2-12-37083/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-12-37083 1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2012. a Põlva Tsiviilasja number 2-12-37083 Tsiviilasi G. K. D. R. hagi A. K. elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad 1. Hagejad: 1) G. K. :xxxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxx-xx) 2) D. R. K. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxx-xx) Hagejate seaduslik esindaja – S. K. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxx-xx) 2. Kostja – A. K. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxx vald xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x) Tsiviilasja hind 1305 eurot G. K. 1305 eurot D. R. hagis Kirjalik eelmenetlus 22. oktoober 2012. a RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada 1.1. Välja mõista A. K. . K. elatis alates xxxxxxxxxx. a igakuiselt 145 (sada nelikümmend viis) eurot kuni G. K. saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxxxxxxx.2. Välja mõista A. K. -R. xxxxx kasuks elatis alates xxxxxxxxxx. a igakuiselt 145 (sada nelikümmend viis) eurot kuni Daniel-R. xxxxx täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxxxxxx. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 22. oktoobril 2012 kell 16. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

2-12-37083 2 (4) möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hagejate nõuded ja põhjendused

G. KD. -R. K. on oma seadusliku esindaja - S. xxxxx - vahendusel esitanud 13.09.2012 Tartu Maakohtule hagi, milles nõuavad oma isalt A. K. ) elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras alates kohtuotsuse tegemisest. Hagiavalduse järgi on hagi esitamise põhjuseks asjaolu, et laste isa maksab lastele elatist 50 eurot kuus, mis jääb tunduvalt alla seaduses sätestatud miinimumi. Laste kulutused on suuremad kui 50 eurot kuus ja laste ülalpidamine on mõlema vanema kohustus.

Kostja seisukoht

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 03.10.2012. a (tl 14) ning ta pidi kohtule saatma kirjaliku vastuse hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest.

Kostja A. K. on 12.10.2012 esitanud kohtule vastuse hagile, milles märgib, et tal puuduvad vastuväited antud asjas ning ta on nõus elatise summaga 145 x 2.

Kohtu põhjendused Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale tähitud kirjaga postiteenuse osutaja vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostja elukaaslasele – M. H. - 03.10.2012. a (tl 14). Seega on MH. eluruumis elav isik. Järelikult saab hagiavalduse ja selle lisad lugeda kostjale kättetoimetatuks TsMS §-de 313 lg 1 ja 322 lg 1 alusel. Kirjalikus vastuses (12.10.2012) kohtule on kostja hagi õigeks võtnud ning nõustunud kirjaliku menetlusega (tl 12). Kohus on kostjale 01.10.2012. a määruses selgitanud TsMS § 440 lg-s 3 sätestatud hagi õigeksvõtmise tagajärgi (tl 10-11).

TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses.

2-12-37083 3 (4) TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega TsMS §-de 231 lg 2 ja 440 lg 1, 3 alusel, sest kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, ta on kirjalikus vastuses selgesti märkinud, et võtab hagi õigeks, ja kohus on talle selgitanud hagi õigeksvõtmise tagajärgi ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Hagi on õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega ning tõendatud hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega.

Elatise väljamõistmisel tuleb juhinduda alates 01.07.2010. a kehtiva perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96; 97; 99; 100 ja 101.

PKS § 96 ja § 97 p 1 sätestavad, et ülalpidamist on kohustatud andma täiealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 esimese lause ja lg 2 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 100 lg 4 ja § 101 lg 1 sätestavad, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette ning igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Sünnitunnistuste koopiate (tl 7 ja 8) kohaselt on hagejate isaks kostja.

Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määruse nr 169 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt on alates 01.01.2012. a töötasu alamäär täistööajaga töötamise korral 290 eurot kuus. Seega on minimaalse elatusraha suurus ühele lapsele alates 01.01.2012. a 145 eurot kuus.

Järelikult võivad hagejad nõuda kostjalt elatise väljamõistmist igakuiselt 145 euro ulatuses alates kohtuotsuse tegemisest PKS § 97 p 1 ja § 100 lg 1 alusel.

Seega peab kostja maksma elatist hagejatele alates xxxxxxxxxx igakuiselt 145 eurot.

Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 129 lg 2 järgi on mõlema hagi puhul 1305 (145 x 9) eurot.

2-12-37083 4 (4) TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna hagi esitamise aluseks oli asjaolu, et kostja on andnud hagejatele ülalpidamist ebapiisavalt, siis on kostja oma tegevusega põhjustanud hagi esitamise. Seetõttu jätab TsMS § 164 lg 3 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

Vastavalt Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p-le 2 ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamisel riigilõivu.

TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Lembit Käis kohtunik