2-12-31041/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Määruse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2012. a Põlva Tsiviilasja number 2-12-31041 Tsiviilasi

T. P. ) avaldus nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel tehingute tegemiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

1. Avaldaja: T. P. : xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxx)

2. Puudutatud isik:

M. P. :xxxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxx) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

22. oktoober 2012. a

1. Avaldus rahuldada

1.1 Anda T. P. M. P. M. P. : xxxxxxxxxxx, surnud xxxxxxxxxx) pensionikontol nr 99800083762 oleva SEB Progressiivse Pensionifondi 2756,507 osaku tagasivõtmiseks 1/4 mõttelises osas ning nende tagasivõtmishinnale vastava raha ülekandmiseks krediididasutuses M.

P. märkega, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.

1.2 Anda T. P. M. P. kinnistute - U. R. , U. R. ja R. - rendilepingute pikendamiseks OÜ-ga A. viieks aastaks.

2. Saata määrus menetlusosalistele ja M. V. .

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta avalduse esitamisel tasutud riigilõiv – 10 eurot – T. P. .

2 (5) Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu xxxxxx kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Avalduse sisu ning puudutatud ja ärakuulatud isikute seisukohad

Täpsustatud avalduse (tl 33) kohaselt taotleb T. P. nõusolekut alaealise lapse M. P. pärandina saadud SEB Progressiivse pensionifondi osakutest ¼ kandmiseks M. P. avatavale arvelduskontole tuleviku tarbeks investeerimiseks. Kui jätta osakud pensionifondi, siis ei saa M. kasutada osakuid enne, kui on ise pensionär. Lisaks taotleb T. P. nõusolekut M. P. M. , T. , M.

A. T. P. kuuluvate kinnistute - U. R. , U. R. ja R. - rendilepingu pikendamiseks OÜ-ga A. viieks aastaks.

13.09.2012. a kell 13.45 xxxxxx toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja viimases avalduses (tl 33) taotletu juurde. Samal kuupäeval ja kohas toimunud ärakuulamisel toetas M. P. avaldust ja soovis selle rahuldamist.

M. V. 08.10.2012 esitanud maakohtule kirjaliku arvamuse, milles leitakse, et T. P. sobiv isik eestkostetava M. P. tehingute tegemiseks, mis seisnevad ühisomandisse kuuluvate kinnistute U.

R. , U. R. ja R. varem sõlmitud rendilepingute pikendamiseks viieks aastaks OÜ-ga A. ning M.

P. pensionifondi (SEB Progressiivne Pensionifond) osakute tagasivõtmises M. P. .

Kohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 127 sätestab, et varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. PKS § 131 lg 1 kohaselt lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanemal olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja 188 lõike 1 punktide 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 188 lg 1 p 1 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa.

3 (5) Lapse õiguste konventsiooni artikkel 13 kohaselt lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. xxxxxxxxxxx antud pärimistunnistuse (tl 2-3) ja rahvastikuregistri andmete (tl 34) kohaselt on xxxxxxxxxx surnud M. P. tema abikaasa (avaldaja) ning tütred M. P. isik) (isikukood xxxxxxxxxxx), M. A. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja T. P. ), s.o igaüks ¼ suuruses mõttelises osas. Kohustusliku kogumispensioni muu saldoteatise päring seisuga xxxxxxxxxxx 12 (tl 25) kinnitab, et M. P. hulka kuuluvad ka M. P. kogumispensioni pensionikontol nr 99800083762 olevad 2756,507 SEB Progressiivse Pensionifondi osakut. Kogumispensionide seaduse § 28 lg 2 kohaselt pärijal on õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Avaldus osakute ülekandmiseks või tagasivõtmiseks on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. Seega on puudutatud isikul õigus tagasi võtta päritud pensionifondi osakud ja selle eest raha ülekandmist pangakontole. Nimetatud tehingu (käsutustehingu) sooritamiseks puudutatud isiku nimel on viimase eestkostjal (avaldajal) vajalik saada kohtu eelnev nõusolek. Nõusoleku andmisel tuleb kohtul hinnata, kas tehing või toiming, mida eestkostetava nimel soovib eestkostja teha, on eestkostetava huvides või võib see viimase huve kahjustada. Iseenesest päritud pensionifondi osaku tagasivõtmine ja selle eest raha ülekandmine krediidiasutuses lapse pangakontole ei kahjusta tema huve. Seda eelkõige olukorras, kus pensionifondi osakute arv ja nende väärtus ei suurene lähiaastatel. Kuna päritavate pensionifondi osakute ülekandmine lapse pensionikontole ei anna suure tõenäosusega paremat tulemust kui nende tagasivõtmisest saadava raha paigutamine krediidiasutuse pangakontole, mida oleks hädavajadusel võimalik kasutusele võtta, siis tuleb esitatud avaldus rahuldada. Arvestades asjaolu, et avaldaja soovib raha paigutada lapse pangakontole tuleviku tarbeks investeerimiseks, siis peab kohus vajalikuks kohaldada lapse raha kasutamise piirangut. PKS §-s

130 on sätestatud, et vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides käesoleva seaduse §-s 186 sätestatut. PKS § 186 lg 1 kohaselt, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.

4 (5) Seega peab avaldaja paigutama lapse raha enda varast eraldi ning selle paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Nimetatud nõusolekut on vaja kuni konto omaniku täisealiseks saamiseni. Avaldajal ei ole vaja kohtu eelnevat nõusolekut lapse raha paigutamiseks Eesti Vabariigi või Euroopa Liidu liikmesriigi emiteeritud võlakirjadesse või võlakirjadesse, mille intresside maksmine on tagatud Eesti Vabariigi või Euroopa Liidu liikmesriigi poolt.

Kuna päritud pensionifondi osakute tagasivõtmine ja selle eest raha ülekandmine puudutatud isiku pangakontole 1/4 mõttelises osas ei kahjusta viimase õigusi ega huve, siis tuleb kohtul selleks anda avaldajale vastav nõusolek märkega, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Taoline tehing aitab kaasa lapse vara heaperemehelikule valitsemisele ning tema tuleviku materiaalsele kindlustamisele.

PKS § 187 p 5 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.

Kinnistusraamatu kanne registriosa nr 1444404 kohta (tl 4-6) tõendab, et kinnistu U. -R. I kuulus

M. P. hulka ning praegu on kinnistu T. K. (½ mõttelises osas) ning ühisomanike - T. , M. , M.

A. T. P. (½ mõttelises osas). Kinnistusraamatu kanne registriosa nr 2804504 kohta (tl 13-22) tõendab, et kinnistu R. kuulus

M. P. hulka ning praegu on kinnistu E. P. (1/6 mõttelises osas), T. K. (2/6 mõttelises osas) ning ühisomanike - T. , M. , M. A. T. P. (3/6 mõttelises osas). Kinnistusraamatu kanne registriosa nr 3461004 kohta (tl 23-24) tõendab, et kinnistu U. -R. II kuulus M. P. hulka ning praegu on kinnistu T. K. (½ mõttelises osas) ning ühisomanike - T. , M. , M. A. T. P. (½ mõttelises osas).

Põllumajandusliku kinnisasja rendilepingu nr 201201 (tl 35-38) punktide 1.2 ja 2.1 järgi on kinnistud U. -R. I, U. R. ja R. antud rendile OÜ-le A. ning rendileping kehtib kuni 31.12.2012.

Kuna M. P. kinnistute U. -R. I, U. -R. II ja R. üks omanikest, siis on nimetatud kinnistute rendilepingute pikendamiseks vajalik ka M. P. . M. P. nõusoleku andmiseks temale kuuluva kinnisasja suhtes rendilepingu pikendamiseks on viimase eestkostjal (avaldajal) vajalik saada kohtu eelnev nõusolek. Nõusoleku andmisel tuleb kohtul hinnata, kas tehing või toiming, mida eestkostetava nimel soovib eestkostja teha, on eestkostetava huvides või võib see viimase huve kahjustada.

Lähtudes sellest, et nimetatud kinnistute puhul on tegemist põllumajandusliku maaga ning omanikud ei soovi seda ise kasutada, on nimetatud kinnistute suhtes rendilepingu pikendamine otstarbekas, et vältida põllumajandusliku maa sööti jäämist ning saada sellest ka tulu. Rendilepingu pikendamine senise rentnikuga viieks aastaks on põhjendatud, sest sellisel juhul on pikema aja vältel tagatud põllumajandusliku maa kasutamine ja renditasu maksmine endise usaldusväärse lepingupartneri poolt.

Kuna alaealise lapse nimel temale ühe omanikuna kuuluvate kinnistute suhtes sõlmitud rendilepingu pikendamine senise rentnikuga viieks aastaks ei kahjusta alaealise lapse õigusi ja huve, siis tuleb kohtul selleks anda avaldajale vastav nõusolek.

5 (5)

TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Sama paragrahvi 3. lõike teise lause kohaselt võib isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.

Kuna riigilõivu on avaldaja juba tasunud, siis on otstarbekas jätta avalduse esitamisel tasutud riigilõiv (10 eurot, tl 26) selle maksja - avaldaja - kanda.

TsMS § 478 lg 4 kolmanda lause kohaselt tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku taheavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest.

Lembit Käis kohtunik