3-11-897/38 · 3-11-897/38 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi ja Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 19. oktoober 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-897 Haldusasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tegevuse (seoses 09.12.2010 toimunud intsidendiga) õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 17.10.2011. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus ja selles esitatud taotlused rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 17.10.2011. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so 19.10.2012, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Juri Kolesnikov esitas 15.12.2010 Tartu Vanglale märgukirja, milles avaldas rahulolematust selle üle, et 09.12.2010 tuli tema juurde valvur ja küsis teiste kinnipeetavate juuresolekul kaebaja väärikust alandavalt, miks kaebaja kannab sinist vormi ja kuskohast see pärineb. Tartu Vangla 18.01.2011. a vastuses nr V1 15394-1 selgitati, et vanglateenistuse ametnikul on õigus järelevalve teostamiseks esitada erinevaid küsimusi ning antud küsimus ei olnud mõeldud kaebaja alandamiseks. J. Kolesnikov esitas 20.01.2011 Tartu Vanglale selgitustaotluse. Kaebaja hinnangul oli Tartu Vangla 18.01.2011. a vastus solvav ning käsitletud ei olnud asjaolu, et 09.12.2010. a valvur

2

sellise küsimuse esitamisega solvas, alandas ja ähvardas kaebajat ning ametnik tuleks selle eest vastutusele võtta. Tartu Vangla 18.02.2011. a vastuses nr V1 1058-1 selgitati, et kontrollimisel ei leidnud kinnitust, nagu oleks valvur kaebajat kohelnud viisil, millega oleks alandatud kaebaja inimväärikust ning põhjustatud talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Kaebajal puudub õigus nõuda vanglateenistuse ametniku karistamist. J. Kolesnikov esitas 24.03.2011 vaide Tartu Vangla vastuskirjade tühistamiseks ning 15.12.2010 ja 20.01.2011. a pöördumistes märgitud taotluste rahuldamiseks. Tartu Vangla jättis vaide menetlusse võtmata, kuna see oli venekeelne ning selgitas kaebajale tõlkimise kohustust.

2. J. Kolesnikov esitas 04.04.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 07.06.2011 selle täiendused, milles taotles valvuri 09.12.2010 tegevuse, I. Poljatšenko koostatud Tartu Vangla 18.01.2011. a ja 18.02.2011. a vastuste ning kaebaja vaide justiitsministeeriumile edastamata jätmise õigusvastaseks tunnistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli valvuri 09.12.2010 tegevus kaebajat alandav, inspektor- kontaktisik I. Poljatšenko on ebaõigesti menetlenud ise enda vastusega seotud selgitustaotlust ning kaebaja ei oska vaiet eesti keeles koostada. Põhjendatud huviks õigusvastasuse tuvastamisel märkis kaebaja soovi võtta süüdlased vastutusele, vältida edaspidi tema vaiete tagastamist otsitud põhjustel ning nõuda moraalse kahju hüvitamist tulevikus.

3. Tartu Halduskohtu 17.10.2011. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus järelevalve teostamiseks esitada täiendavaid küsimusi ning ametniku poolt 09.12.2010 kaebaja riietuse kohta küsimuste esitamine ei olnud õigusvastane ega põhjustanud kaebajale rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad kinnipidamisega. I. Poljatšenko oli kaebaja pöördumistele vastamise hetkel peaspetsialist-üksusejuhi ülesannetes ja tal oli Tartu Vangla direktori 25.01.2010. a käskkirja nr 1-3/7 p 1.4.3 kohaselt volitus vastata kinnipeetavate poolt esitatud märgukirjadele ja selgitustaotlustele. I. Poljatšenko koostatud 18.01.2011. a ja 18.02.2011. a vastuste õigusvastaseks tunnistamiseks puudub seega alus. Kaebaja võõrkeelse vaide menetlusse võtmata jätmine ja tõlkimise kohustuse selgitamine ei ole samuti õigusvastane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. J. Kolesnikovi apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt käitus valvur 09.12.2010 kaebajaga mõnitavalt ja ähvardavalt. I. Poljatšenko esialgne vastus on õigusvastane, kuna selles ei käsitletud kaebuse eset õigesti ning vastus anti kaebuse asjaolusid uurimata, koridoris viibinud kinnipeetavaid ja valvureid küsitlemata ning videosalvestusi vaatamata. Teine vastus oli õigusvastane, kuna kaebaja esitas selgitustaotluse vangla direktori nimele, kuid sellele vastas I. Poljatšenko. Vaide justiitsministeeriumile edastamata jätmine on õigusvastane, kuna kaebaja ei oska eesti keeles kirjutada ning tal puuduvad vahendid tõlkimise eest tasumiseks.

3

5. Tartu Vangla vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole ükski apellatsioonkaebuses toodud asjaolu halduskohtu otsuse tühistamise aluseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 17.10.2011. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Esitatud kaebusest nähtuvalt pidas kaebaja valvuri 09.12.2010 esitatud küsimust seoses teist värvi vormi kandmisega õigusvastaseks ja oma inimväärikust alandavaks, kuna valvur küsis seda temalt teiste kinnipeetavate juuresolekul. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga ja halduskohtuga, et vanglateenistuse ametnikul oli õigus järelevalve teostamiseks esitada kinnipeetavale küsimusi, sh küsimusi ka selle kohta, kas tal on luba teistsuguse vormi kandmiseks ning seega ei olnud sellise küsimuse esitamine õigusvastane. Kaebaja väide, et ametnik solvas selle küsimisega tema inimväärikust ja alandas teda, ei ole kohtumenetluses kinnitust leidnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei põhjustanud valvur kaebajale sellise küsimuse esitamisega rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vangla kinnipidamisega isegi siis, kui selline küsimus esitati kaebajale teiste kinnipeetavate juuresolekul ja valvur kasutas pöördumisel „sina“ vormi.

8. Tartu Vangla 18.01.2011. a vastust pidas J. Kolesnikov õigusvastaseks seepärast, et selles ei olevat kirjas midagi selle kohta, mida J. Kolesnikov oma 14.12.2011. a märgukirjas kajastas. Kuna kaebaja poolt vanglale 14.12.2011. a pöördumises avaldatu näol oli pöördumise sisust nähtuvalt tegemist eelkõige kaebaja enda tunnete kirjeldamistega, mis tal väidetavalt tekkisid vanglaametnikuga suhtlemisel, kui vanglaametnik esitas küsimusi kantava vormi kohta, siis selle kohta ei olnudki vanglal võimalik midagi vastata. Igaühel on õigus oma tunnetele ning neid ei ole ka kaebajale keelatud. Kuna vangla valvuri käitumises midagi õigusvastast ei leidnud, siis selle teadaandmisega kaebajale vangla oma vastuses ka piirdus. Antud vastust ei muuda seega õigusvastaseks asjaolu, et selle sisu kaebajale ei meeldi.

9. Peaspetsialist-üksusejuhi ülesannetes olnud inspektor-kontaktisiku I. Poljatšenko 18.02.2011. a vastust nr V1 1058-1 pidas kaebaja õigusvastaseks seetõttu, et ta soovis oma 20.01.2011. a selgitustaotlusele vastust saada vangla direktorilt. Vaidlust ei ole olnud selle üle, et Tartu Vangla direktori 25.01.2010. a käskkirjaga nr 1-3/7 kinnitati Tartu Vanglas ametnikele volituste andmine ning käskkirja p 1.4.3 kohaselt oli direktor volitanud peaspetsialist-üksusejuhte vastama kinnipeetavate esitatud märgukirjadele ja selgitustaotlustele. Kuna kaebaja poolt esitatud 20.01.2011. a pöördumine oli selgitustaotlus ning kaebaja ei ole väitnud, et tema pöördumise sisu oleks valesti tõlgendatud, siis oli I. Poljatšenkol, kes oli selgitustaotlusele vastamise hetkel peaspetsialist-üksusejuhi ülesannetes, ka olemas volitus kaebajale 20.01.2011. a selgitustaotlusele vastata.

10. Väites, et vangla jättis tema 24.03.2011. a vaide, mis oli esitatud seoses vangla 18.01.2011. a ja 18.02.2011. a vastusega ning valvuri 09.12.2010 tegevusega, õigusvastaselt Justiitsministeeriumile edastamata, vaidlustas kaebaja tegelikult selle menetlusse võtmata jätmist ja venekeelse vaide tõlkimise kohustuse selgitamist 29.03.2011 vangla sisekorraeeskirja (VsKE) § 491 lg 5 alusel. Tartu Vangla 29.03.2011. a kirjas leiti, et kuna

4

kaebaja on rahvuselt eestlane ja Eesti kodanik, kes on omandanud eesti keeles XXXX, siis on tema eesti keele oskus selline, et ta peab suutma esitada vaidemenetluses taotlusi ja vaideid ka eesti keeles. Samuti viitas vangla asjaolule, et J. Kolesnikov on halduskohtus korduvalt keeldunud tõlgi abist ning ei ole soovinud ka lahendite tõlkimist ja on vanglaametnikega suhelnud eesti keeles ning on aastail 2008-2010 esitanud Justiitsministeeriumile ja vanglale eestikeelseid vaideid, pöördumisi ja kahju hüvitamise taotlusi. Põhiseaduse § 6 ja § 52 lg 1 ning keeleseaduse § 8 lg 1 kohaselt on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel eesti keel ning nimetatud asutustel on õigus nõuda võõrkeelse dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde. VSkE § 491 regulatsiooni kohaselt toimub kinnipeetavate esitatud vaiete ja kahju hüvitamise nõuete menetlus eesti keeles. Regulatsiooni eesmärgiks on ühelt poolt kaitsta eesti keelt kui väärtust iseenesest ja teisalt aidata kaasa kinnipeetavate taasühiskonnastamisele. VSkE § 491 lg 1 kohaselt saadetakse vangla direktorile muu vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaie enne menetlusse võtmist tõlkijale. VSkE § 491 lg 5 kohaselt jätab vangla vaide tõlkijale edastamata kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab temal oma õigusi kaitsta. Võõrkeelsed dokumendid tagastatakse menetlusse võtmata kinnipeetavale ja selgitatakse dokumentide tõlkimise protsessi. Kuna Tartu Vangla on 29.03.2011. a kirjas viidanud asjaoludele ja kirjalikele dokumentidele, mis tõendavad, et kaebaja valdab eesti keelt niisugusel tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, siis on Tartu Vangla õiguspäraselt käitunud ning tagastanud vaide õiguspäraselt põhjusel, et tegemist oli võõrkeelse vaidega, mis on esitatud ilma eestikeelse tõlketa, kuigi kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi ka eesti keeles kaitsta. Nimetatud osas peab ringkonnakohus vajalikuks viidata ka sellele, et J. Kolesnikovi eesti keele oskust ja võimalust esitada vaie eesti keeles, on Tartu Ringkonnakohus hinnanud ka varem (vt näiteks haldusasi nr 3-11-845), asudes ka selles asjas seisukohale, et Tartu Vangla toimingud J. Kolesnikovi poolt esitatud venekeelsete vaiete tagastamisel on olnud õiguspärased, sest J. Kolesnikov on tegelikult võimeline vaideid ja taotlusi ka eesti keeles esitama. Lisaks eeltoodule puudus Tartu Vanglal kohustus edastada J. Kolesnikovi 24.03.2011. a vaie Justiitsministeeriumile ka seetõttu, et nimetatud vaiet ei esitanud kaebaja mitte Tartu Vangla direktori haldusakti või toimingu peale, vaid seoses vanglateenistuja 09.12.2010 tegevusega ja vanglateenistuja 18.01.2011. a ning 18.02.2011. a vastusega. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 41 järgi vaatab Justiitsministeerium läbi üksnes vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid ning muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid vaatab läbi vangla direktor.

11. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et halduskohus jättis põhjendamatult rahuldamata Tartu Vangla taotluse kutsuda kohtusse tunnistajana valvur S.S. , kes 09.12.2010 vanglas sinist värvi vormiriietuse kandmisega seoses kaebajale küsimusi esitas, ei anna samuti alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Nimetatud taotluse esitas vangla, mitte kaebaja ja halduskohus ei olnud kohustatud vastustaja taotlust tunnistaja ülekuulamiseks rahuldama kui kohus leidis, et asjas on võimalik sisuline otsus teha ka ilma tunnistajat üle kuulamata. Kuna tunnistaja ülekuulamise taotluse esitas vastustaja, siis ei saa kaebaja põhjendada halduskohtu otsuse tühistamise nõuet sellega, et halduskohus tunnistajat üle ei kuulatud. Tartu Vangla ei ole esitanud halduskohtu vaidlusaluse otsuse peale apellatsioonkaebust põhjusel, et halduskohus jättis põhjendamatult rahuldamata nende taotluse tunnistaja ülekuulamiseks.

12. Kuna kaebaja ega ka vastustaja ei ole taotlenud käesoleva asja läbivaatamist istungimenetluses ning selleks ei näinud vajadust ka ringkonnakohus, siis jätab ringkonnakohus rahuldamata apellatsioonkaebuses esitatud taotlused S.S. i, kaebaja

5

kambrikaaslase ja kõigi nende kinnipeetavate tunnistajana üle kuulamiseks, kes 09.12.2010 toimunud intsidenti väidetavalt pealt nägid. Samal põhjusel ja ka seetõttu, et vanglas tehtavad videosalvestused vangla ruumides toimuvast ei salvesta kõnet, vaid ainult pilti, jätab ringkonnakohus rahuldamata ka kaebaja taotluse nõuda vanglalt välja 09.12.2010. a kohta käiv videosalvestis.

Einar Vene Agu Timmi Maili Lokk