3-12-932/45 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 22.10.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-932 Haldusasi OÜ Erel International kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 15.12.2010 ehitusloa nr 47215 osaliseks tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebaja — OÜ Erel International, volitatud esindaja Kalle Liiv; Vastustaja — Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaudu); Kolmas isik — Sakala 16 Arendus OÜ, seaduslik esindaja Christian Hans Henrik Wikström. Resolutsioon

1. Jätta OÜ Erel International kaebus läbi vaatamata.

2. Jätta läbi vaatamata Tallinna linna taotlus menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu.

3. Määruse ärakiri saata kaebaja esindajale Kalle Liivile ning vastustajale Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ja kolmanda isiku esindajale Christian Hans Henrik Wikströmile. Edasikaebamise kord Määruse võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

1. OÜ Erel International esitas 08.05.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 3–11) Tallinnas, Sakala 16a rajatavale äripindadega korterelamule 15.12.2010 väljastatud ehitusloa nr 47215 osaliseks tühistamiseks. Kaebuses märgitu kohaselt on kaebaja Sakala 16 kinnistul asuvas elamus korteriomandi omanik.

2. 14.05.2012 määrusega (tl 40–43) tagastas kohus kaebuse selle esitajale kaebeõiguse puudumise tõttu, kuivõrd kaebuse tagastamise aja hetkel ei nähtunud kinnistusraamatu elektroonilisest väljavõttest, et kaebajal oleks Sakala 16 kinnistul asuvas elamus ühtegi korteriomandit. 25.05.2012 esitas kaebaja 14.05.2012 kohtumäärusele määruskaebuse (tl 55–59), mille halduskohus rahuldamata jättis ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule edastas (tl 55).

3. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas kaebaja määruskaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu 14.05.2012 määruse ning saatis asja edasiseks menetlemiseks Tallinna Halduskohtule (tl 114–116). Ringkonnakohtu määruse kohaselt tuleb kaebeõiguse olemasolu jaatada ka siis, kui isik ei ole antud hetkel veel omanik, kuid on teinud omanikuks saamiseks kõik vajalikud juriidilised toimingud ja edasine menetluskulg ja -kiirus ei sõltu enam temast. Korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping olid kaebuse esitamise ajaks notariaalselt sõlmitud (Notar Robert Kimmeli poolt 08.05.2012 tõestatud Sakala 16-8 korteriomandi müügija asjaõigusleping), mistõttu võis juba kaebuse esitamise ajal eeldada, et omanikukannet muudetakse ja kaebaja saab kinnisasja omanikuks ka asjaõiguslikus mõttes.

4. 03.09.2012 määrusega jättis halduskohus kaebuse selles esinenud kõrvaldatavate puuduste tõttu käiguta (tl 122–124), paludes kaebajal muude puuduste kõrval märkida, kuidas ja millal sai kaebaja vaidlustatud haldusaktist teada. Kaebaja vastas määrusele, kõrvaldades kaebusest kohtu poolt osundatud puudused ning 21.09.2012 määrusega muuhulgas võttis kohus kaebuse menetlusse (tl 132–135), määras vastustajaks Tallinna linna (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaudu), ning palus vastustajal kaebusele ja selle tähtaegsusele hiljemalt 18.10.2012 kirjalik seisukoht esitada. Sama määrusega kaasas kohus kolmanda isikuna menetlusse Sakala 16 Arendus OÜ, kellele andis õiguse kaebusele hiljemalt 18.10.2012 sisuline vastus esitada. Vastustaja märgib vastuses kaebusele (tl 145), et 18.10.2012 seisuga ei kuulu kaebajale jälle ühtegi korteriomandit Sakala 16 ehitises, mistõttu ei saa vaidlustatud ehitusluba kaebaja õigusi rikkuda ning kaebus tuleb selle esitajale tagastada. Kui kohus leiab, et ehitusluba võib kaebaja õigusi rikkuda, palub vastustaja kohtul asja menetlus lõpetada HKMS § 124 lõike 2 alusel, põhjusel, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kolmas isik Sakala 16 Arendus OÜ Tallinna Halduskohtu 21.09.2012 kohtumäärusele vastanud ei ole.

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 punkti 1 järgi võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebeõigust reguleerib HKMS § 44, mille lõikes 1 sätestatakse, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et isikul puudub ilmselgelt kaebeõigus, kui on ilmne, et isegi kaebuses nimetatud faktiliste asjaolude tõelevastavuse korral ei saa kaebajal olla seda õigust, mida ta kaebusega kaitsta soovib. Vastustaja poolt kohtule esitatud kinnistusregistri väljavõttest (tl 146) nähtuvalt on kaebaja Sakala 16-8 korteriomandi võõrandanud, kuivõrd alates 10.07.2012 on Sakala 16-8 korteriomandi ühisomanikeks E. H. ja V. H.. Kuigi kaebaja on 07.06.2012 omandanud korteriomandi aadressil Sakala 16-1, on alates 10.07.2012 ka selle korteri omanikeks ühisomanikud E. H. ja V. H. (tl 148). Kinnistusregistri elektroonilisest andmebaasist nähtub, et käesoleval hetkel ei kuulu kaebajale Sakala

16 elamus ühtegi korteriomandit. Eeltoodu valgel on peale kaebuse menetlusse võtmist ilmnenud, et isegi kaebuses nimetatud faktiliste asjaolude tõelevastavuse korral ei saa kaebajal olla seda õigust, mida ta kaebusega kaitsta soovib. Seega puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb HKMS § 151 lg 2 punkti 1 järgi läbi vaatamata jätta.

6. Kuivõrd kohus jätab kaebuse HKMS § 151 lg 2 punkti 1 alusel läbi vaatamata, ei lahenda kohus vastustaja taotlust menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu.

7. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 4 kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral ning lõike 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Vastustaja TLPA vastustest kohtule saab järeldada, et vastustajal ei ole tekkinud käesoleva ajani menetluskulusid, mida kaebaja peaks hüvitama. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kolmandal isikul enne eelmenetlust tekkinud õigusabikulud (tl 35), mille hüvitamist on kolmas isik ka taotlenud (tl 34 pöördel), kuid toimikus olemasolevatest kuludokumentidest ei nähtu, et kolmas isik oleks õigusabikulusid reaalselt ka kandnud. Lähtuvalt kohtupraktikast saab kohus välja mõista aga üksnes kantud menetluskulud. Seetõttu ei mõista kohus kolmanda isiku kasuks kaebajalt välja menetluskulusid ning jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Asjas tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (HKMS § 104 lg 5 p 3).

Aili Maasik Kohtunik