2-12-29557/7 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2012.a Tartu Tsiviilasja number 2-12-29557 Tsiviilasi E.K. hagi V.K. vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 27. augusti 2012 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.K. määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): E.K. (IK: XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 27. augusti 2012.a määrus.

2. Saata asi Viru Maakohtule E.K. hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND

1. E.K. esitas Viru Maakohtule hagi V.K. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt maksis kostja hagejale elatist kuni 1. juulini 2012 igakuiselt 145 eurot kuus. Hageja on lõpetanud Kohtla- Järve Ühisgümnaasiumi ja astunud sisse Tartu Ülikooli. Hageja asus õppima päevases õppevormis, mistõttu pole õpingute kõrvalt võimalik töötada. Seoses ülikooliga on hageja igakuised kulutused ühiselamule keskmiselt 90 eurot, transpordikulud 60 eurot, kulud riietele, toidule ja ravimitele kokku 150 eurot. Esimesel poolaastal ei ole võimalik saada ka stipendiumi. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise summas 150 eurot kuus. Selline elatis kataks poole hageja hädavajalikest kulutusest ühes kuus.

2. Viru Maakohus keeldus 27. augusti 2012.a määrusega E. K hagi menetlusse võtmisest ja tagastas hagi selle esitajale. Määruse põhjendustes märkis kohus, et perekonnaseaduse (PkS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena saanuna jätkab põhi-või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni. Maakohus leidis, et viidatud normi kohaselt on vanemal täisealise lapse ülalpidamiskohustus juhul, kui laps täisealiseks (18-aastaseks) saamisel omandab põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses põhivõi keskharidust ning hagi esitamise ajal jätkab õpinguid samas õppeasutuses. Hagile lisatud sünnitunnistustest nähtub, et E.K. on sündinud 24. oktoobril 1993 (tl 3) ja hageja on Tartu Ülikooli majandusteaduse eriala õpilasnimekirjas (tl 4). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt, kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus keeldus hagiavalduse Vladimir menetlusse võtmisest, kuna kõrgkoolis õppimine ei ole ilmselgelt põhivõi keskhariduse omandamine PkS § 97 p 2 mõttes. Seega puudub hagejal seadusest tuleneva õigus ja kostjal seadusest tulenev kohustus ülalpidamiseks ja hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. E. K esitas Viru Maakohtu 27. augusti 2012 määruse peale hagiavaldusena pealkirjastatud määruskaebuse. Hageja palus, et ringkonnakohus mõistaks V. K tema kasuks välja elatise 150 eurot kuus. Määruskaebuses kordas kostja maakohtule esitatud põhjendusi. Hageja selgitas, et on nõude sõnastamisel juhindunud PkS § 97 p-st 3.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Tsiviilasi tuleb saata Viru Maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest põhjendusel, et hageja ei vasta ilmselt PkS § 97 p-s 2 sätestatule ning seetõttu on tegemist perspektiivitu nõudega. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta PkS § 97 p 3, millele avaldaja on oma esialgses hagiavalduses ka otsesõnu viidanud.

5. PkS § 97 p 3 kohaselt on õigus saada ülalpidamist ka muul abivajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei vasta p-des 1 ega 2 nimetatud tunnustele, kuid kes sellegipoolest ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Põhimõtteliselt saab seega elatisenõude oma üleneja sugulase (vanema) vastu PkS § 97 p-le 3 tuginedes esitada ka täisealine laps, kes jätkab õpinguid ülikoolis. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses andnud hinnangut sellel alusel esitatava ülalpidamisnõude põhjendatusele või perspektiivikusele. Vajadusel tuleb hagejale anda TsMS § 3401 alusel võimalus hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja hagi lahendamiseks vajalike asjaolude esitamiseks.

6. Ringkonnakohus märgib, et PkS § 97 p 3 alusel esitatava ülalpidamisnõude rahuldamise eeldused ei kattu täiel määral sama paragrahvi p-des 1 ja 2 sätestatud ülalpidamisnõuete eeldustega. Niisuguse nõude rahuldamise eelduste olemasolu või puudumine tuleb menetluse käigus välja selgitada. Eelkõige tuleb kohtul võtta seisukoht selles, kas avaldaja (hageja) näol on tegemist abi vajava isikuga PkS § 97 p 3 tähenduses, kes objektiivsetel asjaoludel ei ole kas töövõimetuse tõttu või muul põhjusel võimeline ennast ülal pidama. Samuti märgib ringkonnakohus, et PkS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäär kehtib üksnes alaealisele lapsele väljamõistetava ülalpidamise kohta. Täisealisel kõrgkoolis õppival hagejal tuleb seega oma nõude suurust tsiviilkohtumenetluse põhimõtete kohaselt tõendada. Seejuures tuleb arvestada PkS §-s 99, samuti § 98 lg-s 1 ja § 102 lg-s 1 sätestatut.

7. Menetluskulud jaotab maakohus asja lahendamise käigus sõltuvalt sellest, kas hagi menetletakse ja kas maakohus rahuldab hagi.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp