2-12-6152/16 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-12-6152

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2012.a Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-6152 Tsiviilasi TK´i hagiavaldus LCL´i vastu abielu lahutamise nõudes; RL ja RLL´i hagi LCL´i vastu elatise nõudes ning TK´i avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lastega suhtlemise korra kindlaks määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja abielu lahutamise nõudes/avaldaja TK (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja abielu lahutamise nõudes/avaldaja esindaja vandeadvokaat Monica Pihlak (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo, Tuukri 19, 10152 Tallinn; e-post: Monika.pihlak@aaviklaw.ee); Hageja elatise nõudes/puudutud isik RL(isikukood XXX, elukoht: XXX); Hageja elatise nõudes/puudutatud isik RLL (isikukood XXX, elukoht: XXX); Alaealiste laste esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Eva Tibar-Šuvalov (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn; e-post: eva.tibar@tibar.ee ); Kostja elatise nõudes/puudutatud isik LCL (isikukood XXX, elukoht registris: XXX; elab XXX); Eestkosteasutus: Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (Pallasti 54, 11413 Tallinn; e-post: lasnamae@tallinnlv.ee ). Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistung 10.10.2012.a. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada TK´i avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks.

2. Lõpetada TK´i (isikukood XXX) ja LCL´i (isikukood XXX) ühine hooldusõigus RL´i (isikukood XXX) ja RLL´i (isikukood XXX) suhtes ja anda laste RL´i ja RLL´i hooldusõigus täielikult üle TK´ile.

3. Riigi kanda jäävad menetluskulud, mis on seotud RL´i ja RLL´i esindamisega riigi õigusabi korras. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud

1. TK esitas 12.02.2012.a. Harju Maakohtule hagiavalduse/avalduse abielu lahutamiseks, lastele elatise määramiseks, ainuhooldusõiguse saamiseks ja lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Koos avaldustega esitas avaldaja ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Hagiavalduse/avalduse kohaselt sõlmiti TK´i ja kostja/puudutatud isiku abielu XXX.a. Poolte abielust sündisid tütred RL ja RLL. Poolte kooslelu lõppes 2010.a. juunist, mille jätkamist ei pidanud TK võimalikuks. Elatise osas märkis TK, et kostja /puudutatud isik ei ole kogu lahuselu jooksul poolte ühiste laste suhtes ülalpidamiskohustust täitnud, mistõttu tuleb LCL´ilt välja mõista alaealiste laste ülalpidamiseks elatis seaduses sätestatud miinimummääras. Lisaks leidis TK, et kuna laste alaliseks elukohaks on ema elukoht, tuleb RL´i ja RLL´i elukohaks määrata ema TK´i elukoht aadressil XXX. Täiendavalt taotles TK laste RL´i ja RLL´i suhtes nende vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist ning TK´ile täies ulatuses üleandmist ja lastega suhtlemise korra kindlaks määramist.

Avalduse kohaselt on poolte ühised lapsed sündinud ja kogu oma elu elanud Eestis, pärast hageja ja kostja kooselu lõppemist elavad lapsed koos emaga, nende emakeeleks on eesti keel. TK palub, et kohus jätaks ainuhooldusõiguse laste RL ja RLL suhtes nende emale. Hageja andmetel puudub kostjal Eestis püsiv tööja elukoht, ta on välismaalane, kelle elamisja tööluba lõppeb 2012.a. juunis.

2. Kohus võttis hagi/avalduse 13.03.2012.a. määrusega menetlusse, määras RL´ile ja RLL´ile esindaja riigi õigusabi korras, kaasas menetlusse arvamuse andmiseks eestkosteasutusena Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu ning andis alaealiste esindajale riigi õigusabi korras, eestkosteasutusele ning laste isa LCL´ile tähtaja avaldusele vastamiseks.

3. Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu esitas omapoolse seisukoha 05.04.2012.a., mille kohaselt kuni 02.04.2012.a. ei ole LCL eestkosteasutusega ühendust võtnud. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnal puuduvad andmed laste isa tegeliku võimaliku elukoha kohta ning avaldaja ja laste elukoht asub Jõelähtme vallas, mistõttu ei ole võimalik antud kohtuasjas arvamust anda.

4. RL´i ja RLL´i esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Eva Tibar 16.04.2012.a. esitatud seisukohast nähtub, et laste ema on taganud lastele stabiilse elukorralduse, lastel on kindel kodu, mõlemad käivad lasteaias, osalevad huvitegevuses, neil on välja kujunenud sõprusring. Laste igapäevase kasvatamise ja nende hooldamisega tegeleb ema ainuisikuliselt, isa laste hooldusõiguse teostamisel ei osale. Laste esindaja leiab, et laste huvides on viia õiguslik olukord vastavusse tegeliku olukorraga ning lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ning anda ainuhooldusõigus laste suhtes üle nende emale. Esindaja lisas, et asjaolude ning isa elukorralduse muutmisel on võimalik hooldusõiguse küsimus lahendada vastavalt väljakujunenud olukorrale ja venemate reaalsetele võimalustele hooldusõiguse teistamisel.

5. 14.06.2012.a. esitas laste isa LCL enda seisukoha, milles puudutatud isik ei ole nõus esitatud avaldustega.

6. Kohus edastas LCL´ile 18.09.2012.a. hagiavalduse ning kohtukutse tõlgituna portugali keelde. Puudutatud isik sai hagi/avalduse ning kohtukutse kätte 18.09.2012.a. Puudutatud isik avaldas elektronkirjas, et ta ei saa tagasi Eestisse tulla.

7. 10.10.2012.a. toimunud istungil osalesid TK, vandeadvokaat Monica Pihlak ja laste esindaja vandeadvokaat Eva Tibar. LCL ei ilmunud istungile. Istungil jäid menetlusosalised menetluses kohtule esitatud oma seisukohtade juurde. TK loobus laste ja isa vahel suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudest.

Kohtumääruse põhjendused

8. Kohus leiab, et TK´i avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks tuleb rahuldada.

9. Avalduse rahuldamisel juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-st 137. PKS § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

PKS § 116 lg 2 alusel on lapse vanemal mh kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PKS §

124 lg 1 kohaselt hõlmab isikuhooldus mh kohustust last kasvatada, tema järele valvata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS §-ide 96 ja 97 kohaselt on vanemal kohustus anda ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. LaKS § 8 nimetab iga lapse sünnipärase õiguse mitte ainult elule ja tervisele, vaid ka arengule ja heaolule.

10. TsMS § 5521 lg 1 järgi kuulab kohus last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib ära kuulata ka noorema lapse. Kohus kuulab lapse ära lapsele tavalises keskkonnas, kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik. Vajaduse korral kuulatakse laps ära psühhiaatri, psühholoogi või sotsiaaltöötaja juuresolekul. Kohus võib ärakuulamise juurde lubada ka muid isikuid, kui laps või tema esindaja sellele vastu ei vaidle. Kuna lapsed RLja RLL on alla 10-aastased, ei pea kohus vajalikuks laste ärakuulamisest, sest nende ärakuulamine ei ole vajalik asjaolude selgitamiseks ja laste soovid, suhted ning tahe on välja selgitatud neile kohtu poolt määratud esindaja kaudu ning kohus on saanud seda avalduse läbivaatamisel arvestada.

11. Vaidlus puudub selles, et TK ja LCL on 24.veebruaril 2007.a. sündinud RL´i ja 09. septembril 2005.a. sündinud RLL´i vanemad ja nad elavad lahus ning lapsed elavad koos emaga. Kohus tuvastas menetluse käigus, et RLja RLL on alates 2010.a. juunist, mil puudutatud isik LCL kolis välja perekonna ühisest eluasemest, elanud koos oma ema TK´iga ning olnud sellest ajast alates ema ülalpidamisel. Alates 16.03.2012.a. on puudutatud isik naasnud oma kodumaale Brasiiliasse. Laste ema on taganud lastele stabiilse elukorralduse, lastel on kindel kodu, nad osalevad huvitegevuses ning lastel on välja kujunenud sõprusring. Laste igapäevase kasvatamise ja nende hooldamisega tegeleb ema ainuisikuliselt, isa laste hooldusõiguse teostamisel ei osale. Kuivõrd isa ja laste elukohtade vahemaa tõttu ei ole võimalik ühist hooldusõigust vajalikult määral teostada, peab kohus põhjendatuks käesoleva määrusega rahuldada TK´i avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja anda see täielikult üle laste emale. Hooldusõiguse üleandmine laste emale TK´ile on laste huvides tulenevalt PKS §-st 137. Kohus selgitab LCL´ile, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei lõpeta tema õigust lastega suhelda, sest PKS § 143 sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Vastavalt PKS §

138 lg-le 1 kui vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale, võib teine vanem kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks osaliselt või täielikult temale üle. Avaldus rahuldatakse, kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele, vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist juhul, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud.

12. Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Lähtudes TsMS § 172 lg 3 leiab kohus, et menetluskulud, mis on seotud RL´i ja RLL´i esindamisega riigi õigusabi korras tuleb jätta riigi kanda. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja asjaolusid on õiglane jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda, v.a RL´i ja RLL´i esindamisega seotud kulud riigi õigusabi korras.

Fred Fisker kohtunik