3-12-1669/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1 3-12-1669

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.oktoober 2012. a Tallinn

Haldusasja number

3-12-1669

Haldusasi

T.J.i kaebus Eesti Töötukassa 23.05.2012 otsuse nr 112017760 tühistamise ja 25.05.2012 tagasinõudemenetluse nr 6-7.1/8210 lõpetamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja: T.J.; Vastustaja: Eesti Töötukassa, Volitatud esindajad: Lembitu Nõgel, Külli Heinmäe.

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 19.09.2012.a.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Eesti Töötukassa 23.05.2012 otsus nr 112017760 . 2. Tühistada Eesti Töötukassa 25.05.2012 tagasinõue nr 6-7.1/8210. 3. Jätta kummagi poole kanda tema enese menetluskulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev kooskõlas TsÜS § 136 lg 8 on 19. november 2012.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD

2

1.Eesti Töötukassas võeti T.J. töötuna arvele 17.11.2011.a. Eesti Töötukassa 08.12.2011 otsusega nr 111039564 määrati T.J.ile töötuskindlustushüvitis 180 päevaks.

2.Eesti Töötukassa 26.04.2012 otsusega nr TA12-0057246 lõpetati T.J.i töötuna arvelolek põhjendusel, et T.J. andis teada, et ta töötab alates 26.04.2012 OÜ-s Eetvar Arendus.

3. Eesti Töötukassa 15.05.2012 otsusega nr TA12-0067078 muudeti T.J.i töötuna arveloleku lõpetamise 26.04.2012 otsust nr TA12-0057246 põhjendusel, et selgus, et T.J.i töötuna arvelolek tuleb lõpetada tagasiulatuvalt alates 22.11.2011 seoses tööle asumisega Clorenna OÜ- s 23.11.2011.a.

4.Eesti Töötukassa 30.04.2012 otsusega nr 112014886 lõpetati T.J.ile töötuskindlustushüvitise maksmine tagasiulatuvalt alates 25.04.2012. Eesti Töötukassa 23.05.2012 otsusega nr 112017760 tunnistati kehtetuks töötukassa 08.12.20111 otsus töötuskindlustushüvitise määramise kohta T.J.ile t ja otsustati hüvitist mitte maksta.

5. Eesti Töötukassa koostas 23.05.2012 tagasinõude nr 6-7.1/8210, millega nõuab perioodil 24.11-2011-25.04.2012 makstud töötuskindlustushüvitise summas 806, 28 eurot TKindlS § 46 lg 1 alusel T.J.ilt tagasi.

6. 22.06.2012 esitas T.J. Eesti Töötukassa 23.05.2012 otsusele ja 25.05.2012 tagasinõudele vaide, mis jäeti 16.07.2012 vaideotsusega nr 114 rahuldamata.

7.T.J. esitas 10.08.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 23.05.2012 otsuse nr 112017760 tühistamiseks ja 25.05.2012 tagasinõudemenetluse nr 6-7.1/8210 lõpetamiseks.

II KAEBUSE MOTIIVID

8. Varsti pärast Eesti Töötukassas (töötukassas) töötuna arvelevõtmist tekkis võimalus OÜ-s Clorrena proovitööle autojuhina.Kirjalikku töölepingut küsides sai ta vastuseks „homme“. Kaebuse väitel informeeris T.J. olukorrast töötukassa konsultanti , kes küsis korduvalt nõu oma ülemustelt , kes andsid loa töötuskindlustushüvitise maksmise jätkamiseks, sest alus ametlikult töösuhtele puudus. Iga kord tegi kaebuse esitaja tööd proovitööna , kaebaja nõutud kirjalikku töölepingut ta ei saanud ja vastuseks töötukassa konsultandi 23.01.2012 järelpärimisele sai ka tema OÜ-lt Clorrena vastuseks, et kaebuse esitajaga töösuhet alustatud ei ole.Kaebuse esitaja märgib, et ta sai mingi aja teha tööd, ent töötasu ta selle eest ei saanud .Kaebuse esitaja teavitas ka töötukassa konsultanti, et õigluse jaluleseadmiseks annab ta asja töövaidluskomisjoni.

9. Töövaidluskomisjon tuvastas töösuhte olemasolu ja mõistis kaebuse esitaja kasuks OÜ-lt Clorrena välja ka töötasu. Kaebuse esiaja selgitab, et ta on viimase aasta jooksul jäänud korduvalt ilma töötasudest ja kaebaja ei julgenud end ka töötuna arvele võtmata jätta ega hiljem ka arvel maha võtta, sest kaebuse esitajal puudusid igasugused sissetulekud ning kaebajale oli eluliselt vajalik töötuskindlustushüvitise saamine.

10. Töötuksaasa konsultant, kes kaebajaga tegeles, ei selgitanud kordagi midagi töötuskindlustusseadusest ega ohtudest seoses hüvitise tagasinõudmisega. Kaebaja leiab, et konsultant oleks pidanud kaebajale selgitama tekkinud olukorra ohtusid ja oleks pidanud juhtima tähelepanu asjaolule, et aususe eest ootab ränk karistus. Kaebuse esitaja leiab, et ametniku kohustus ja tööülesanne oleks olnud kaebuse esitajale selgeks teha vajalikud

3 seadusesätted. Kaebuse esitaja ei ole esitanud valeandmeid ja soovib tagasinõude tühistamist. Samuti märgib kaebaja, et töötamise aeg tuvastati töövaidluskomisjoni kaudu alles kuid hiljem ja töövaidluskomisjoni otsus on tänaseni täitmata. Töötukassast saadud raha on kasutatud sihtotstarbeliselt tehes ellujäämiseks vajalikke igapäevased kulutusi.

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

11.Eesti Töötukassa vaidleb kaebusele vastu, peab seda alusetuks ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Eesti Töötukassa 23.05.0212 otsus nr 112017760 ja 25.05.2012 tagasinõue nr 6- 7.1/8210 tuginevad faktilistele asjaoludele ja on õiguspärased: antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed ja vastavad vorminõuetele.

12.Töötukassa konsultandi antud selgituste kohaselt 15.12.2011 T.J. teatas, et ta teeb kaks proovipäeva Clorrena OÜ´s. 19.12.2011 pöördumisel teatas T.J., et ta lubati küll sinna tööle võtta, kuid mitte enam 2011. aastal. Vastustaja juurde pöördumisel 23.01.2012 T.J. selgitas, et ta oli proovipäevade Clorrena OÜ-s autojuhina alates 21.11.2011 kuni 13.01.2012, aga töötasu ei saanud ja lubatud kirjalikku töölepingut temaga ei sõlmitud. Konsultandi 23.01.2012 päringule Clorrena OÜ-sse vastas äriühing, et T.J.´iga töösuhet pole alustatud, ka ei nähtunud tasu laekumist T.J.´ile Maksuja Tolliameti andmeid kontrollides, mistõttu puudus alus T.J.´i arveloleku ja töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamiseks.

13. Asjakohatu on kaebuse esitaja väide, et töötukassa konsultant ei täitnud selgitamiskohustust. Vastuvõtul 27.01.2012 teatas T.J., et lepingut temaga ei ole seni sõlmitud ja tasu töötamise eest ei ole makstud, mistõttu kaalub ta pöördumist töövaidluskomisjoni. Konsultant selgitas seejärel kaebuse esitajale võimalikke tagajärgi, kui töövaidluskomisjon tuvastab tagantjärgi töötamise (tööle ennistamise).

14. T.J.i töötamine leidis tõendamist töövaidluskomisjonis, millest vastustaja sai teada 14.05.2012 töövaidluskomisjoni poolt teadmiseks saadetud Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 7.05.2012 otsusest töövaidlusasjas nr 4.4-2/547. Eeltoodust tulenevalt ei toimu käesoleval juhul vaidlust selle üle, kas kaebuse esitaja töötas alates 23.11.2011 OÜ-s Clorrena.

15. Töötuskindlustusseaduse (TKindlS) § 11 lg 5 kohaselt arvestatakse töötuskindlustushüvitist vastava avalduse töötukassale esitamise kaheksandast päevast arvates, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast isiku töötuna arvelevõtmisest arvates. TKindlS § 12 lg 2 kohaselt ei maksta töötuskindlustushüvitist, kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpeb enne kaheksa päeva möödumist töötuskindlustushüvitise avalduse vastustajale esitamisest, välja arvatud hüvitise korduval taotlemisel. See tähendab, et töötuskindlustushüvitist makstakse ainult töötuna arveloleku ajal pärast 7-päevase nn ooteperioodi möödumist ning kui isiku töötuna arvelolek lõpetatakse enne ooteperioodi lõppu, hüvitist talle ei maksta. Sel juhul säilib isikul kogutud kindlustusstaaž ja edaspidi töötuks jäädes on tal võimalik seda töötuskindlustushüvitise taotlemisel kasutada. T.J. võeti töötuna arvele 17.11.2011 ning tema töötuna arvelolek lõpetati seoses tööleasumisega tagasiulatuvalt 22.11.2011., s.o enne 7-päevase ooteperioodi lõppemist, mistõttu tal puudus õigus töötuskindlustushüvitisele ning töötuskindlustushüvitise määramise otsus tuli algusest peale kehtetuks tunnistada.

16.Töötuna arveloleku lõpetamise ja töötuskindlustushüvitise maksmise alused on imperatiivsed ning vastustajat kohustavad sätted ega anna vastustajale võimalust TTTS § 7 lg 1 p 3 ja TKindlS § 12 lg 2 asjaolude ilmnemisel kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas töötuna arvelolek lõpetada ja

4 töötuskindlustushüvitise maksmine kehtetuks tunnistada või mitte. Kuna T.J. töötas alates 23.11.2011 Clorenna OÜ-s, on töötuna arveloleku lõpetamine TTTS § 7 lg 1 p 3 alusel ja töötuskindlustushüvitise mittemaksmine ja varasema otsuse kehtetuks tunnistamine TKindlS § 12 lg 2 alusel õiguspärane.

17.Vaidlustatud tagasinõude tingis asjaolu, et T.J.ile on töötuskindlustushüvitist makstud õigusliku aluseta perioodi 24.11.2011-25.04.2012 eest ning hüvitise summad tuleb TKindlS § 46 lg 1 alusel tagasi nõuda. Töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt T.J. väitis töövaidluskomisjoni istungil, et ta töötas Clorrena OÜ-s autojuhina alates 23.11.2011 töötasuga 1000 eurot kuus, kirjalikku lepingut ei sõlmitud. Tööandja oma vastuses töövaidluskomisjonile kinnitab töösuhte fakti, märkides, et avaldaja ise vältis kirjaliku lepingu sõlmimist, olles samal ajal töötuna arvel. T.J.i töötasu suurusena kinnitas tööandja 400 eurot kuus. Töövaidluskomisjon leidis saamata jäänud töötasu väljamõistmisel, et T.J. töötas alates 23.11.2011 novembris 6 tööpäeva, detsembris kõik tööpäevad ja jaanuaris 2012 10 tööpäeva, st tegemist ei olnud üksikute proovipäevadega nagu väidab kaebuse esitaja, vaid pideva töötamisega. Eeltoodu tõttu ei vasta T.J.i töötamine proovitöö tunnustele.

18.Vaidest ja töövaidluskomisjoni otsusest nähtub, et T.J. oli algusest peale teadlik, et tegemist oli töösuhtega. T. J. eeldas algusest peale, et ta saab töötamise eest ka tasu. Töövaidluskomisjoni otsusest nähtub, et T.J. ja tööandja olid kokku leppinud töö eest tasu maksmises. T.J. oli teadlik, et vaatamata selle, et ametlikult ei olnud teda tööle vormistatud, st kirjalikku töölepingut temaga ei sõlmitud, oli tegemist töötamisega, mitte proovitööga. Seega T.J.i väited konsultandile, et ta teeb ainult proovitööd, ei vastanud tõele. Kaebuse väitel oli töötuskindlustushüvitis kaebuse esitajale eluks vajalik, sest kaebuse esitaja igapäevavajadused olid ajavahemikus 22.11.2011-25.04.2012 täielikult katmata. Sellest nähtub, et T.J. oli teadlik, et töötamise korral tema arvelolek tuleb lõpetada ning seoses sellega puudub tal õigus töötuskindlustushüvitisele.

19.T.J. teatas alles määratud pöördumise päeval 15.12.2011, et ta ei saa pöörduda, kuna osaleb kahel proovipäeval OÜ´s Clorrena. Sellest nähtub, et sisuliselt esitas ta juba siis valeinfot, kuna tegelikkuses ta juba töötas alates 23.11.2011. Eeltoodu tõttu ei saa T.J. tugineda ka haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 67 sätestatud usalduse kaitsele. HMS § 67 lg 4 p 5 kohaselt isik ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui isik oli haldusakti õigusvastasusest teadlik. Samuti ei saa vastavalt HMS § 67 lg 4 p 6 tugineda usaldusele, kui haldusakt on antud isiku esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel.

20.OÜ Clorrena esitas 23.01.2012 vastustajale küll ebaõiget infot T. J.´i töösuhte kohta, kuid töövaidluskomisjoni otsusest nähtub, et tööandja tunnistas T.J.i töötamist, kuigi tööandja luges algselt kaebuse esitaja töötamise alates 23.11.2011 proovitööks. Tööandja leidis, et faktiliselt alustas kaebuse esitaja tööd alles 7.12.2011 ja lahkus töölt omavoliliselt 13.01.2012 avansilist ettemakset tagastamata.

21. TKindlS § 46 lg 1 kohaselt nõuab töötukassa töötajale (hüvitise saajale) õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitised hüvitise saajalt tagasi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt nõuab töötukassa aluseta määratud ja makstud hüvitise isikult tagasi korraga või temaga kokkuleppel koostatud tagasimaksegraafiku alusel. Tagasinõudega palub töötukassa isikul enne ettekirjutuse tegemist alusetult makstud summad tagastada, selgitab millised on õigusliku aluseta saadud summad ja miks tuleb tagasi maksta, annab summade tasumiseks tähtaja ning teeb ettepaneku vastustajaga ühendust võtta, kui on vajalik koostada tagasimaksegraafik. Kui isik ei maksa

5 alusetult määratud ja makstud hüvitisi tagasi, tehakse enammakstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (TKindlS § 46 lg 6). Seega paneb TKindlS § 46 lg 1 imperatiivselt vastustajale kohustuse õigusliku aluseta makstud hüvitis isikult tagasi nõuda ja seda vaatamata sellele, kas isik esitas valeandmeid või mitte. Samuti ei võimalda nimetatu säte vastustajal õigusliku aluseta makstud hüvitist vaid osaliselt tagasi nõuda (nt selle perioodi eest, mil isik töötas). T.J.il puudus alates 23.11.2011 õigus töötuna arvel olla ja töötuskindlustushüvitist saada, mistõttu tuleb kõik pärast 23.11.2011 õigusliku aluseta makstud hüvitise summad kaebuse esitajalt tagasi nõuda, sõltumata sellest, mis ajavahemikul isik töötas ja kui palju ta tulu sai.

IV KOHTU PÕHJENDUSED

22.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud nende seisukohtade kinnituseks esitatud tõendeid leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele järgmistel põhjendustel.

23. Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (TTTS) § 7 lg 1 sätestab töötuna arveloleku lõpetamise alused ja näeb punktis 3 ette, et töötuna arvelolek lõpetatakse sama seaduse (TTTS) § 6 lõike 5 punktides 2-11 loetletud juhtudel. TTTS § 6 lg 5 p 3 tulenevalt lõpetatakse arvelolek, kui isik töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundusvõi muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses. TTTS § 7 lg 1 p 3 koostoimes § 6 lg 5 p 3 on imperatiivsed normid. Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 07.05.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/574 ( tl 3-4) tuvastati, et töösuhe T.J.i ja OÜ Clorrena vahel algas 23.11.2011 ja kestis kuni 13.01.2012.a., sama otsusega mõisteti OÜ-lt Clorrena T.J.ile välja saamata jäänud töötasu perioodil 23.11.2011-13.01.2012.a. Eesti Töötukassa 15.05.2012 otsusega lõpetati TTTS § 6 lg 5 p 3 koostoimes § 7 lg 1 p 3 alusel kaebuse esitaja töötuna arvelolek tagasiulatuvalt alates 22.11.2011 seoses tööle asumisega 23.11.2011.a. Töötuna arveloleku lõpetamise otsust kaebuse esitaja vaidlustanud ei ole.

24. Eesti Töötukassa 23.05.2012 otsusega nr 112017760 ( tl 12) tunnistati kehtetuks töötukassa 08.12.20111 otsus töötuskindlustushüvitise määramise kohta T.J.ile edasiulatuvalt ja otsustati hüvitist mitte maksta. Samas 23.05.2012 otsuses töötuskindlustushüvitise määramise otsuse kehtetuks tunnistamisel on tuginetud töötukassa 15.05.2012 otsusele , millega lõpetati kaebuse esitaja töötuna arvelolek 22.11.2011 seoses tööle asumisega ja viidatud on HMS § 64 lg 1 ja 2 ja § 66 lg 2 p 2 . HMS § 64 lg 1 tulenevalt kohaldatakse haldusakti muutmist ja kehtetuks tunnistamist käsitlevaid HMS sätteid ( § 64-70) haldusakti kehtetuks tunnistamisele haldusorgani poolt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. HMS § 66 lg 2 p 2 tulenevalt võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane,tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima.

25.Riigikohus on kohtuasjas 3-3-1-74-11 (p.13) selgitanud, et TKindlS ei reguleeri töötuskindlustushüvitise maksmise aluseks oleva haldusakti kehtetuks tunnistamist, seega, arvestades sealjuures TKindlS § 1 lg 3 sätestatuga, mille kohaselt kohaldatakse TKindlS-s ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätted, arvestades TKindlS erisusi, tuleb hüvitise määramist puudutava haldusakti kehtetuks tunnistamisel kohaldada HMS regulatsiooni.Samuti on Riigikohus viidatud kohtuasjas asunud seisukohale, et hüvitise

6 määramise otsuse kehtetuks tunnistamise pidi töötukassa otsustama kaalutlusõiguse alusel, arvestades mitte ainult HMS § 64 lg 2 ja 3 sätestatut, vaid ka HMS § 67 lg 1 alusel isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima. HMS § 64 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Seega annavad osundatud sätted haldusorganile haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistamisel ulatusliku kaalutlusruumi ja nimetavad mitmeid asjaolusid, millega kehtetuks tunnistamise otsustamisel tuleb arvestada. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Käesoleval juhul on vaidlustatud otsuses küll viidatud HMS § 64 lg 2, ent otsusest ei nähtu kaalutlusi, mistõttu ei ole ka võimalik kaalutlusotsuse kohtulik kontroll. Kaalutlusotsuse põhjenduste hilisem esitamine kohtupraktika kohaselt aktsepteeritav ei ole ja haldusakti tagantjärele kontrollitavaks ei muuda. Kaalutlusõiguse õiguspärane rakendamine eeldab kõigi tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist, milleks on HMS-s sätestatud isiku ärakuulamine. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole.

26.Hüvitise saajale õigusliku aluseta määratud hüvitise tagasinõudmine eeldab, et tunnistatakse tagasiulatuvalt kehtetuks hüvitise määramise kohta tehtud otsus kui hüvitise maksmise aluseks olnud haldusakt. Eesti Töötukassa 23.05.2012 otsusega nr 112017760 ( tl 12) tunnistati kehtetuks töötukassa 08.12.20111 otsus töötuskindlustushüvitise määramise kohta T.J.ile edasiulatuvalt ja otsustati hüvitist mitte maksta. Seega tulenevalt töötukassa poolt 08.12.2011 otsuse nr 111039564 töötuskindlustushüvitise määramise kohta edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamisest on nimetatud haldusakt ( 08.12.2011 otsus) kehtetu alates selle kehtetuks tunnistamise hetkest. Edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamisest tulenevalt on 08.12.2011 otsuse nr 111039564 alusel kaebuse esitaja poolt juba saadud hüvitis saadud õiguslikul alusel ja faktiliste tagajärgede kõrvaldamist ( tagasitäitmist) ei toimu. Haldusakti faktiliste tagajärgede tagasitäitmist on võimalik nõuda haldusakti tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamisel.

27.Töötukassa 25.05.2012 tagasinõudes nr 6-7.1/8210 ( tl 13) on alusetult märgitud, et töötukassa tunnistas töötuskindlustushüvitise määramise otsuse algusest peale kehtetuks, viidates 23.05.2012 otsusele nr 112017760, sest nimetatud otsusega on tunnistatud töötuskindlustushüvitise määramise otsus kehtetuks edasiulatuvalt. Seetõttu on ka alusetu tagasinõudes toodud järeldus, mille kohaselt kaebuse esitaja sai perioodi 24.11.2011- 25.04.2012 eest õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitist. TKindlS § 46 lg 1 sätestab, et kindlustatule, töötajale või avalikule teenistujale õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitised nõuab töötukassa hüvitise saajalt tagasi. Riigikohus on kohtuasjas 3-3-1-74-11 selgitanud, et kui hüvitise määramise kohta käiv haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kui hüvitist on makstud ilma selle aluseks oleva haldusaktita, paneb TKindlS § 46 lg 1 imperatiivselt töötukassale kohustuse hüvitis selle saajalt tagasi nõuda, välja arvatud kui kohaldamisele kuuluvad sama paragrahvi lõiked 2-4. Seega , asjaolu, et TKindlS § 46 lg 1 rakendamisel puudus töötukassal kaalutlusõigus, ei tähenda, et kaalutlusõigus puudus vastustajal ka hüvitise määramise kohta käiva haldusakti kehtetuks tunnistamisel.

28. Kohus leiab, et vaidlustatud haldusaktide ülaltoodud puudusi ei olnud võimalik kõrvaldada vaideotsusega, milles muu hulgas on alusetult märgitud, et 23.05.2012 otsusega nr 112017760 ( tl 12) tunnistati kehtetuks töötukassa 08.12.20111 otsus töötuskindlustushüvitise määramise kohta T.J.ile tagasiulatuvalt.Siinkohal märgib kohus täiendavalt, et HMS § 66 lg 2 p 2 toodud alusel on haldusakti tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine (HMS § 66 lg 2 p 2 , lg 3 ja 4

7 koosmõjus) võimalik asjaolude muutumisest alates, kui isik, kelle kahjuks haldusakt kehtetuks tunnistatakse, on jätnud süüliselt täitmata kohustuse teatada asjaolude olulisest muutumisest. Vastav kohustus on sätestatud TKindlS § 14 lg 1. Kohtupraktikas on leitud ( näit. Tallinna Ringkonnakohus kohtuasjas 3-09-1957),et poolelioleva töövaidluse ajal ei saanud isik olla teadlik töövaidluskomisjoni poolt hiljem tehtud otsuse sisust. Eespoolviidatud kohtulahendis on Riigikohus muu hulgas leidnud, et olukorras, kus isikule oli määratud töötuskindlustushüvitis peale töövaidluskomisjoni otsust , millega loeti tööleping lõppenuks TLS § 85 alusel , ei pidanud kaebaja aru saama töötuskindlustushüvitise määramise õigusvastasusest ja ta võis usaldada töötukassa ametniku pädevust antud küsimuses.

29.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, muude menetluskulude välja mõistmist vastustajalt kaebuse esitaja HkMS § 109 lg 1 sätestatud korras taotlenud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

Lea Kuuse kohtunik