Legislator Case Law & Legislation
3-11-2669/8 AI generated

3-11-2669/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-11-2669/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-2669 Haldusasi Tõnis Rohtma kaebus Kaitsepolitseiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt alates 21.06.2007. a teostatava jälitustegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11.01.2012. a määrus Kaebuse esi...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-2669 Haldusasi Tõnis Rohtma kaebus Kaitsepolitseiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt alates 21.06.2007. a teostatava jälitustegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11.01.2012. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tõnis Rohtma määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada määruskaebus. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 11. jaanuari 2012. a määrus ja saata haldusasi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. T. Rohtma esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Kaitsepolitseiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt alates 21. juunist 2007 teostatava jälitustegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaitsepolitseiamet teostab viimasel ajal kaebaja suhtes ebaseaduslikku ja intensiivset jälitustegevust. Kaebaja põhjendatud huviks Kaitsepolitseiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemisel on mittevaralise kahju hüvitamise nõue mõistlikus suuruses, sest muul viisil pole võimalik vastustajate poolt tehtut heastada.

2 2. Tartu Halduskohus tagastas 11.01.2012. a määrusega kaebuse. Vastavalt jälitustegevuse seaduse (edaspidi JTS) § 18 lg-le 1 võib esitada jälitusasutuse juhile või jälitusasutuse kõrgemalseisvale asutusele vaide või prokuratuurile kaebuse jälitusasutuse tegevuse peale jälitustoimingute teostamisel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on õigus seaduses ettenähtud korras pöörduda kohtusse, kui jälitustoiminguga on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. JTS § 19 lg 1 kohaselt kontrollivad jälitusasutuste kõrgemalseisvad organid nende haldusse kuuluvate ametkondade jälitustegevuse seaduslikkust ja põhjendatust. JTS § 19 lg 2 kohaselt teostab prokuratuur järelevalvet uurimisasutuseks oleva jälitusasutuse poolt sama seaduse § 9 lg 1 p-des 1, 2, 3 ja 71 nimetatud ajenditel alustatud jälitusmenetluse üle. Konkreetsel juhul on kaebajale korduvalt Kaitsepolitseiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt teatatud, et tema suhtes pole teostatud jälitustegevust. Järelevalvet jälitustegevuse seaduslikkuse üle teostab prokuratuur, kelle pädevusse kuulub ka kaebuse lahendamine jälitustoimingu ja sellega seotud toimingute vaidlustamises. Uurimisasutuse (politsei) ja prokuratuuri tegevuse peale kaebuste esitamine toimub seejuures kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-des 228 ja 229 sätestatud korras. Käesoleval juhul saab kaebaja esitada kaebuse Riigiprokuratuurile.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. T. Rohtma esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 11.01.2012. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tema kaebus rahuldada. Halduskohus on põhjendamatult kohaldanud JTS § 18 lg-t 1 ja teinud eksliku järelduse, et antud juhul saab ta esitada kaebuse Riigiprokuratuurile. Käesoleval juhul kohaldub JTS § 18 lg 2, kuna nimetatud säte määratleb täpselt, milliste jälitusasutuste toimingute peale võib isik esitada kaebuse kohtule. Kaebaja märgib, et on korduvalt pöördunud jälitusasutuste juhtide poole ja seega ammendanud JTS § 18 lg-s 1 sätestatud võimalused. Kuna kaebuse esitaja suhtes ei ole kriminaalmenetlust alustatud, on põhjendamatud halduskohtu viited KrMS §-dele 228 ja 229. Kaebaja leiab kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku E. Kergandbergi arvamusega, et kohtumenetlusõiguses kuulub isiku kaebuse lahendamine, mis on esitatud väljaspool kriminaalmenetlust teostatava jälitustegevuse peale, halduskohtu pädevusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb rahuldada.

5. Halduskohus on kaebuse tagastanud halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Halduskohtu pädevuse määrab ära halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 4 lg 1, mille järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Seega tuleb halduskohtu pädevuse kontrollimiseks kõigepealt kontrollida, kas tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega. Jaatava vastuse korral tuleb kontrollida, kas sellise avalik- õigusliku vaidluse lahendamiseks on olemas teistsugune menetluskord. Kui sellist teistsugust menetluskorda ette nähtud ei ole, on tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega.

6. Kaebaja on vaidlustanud Kaitsepolitseiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt enda suhtes väidetavalt teostatud jälitustegevuse. Kaitsepolitseiamet ja Politsei- ja Piirivalveamet on täidesaatva riigivõimu organid. Tegevus on omistatav Eesti Vabariigile. Seega osaleb õigussuhtes avaliku võimu kandja, mis on avalik-õigusliku suhte üheks eelduseks.

3 Jälitustegevus on reguleeritud jälitustegevuse seaduses. Jälitustegevust võivad teostada ainult JTS §-s 6 nimetatud riigiorganid. Seega on jälitustegevus antud konkreetsete erisubjektide ülesandeks. Kui avaliku võimu kandjale on seadusega omistatud ülesanne, mida eraisikud teostada ei saa, siis on selle ülesande täitmise raames tekkivad õigussuhted avalik-õiguslikud. Suhte avalik-õiguslikuks kvalifitseerimise kasuks räägib ka JTS § 1, 2 ja 5 sätestatu, mis viitab sellele, et jälitustegevus toimub subordinatsioonisuhtes ja avalikes huvides. Ka teleoloogiliselt on õige kvalifitseerida jälitustegevus toimuvaks avalik- õigusliku suhte raamides.

Seega on iseenesest tegemist avalik-õigusliku vaidlusega.

7. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas selle vaidluse lahendamiseks on sätestatud teistsugune menetluskord (HKMS § 4 lg 1). Ehkki halduskohtu määruses ei ole selgeid seisukohti väljendatud, võib määrusest siiski järeldada, et halduskohus ei välistanudki iseenesest õigussuhte avalik-õiguslikku olemust, kuid leidis, et vaidluse lahendamiseks on kehtestatud erikord ja selle lahendajaks on prokuratuur.

Sellise seisukohaga ei saa nõustuda. JTS § 18 lg 1 sätestab, et igaüks võib esitada jälitusasutuse juhile või jälitusasutuse kõrgemalseisvale asutusele vaide või prokuratuurile kaebuse jälitusasutuse tegevuse peale jälitustoimingute teostamisel. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et igaühel on õigus seaduses ettenähtud korras pöörduda kohtusse, kui jälitustoiminguga on rikutud tema õigusi ja vabadusi.

JTS § 18 lg-st 1 ei tulene, et enne kohtu poole pöördumist sama paragrahvi teise lõike järgi peaks isik olema esitanud vaide või kaebuse prokuratuurile. JTS § 18 lg 1 ei kehtesta kohustuslikku kohtueelset vaidluste lahendamise korda. Riigikohus on selgitanud, et kohtusse pöördumise õigust on kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõudega võimalik piirata üksnes tingimusel, et kohtueelse menetluse läbimise nõue on seaduses sätestatud selgesõnaliselt (RKHKm 3-3-1-63-02, p 10). Kuidagi ei ole võimalik JTS § 18 lg-t 1 tõlgenda selliselt, et see kehtestab kohustusliku kohtueelse menetluse.

8. Samuti on halduskohus viidanud JTS § 19 lg-le 2, mille kohaselt teostab järelevalvet jälitusasutuse üle prokuratuur. Ka sellest sättest ei saa mingil juhul teha järeldust, et prokuratuuri poole pöördumine enne jälitustegevuse peale kohtusse kaebuse esitamist oleks kohustuslik ja kujutaks endast vaidluse lahendamise erikorda HKMS § 4 lg 1 mõttes. Järelevalve ei hõlma endas automaatselt kaebuste lahendamist. Veel vähem hõlmab see kaebuste lahendamist kohustusliku kohtueelse menetlusena.

9. Veel on halduskohus viidanud KrMS §-dele 228 ja 229 kui normidele, mille järgi toimub uurimisasutuse tegevuse peale kaebuste esitamine. KrMS § 228 lg 1 sätestab, et menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise.

Sellest sättest tuleneb, et KrMS § 228 ja 229 on kohaldatavad üksnes juba algatatud kriminaalmenetluse raames menetlustoimingute vaidlustamisel. Käesolevas asjas puuduvad andmed selle kohta, et kriminaalmenetlus oleks algatatud. Seetõttu ei ole praegu vaidluse lahendamiseks kohaldatavad ka KrMS §-d 228-229.

10. Eelnevast nähtus, et käesoleva vaidluse lahendamiseks ei ole seadusega ette nähtud teistsugust menetluskorda. Seega on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mille

4 lahendamiseks ei ole ette nähtud teistsugust menetluskorda ja mis kuulub HKMS § 4 lg-st 1 tulenevalt seega halduskohtu pädevusse.

Halduskohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja saata asja menetluse jätkamiseks halduskohtule. Ringkonnakohus märgib, et kaebuse kuulumine halduskohtu pädevusse ei välista selle läbivaatamatult tagastamist mõnel muul HKMS §-s 121 lg-s 1-2 sätestatud alusel.

Madis Ernits Maili Lokk Agu Timmi