Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-12-1846/5 AI generated

3-12-1846/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-12-1846/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Kaebusest nähtuvalt kehtestas Tallinna Linnavalitsus ajaperioodil 01.09.2009 kuni 31.10.2010 01.10.2008 määrusega nr 66 („Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonna veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad“), 29.07.2009 määrusega nr 61 („Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonna veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad“) ja 30.09.2009 määrusega nr 75 („Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonna veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad) veeteenuse hinnad, mis kaebuse esitaja arvates rikuvad otseselt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS, redaktsioon, mis kehtis kuni 31.10.2010) § 14 lg 4 diskrimineerimiskeeldu, kuna eelnimetatud määrustega kehtestatakse kaks erinevat veeteenuse hinnarežiimi, eristades kliente ainuüksi nende õigusliku liigi alusel. Kaebaja leiab, et eelnimetatud määrustest ei nähtu juriidiliste ja füüsiliste isikute eri hinnarežiimi kehtestamise seaduslikku alust ega objektiivset põhjendust.

Legislator headnote

AI generated

3-12-1846/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 alusel kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas see vastab sama seadustiku §-ides 37-39 sätestatud nõuetele.

Keywords

AI generated
public institution user fee revaluation reserve tariff dispute restricted registered share cost of living adjustment capacity to incur bill liability
AI generated
3-14-51639/6
Tallinna Linnavaraameti juhataja 09.12.2010 käskkirjaga nr 8-1/24 nimetati K.P.
3-15-3179/15
R.V esitas 18.12.2015 kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses alandavates kinnipidamistingimustes (vähene põrandapind, halb valgustus ja suur niiskus) viibimisega ajavahemikul 25.09.2012 kuni 19.04.2015. Koos kaebusega esitati ka taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ehk menetlusabi saamise taotlus.
3-14-51157/11
Tallinna Linnavalitsuse 09.04.2014 korralduse nr 526-k „Endise kinnistu nr 5288 maa mittetagastamine ja kompensatsiooni määramine“ punktiga 1 jäeti õigusvastaselt võõrandatud maaüksuse „Kivinuka nr b“, endise kinnistu nr 5288 (üldpindala 135 100 m2) maast tagastamata 22 097 m2. Korralduse nr 526-k punktist 1.4 ilmneb, et Tallinna Linnavalitsuse 27.10.2004 korraldusega nr 2095-k oli määratud L ehitiste teenindamiseks vajalik maa pindalaga 7876 m2 ostueesõigusega erastamiseks, millest 899 m2 puhul oli tegemist endise kinnistu nr 5288 koosseisu kuulunud maaga ja et L maa (katastritunnus 78404:409:0035, registriosa nr 19651701) oli Harju Maakohtu kinnistusosakonnas ühtlasi ka kinnistatud. Sama korralduse punktiga 4 määrati Mustamäe linnaosas, endisel kinnistul nr 5288 asuva 22 097 m2 suuruse õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuseks 9877 eurot, kompensatsiooni saajaks K. K ning punktiga 7 loeti endise kinnistu nr 5288 maa tagastamise ja kompenseerimise taotlus lahendatuks.
3-13-1627/9
30.07.2013 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja M.M poolt esitatudkaebus Riigi Kinnisvara AS-le või Viru Vanglale kohustavate ettekirjutuste tegemiseks ning Riigi Kinnisvara AS-i ja Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt esitas M.M 07.04.2013 ja 19.05.2013 Riigi Kinnisvara AS-le mitu teabenõuet ja selgitustaotlust, milles palus selgitusi Viru Vangla ehitiste kohta. Riigi Kinnisvara AS vastas kaebajale vaid selgitustaotluste osas, kuid vastused teabenõuetele jäid esitamata. Riigi Kinnisvara AS teatas kaebajale, et tema teabenõuded on edastatud Viru Vanglale, kuid vangla ei vastanud teabenõuetele. Hiljem selgus, et Riigi Kinnisvara AS ei edastanud Viru Vanglale kaebaja poolt esitatud teabenõudeid. Eeltoodust tulenevalt taotleb M.M kohustada Riigi Kinnisvara AS-i või Viru Vanglat vastama teabenõuetele ning tunnistada Riigi Kinnisvara AS-i ja Viru Vangla toimingud õigusvastaseks. Ühtlasi taotleb M.M kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamist seoses väidetava maksejõuetusega.
3-16-1033/13
Tallinna Halduskohtusse saabus 17.05.2016 V.U.i kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 23.10.2012; Tallinn Haldusasja number 3-12-1846 Haldusasi AS Riigi Kinnisvara kaebus Tallinna Linnavalitsuse 01.10.2008 määruse nr 66, Tallinna Linnavalitsuse 29.07.2009 määruse nr 61 ja Tallinna Linnavalituse 30.09.2009 määruse nr tühisuse tuvastamiseks osas, millega kehtestatakse juriidilistele isikute suhtes võrreldes füüsiliste isikutega kõrgem veeteenuse hind või alternatiivselt Tallinna Linnavalitsuse 30.09.2009 määruse nr 75 õigusvastasuse tuvastamiseks osas, millega kehtestatakse juriidilistele isikute suhtes võrreldes füüsiliste isikutega kõrgem veeteenuse hind Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada AS Riigi Kinnisvara kaebus;

2. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule arvates selle ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD

1. Kaebusest nähtuvalt kehtestas Tallinna Linnavalitsus ajaperioodil 01.09.2009 kuni 31.10.2010 01.10.2008 määrusega nr 66 („Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonna veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad“), 29.07.2009 määrusega nr 61 („Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonna veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad“) ja 30.09.2009 määrusega nr 75 („Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonna veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad) veeteenuse hinnad, mis kaebuse esitaja arvates rikuvad otseselt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS, redaktsioon, mis kehtis kuni 31.10.2010) § 14 lg 4 diskrimineerimiskeeldu, kuna eelnimetatud määrustega kehtestatakse kaks erinevat veeteenuse hinnarežiimi, eristades kliente ainuüksi nende õigusliku liigi alusel. Kaebaja leiab, et eelnimetatud määrustest ei nähtu juriidiliste ja füüsiliste isikute eri hinnarežiimi kehtestamise seaduslikku alust ega objektiivset põhjendust.

2. Kaebusest nähtuvalt on AS Riigi Kinnisvara, kellele kuulub kinnistu, millel tegutseb Tallinna Vangla (Magasini 35, Tallinn) pidanud Tallinna Linnavalitsuse hinnamääruste alusel füüsiliste isikutega võrreldes maksma muuhulgas ajaperioodil 01.09.2009 kuni 31.10.2010 kaks korda kõrgemat hinda sama veeteenuse eest. Kaebaja on saanud seetõttu märkimisväärset majanduslikku kahju.

3. AS Riigi Kinnisvara esitas 31.08.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 01.10.2008 määruse nr 66, Tallinna Linnavalitsuse 29.07.2009 määruse nr 61 ja Tallinna Linnavalituse 30.09.2009 määruse nr 75 tühisuse tuvastamiseks osas, millega kehtestatakse juriidilistele isikute suhtes võrreldes füüsiliste isikutega kõrgem veeteenuse hind või alternatiivselt Tallinna Linnavalitsuse 30.09.2009 määruse nr 75 õigusvastasuse tuvastamiseks osas, millega kehtestatakse juriidilistele isikute suhtes võrreldes füüsiliste isikutega kõrgem veeteenuse hind.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 alusel kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas see vastab sama seadustiku §-ides 37-39 sätestatud nõuetele.

5. Kaebaja on esitanud haldusakti tühisuse tuvastamise nõude ka Tallinna Linnavalituse 01.10.2008 määruse nr 66 ja 29.07.2009 määruse nr 61 osas. Samas nähtub Tallinna Linnavalitsuse 30.09.2009 määrusest nr 75, et sellega tunnistati 29.07.2009 määrus nr 61 kehtetuks ning eelnimetatud määrusest nr

61 ilmneb omakorda, et sellega tunnistati kehtetuks 01.10.2008 määrus nr 66. Seega taotleb kaebaja muuhulgas kehtetute haldusaktide tühisuse kindlakstegemist, mille vajalikkus on kaebuses sisuliselt põhjendamata jäänud. Siinkohal on otstarbekas selgitada, et haldusakti tühisusest saaks rääkida sel juhul, kui see vastab ühele või mitmele haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud tühisuse tingimusele. HMS § 63 lg 2 punktid 1-5 sätestavad, et haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud organ, sellest ei selgu haldusakti adressaat, seda ei ole andnud pädev haldusorgan, see kohustab toime panema õigusrikkumise ning sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel võimalik kellelgi täita. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et nimetatud haldusaktide (sisuliselt üldkorraldused) tühisuse tuvastamise nõue on perspektiivitu.

6. Alternatiivselt on kaebaja esitanud nõude Tallinna Linnavalitsuse 30.09.2009 määruse nr 75 õigusvastasuse tuvastamiseks osas, millega kehtestatakse juriidilistele isikute suhtes võrreldes füüsiliste isikutega kõrgem veeteenuse hind. HKMS § 45 lg 2 alusel võib aga tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. See tähendab seda, et kaebajal tuleks eelkõige taotleda haldusakti tühistamist, kuivõrd õigusvastasuse tuvastamisega otseseid õiguslikke tagajärgi kaebaja jaoks ei kaasne ning vaidlustatud haldusakt jääb kehtima.

Samas oleks 2009. aasta üldkorralduse tühistamise nõude puhul tegemist ilmselge kaebetähtaja ületamisega ning eeldatavalt seetõttu ei ole kaebuse esitaja haldusakti tühistamise nõuet esitanud. Mis puutub aga tuvastamiskaebuse esitamise eeldustesse, siis sätestatakse HKMS § 45 lõike 2 viimase lausega, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebusest nähtub, et selle rahuldamise korral kavatseb aktsiaselts nõuda vee-ettevõtjalt üldkohtumenetluse korras välja hinnavahe, mille võrra vee-ettevõtja on alusetult rikastunud.

Muud eesmärki ei ole võimaliku põhjendatud huvina välja toodud. Tuvastamiskaebuse puhul on võimalik hinnata põhjendatud huvi olemasolu võimalikkust enne kaebuse menetlusse võtmist. Riigikohtu 20.01.2011 lahendi 3-3-1-74-10 punktis 15 on märgitud, et tuvastamiskaebuse põhjendatud huvi kontrollimine on kohtu ülesanne ja et põhjendatud huvi olemasolu on tuvastamiskaebuse menetlemise ja ka rahuldamise üks eeldustest. Käesoleval juhul leiab kohus, et sisulist põhjendatud huvi kaebuse esitajal olla ei saa, sest hilisem hüvitamiskaebus oleks perspektiivitu.

Kaebuse juurde lisatud Riigi Kinnisvara AS-i ning AS-i Tallinna Vesi vahel 28.03.2005 sõlmitud lepingust nähtub, et arvlemine toimub õigusaktidega juriidilistele isikutele kehtestatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hindade alusel, kuid Tallinna Linnavalitsuse määrustega ei kehtestatud teenuste piirhindasid, vaid määrati konkreetne tasu. Seega ei ole antud juhul vee-ettevõtjal võimalik teenuse tasusid omal initsiatiivil reguleerida ja lähtuda tuleb linnavalitsuse poolt kehtestatud hindadest. Lisaks selgitab kohus, et kaebaja on vee-ettevõttega sõlminud tsiviilõigusliku lepingu, mis jääks kehtima ka juhul, kui kohus tuvastaks Tallinna Linnavalituse 30.09.2009 määruse nr 75 õigusvastasuse.

Eeltoodud selgitustest tulenevalt ei ole käesoleval juhul haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine põhjendatud, sest sellega ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada.

7. HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Antud juhul on kaebaja sisuliseks eesmärgiks tsiviilõiguslik varalise kahju hüvitamise nõue, mis tuleneb kaebaja ja vee-ettevõtte vahelisest tsiviilõiguslikust lepingust. Seega ei ole kaebajal võimalik halduskohtus üldkorraldusena vaadeldavate määruste õigusvastasuse tuvastamise nõudega kaebuse sisulist eesmärki saavutada ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada.

Enno Loonurm Kohtunik