCB Finance Estonia OÜ-

ga sõlmitud laenulepingu nr 297342 alusel tekkinud võlgnevus 161,42 eurot, millest

131,91 eurot on põhinõue, 9,83 eurot intress ja 19,68 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud 31% ulatuses Priit Tellismaa kanda ja 69% ulatuses OÜ Castovanni kanda.

Välja mõista Priit Tellismaalt OÜ Castovanni kasuks menetluskulud 25,75 eurot.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741

lg 4).

Otsuse kättetoimetamine

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega;

2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku

teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva

möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5).

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot

(TsMS § 142 lg 1, 2).

Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui

menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise

korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse

kättetoimetamisest (TsMS § 448 lg 42).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse,

et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui

menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse

täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata

(TsMS § 448 lg 41).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest

välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus siiski vajalikuks põhjendada.

Hageja on esitanud kohtule MCB Finance Estonia OÜ ja kostja vahel 07.08.2009 sõlmitud

laenulepingu nr 297342 rikkumisest tulenevad nõuded.

Hageja nõuab kostjalt laenuandja laenulepingu üldtingimuste (tl 9-17) p 8.1 alusel viivist 0,5%

tagastamisele kuulunud laenu või tagastamata osa summast päevas, so 182,5% aastas.

Hagiavalduse kohaselt moodustab tasumisele kuuluv viivis 1348 päeva eest 548,19 eurot, millest

hageja nõuab 383,46 euro hüvitamist.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue taotletud suuruses ei ole põhjendatud. Laenuandja

laenulepingu üldtingimustest nähtub, et MCB Finance Estonia OÜ ja Priit Tellismaa tarbijana

sõlmisid laenulepingu interneti vahendusel. Lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste

läbirääkimise võimalus. Lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik valida üksnes laenusummat ja

selle kasutamise tähtaega. Kuna laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb

laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses.

Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus

kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42

lg 1 (07.08.2009 kehtinud redaktsioon) sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu

olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades

kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust

tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui

tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohus märgib, et üldjuhul puudutab tühisus üksnes

seadusega vastuolus olevat kokkulepet või selle osa ega mõjuta lepingu kui terviku kehtivust.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus on seisukohal, et MCB Finance

Estonia OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu p 8.1 on tühine 0,5% suuruse viivise määra tõttu,

sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele, on

viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja

kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja

seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev

regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivise seadusjärgne määr.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Viivise seadusjärgne määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt oli ajavahemikus 07.11.2009 kuni

23.11.2009 8% aastas, alates 06.01.2010 kuni 30.06.2011 8% aastas ja alates 01.07.2011 kuni

24.11.2011 (hagi kohtusse esitamise aeg) 8,25% aastas.

Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 07.11.2009 kuni 23.11.2009 summas 3,41 krooni

(973,18 krooni × 8% × 16 päeva / 365 päeva); perioodi eest 06.01.2010 kuni 30.06.2011

85,10 krooni (717,71 krooni × 8% × 541 päeva / 365 päeva); perioodi eest 01.07.2011 kuni

24.11.2011 summas 23,85 krooni (717,71 krooni × 8,25% × 147 päeva / 365 päeva); perioodi

eest

05.02.2010

kuni

30.06.2011

summas

150,78 krooni

(1346,23 krooni × 8% × 511 päeva / 365 päeva) ning perioodi eest alates 01.07.2011 kuni

24.11.2011 summas 44,73 krooni (1346,23 krooni × 8,25% × 147 päeva / 365 päeva). Kokku

tuleb

kostjalt

välja

mõista

viivis

summas

307,87 krooni

(3,41 + 85,10 + 23,85 + 150,78 + 44,73 ), so 19,68 eurot.

Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja põhivõla 131,91 eurot, intressi 9,83 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 19,68 eurot, kokku seega 161,42 eurot.

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lg-st 1 ning § 173 lg-test 1 ja 4. Kuna

kohus rahuldas hageja nõude ligikaudu 31% ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud

31% ulatuses kostja ja 69% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 1741 lg-st 3 lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

25,75 eurot (31% kohtumenetluses tasutud riigilõivust 83,08 eurost, so 76,69 eurot + 6,39 eurot).

Kohtunik