2-11-15587/29 · 2-11-15587/29 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-11-15587 Otsuse kuupäev 18.oktoober 2012 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Hagi hind Vastuhagi hind

Menetlusosalised ja nende esindajad

JT hagi J V (endine perekonnanimi T) vastu ühisvara jagamise nõudes ja J V vastuhagi ühisvara jagamise nõudes

6 683,46 eurot 9 470,71 eurot

Hageja: JT (isikukood xxx elukoht xxx); Hageja esindaja: VT(XXX);

Kostja: J V (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja esindaja: AV(elukoht XXX) ja advokaat Ilya Zuev (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo OÜ, Pärnu mnt 41A, Tallinn, e-post: ilya.zuev@sadekov.ee)

Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud 11.september 2012

Hageja esindaja VT, kostja esindajad AV ja adv. Ilya Zuev

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada ja vastuhagi rahuldada osaliselt.

2. Jagada JT ja J V ühisvara järgmiselt:

2.1 Jätta korteriomand, asukohaga XXX korter XXX, milline on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX, väärtusega 72 000 eurot kostja J V ainuomandisse.

2.2 Jätta poolte laenukohustused üldsummas 115 741,25 eurot kostja J V ainuomandisse.

2.3 Kohustada JTt tasuma J V laenukohustuse katteks hüvitis 21 870,62 kahe kuu jooksul arvates ühisvara jagamise kohta kohtuotsuse jõustumisest.

2

2.4 Kohustada JTt tasuma J V hüvitis tasutud laenu intresside ja kindlustusmaksete katteks 3 750,95 eurot.

2.5 Jätta hageja nõue vallasvara (kodu- ja olmetehnika) jagamiseks rahuldamata.

2.6 Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

2.7 Välja mõista J V menetluskulu 639,11 eurot Eesti Vabariigi kasuks.

2.8 Menetluskulu tuleb tasuda ühe kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühekordse maksena Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049777. Tasumisega viivitamisel tuleb menetluskulult tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue. Poolte abielu oli sõlmitud 07.01.2006 ja lahutatud 20.01.2011. Poolte abielulised suhted lõppesid 2009 novembris. Abielu ajal 27.09.2006 omandasid pooled korteriomandi asukohaga XXX. Korteriomand on poolte ühisvara. Nimetatud korteriomandi ostmiseks võtsid pooled 25.09.2006 laenu Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalist summas 108 650 eurot (laenuleping XXX). Samal päeval võtsid pooled veel täiendavalt laenu 10 864,98 eurot kodutarvete ostmiseks (laenuleping XXX). Laenukohustused panga ees on samuti poolte ühisvara. Korteriomandi väärtus on 72 000 eurot. Eluasemelaen Nordea Bank Finland Ple Eesti Filiaali ees laenulepingu XXX järgi moodustab 2012 juunikuu seisuga 102 060 eurot ja tarbimislaen laenulepingu XXX järgi sama aja seisuga 10 242 eurot. Kokku võlgnevus 112 302 eurot.

Hageja palub jagada poolte ühisvara järgmiselt: Jätta kostja omandisse korteriomand 72 000 eurot. Kohustada kostjat välja maksma hagejale rahaline kompensatsioon summas 41 121 eurot, ½ korteri maksumusest kahe kuu jooksul pärast ühisvara jagamise kohta kohtuotsuse jõustumist. Jagada poolte vahel kohustused Nordea Bank Finland Ple Eesti Filiaali ees, st hageja kohustused summas 51 030 eurot ja kostja kohustused 51 030 eurot.

Kohtuistungil täpsustas hageja nõuet. Kuna kumbki pool ei suuda maksta teisele poolele rahalist kompensatsiooni, teeb hageja alternatiivse ettepaneku korteriomandi müümiseks ning saadud raha jagavad pooled võrdselt, seda enam, et nimetatud korteriomandit ei kasuta pooled elamiseks. Lisaks soovis hageja jagada ka kodutarbed ja olmetehnika 10 242 eurot, jättes nimetatud vara kostja omandisse.

3

Kostja vastus ja vastuhagi. Kostja hagi ei tunnista ning esitas 27.06.2012 vastuhagi. Vaidlus puudub selles, et korteriomand asukohaga XXX, on poolte ühisvara.

Alates abielusuhete lõppemisest maksab kostja üksi korteri kommunaalkulud ja kindlustusmakseid ning kustutab laenu. Kostja on tasunud alates novembrist 2009 eluasemelaenu katteks 8 533,14 eurot ja tarbimislaenu katteks 1 440,67 eurot. Kostja teostab ka eluasemekindlustuse makseid. Alates novembrist 2009 on kostja maksnud 250,89 eurot, millest pool peab kandma hageja.

Kostja soovib poolte ühisvara jagada järgmiselt: Korteriomand jääb kostja ainuomandisse. Laenukohustused kokku summas 115 741,25 eurot jäävad samuti kostja kanda. Hageja maksab kostjale kompensatsiooni summas 21 870,62 eurot kahe kuu jooksul arvates ühisvara jagamise kohta kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks leiab kostja, et hageja on kohustatud maksma kompensatsiooni juba kustutatud laenu osas ja makstud kindlustusmaksete eest kokku 3 750,95 eurot.

Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi ja vastuhagi kuuluvad rahuldamisele osaliselt. PKS § 37 lg 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel ning sama paragrahvi 3. lõike järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

PKS § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Poolte abielu oli sõlmitud 07.01.2006 ja lahutatud 20.01.2011. Poolte abielulised suhted lõppesid 2009 novembris, mistõttu tuleb poolte ühisvara jagamisel lähtuda kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätetest.

PKS § 18 lg 2 (kuni 01.07.2010 kehtinud redaktsioon) järgi Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. PKS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel.

Pooltel puudub vaidlus selles, et ühisvaraks on korteriomand asukohaga XXX. Korteriomandi väärtus on eksperdi poolt antud hinnangu järgi 72 000 eurot. Vaidlus on korteriomandi jagamise viisi osas. Hagis nõustus hageja jätma korteriomandi kostja J V ainuomandisse, asja menetlemise käigus esitas ta ka alternatiivse nõude, mille kohaselt tuleks korteriomand müüa ning sellest saadav raha jagada poolte vahel, sest hagejal puuduvad materiaalsed vahendid, et maksta kostjale enamsaadu eest hüvitist.

Arvestades asjaolu, et korteriomandi ostmiseks võtsid pooled 25.09.2006 ühiselt laenu 108 650 eurot, intressiga 6 kuu EURIBOR + 0,7%. Samal kuupäeval võtsid pooled lisaks veel tarbimislaenu 170 000 EEK, ehk 10 864,98 eurot, intressiga noteeritav baasintressimäär Nordea Prime + 1,5%.

4 Vaidlust ei ole, et laenu tagasimaksmise kohustus kuulub poolte ühisvara hulka. Abielusuhete lõppemise aja (november 2009) seisuga oli eluasemelaenu põhiosa jääk 105 201 eurot ja tarbimislaenu põhiosa jääk 10 540,25 eurot, laenu jääk kokku 115 741,25 eurot.

Kohus leiab, et poolte ühisvara jagamisel tuleb korteriomand jätta kostja ainuomandisse. Kuna poolte kohustused on suuremad kui vara väärtus, siis korteriomandi müügi korral kuuluks realiseerimisele ka laenu tagatiseks olev kolmandatele isikutele kuuluv kinnistu Raplamaal, Vilivere külas ning pooled võlakohustusest ikkagi ei vabaneks. Antud juhul aga nõustub kostja võtma laenukohustuste kandmise edaspidi enda kanda.

Eelnevast tulenevalt on ühe poole kohustus Nordea Pank Finland Plc Eesti filiaali ees 21 870,62 eurot (115 741,25 – 72 000 : 2). Kuna korteriomand jääb kostja J V ainuomandisse, siis on põhjendatud jätta kohustus panga ees ka kostja kanda ning hagejalt välja mõista rahaline hüvitis.

Lisaks on kostja pärast abielusuhete lõppemist kuni k.a. septembrini maksnud lahusvara arvel mõlemalt laenult intresse kokku 7 223,24 eurot (5 966,09 + 1 257,15) ja tasunud korteri kindlustuse eest kuni juunikuuni 2012 kokku 278,66 eurot. Kohus leiab, et kostja nõue rahalise hüvituse väljamõistmiseks hagejalt, kostja lahusvara arvel tasutud laenude intressi ja kindlustusmaksete eest, summas 3 750,95 eurot on põhjendatud.

Hüvitise tuleb tasuda kahe kuu jooksul arvates ühisvara jagamise kohtuotsuse jõustumisest. Kostja on avaldanud arvamust, et kohtuotsuse täitmisel on võimalik kokku leppida maksegraafik või maksmise ajatamine, mis ei koormaks hagejat ülemäära.

Hageja poolt kohtuistungil esitatud täiendav nõue vallasvara jagamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole näidanud ära vara koosseisu, millest tulenevalt ei ole võimalik ka kindlaks teha selle maksumust 10 242 eurot. Kostja väite kohaselt on hageja osa vallasvara (olmetehnika) endale võtnud. Kuna hageja nõue vallasvara jagamiseks on põhjendamata ja tõendamata, tuleb see jätta rahuldamata.

Menetluskulu Menetluskulude jagamisel lähtub kohus TsMS § 164 lg 1 sätestatust, jättes kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

Harju Maakohtu määrusega 22.08.2012 jäeti J V taotlus menetlusabi andmiseks rahuldamata ning kohustati kostjat tasuma riigilõiv summas 639,11 eurot ühe kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 639,11 eurot riigituludesse 22.08.2012 kohtumääruses sätestatud tingimustel.

Koidula Laurisaar kohtunik