2-11-40368/14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-40368

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 18.10.2012.a Tallinn Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-40368 Tsiviilasi Swedbank AS hagi IA vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Swedbank (reg kood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040) Hageja volitatud esindaja: jurist Kerly K (XXX) Kostja IA(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud 18.10.2012.a Kostja IA

RESOLUTSIOON Hagi rahuldada.

1. Välja mõista IA’elt AS-i Swedbank kasuks krediitkaardi lepingust tulenev võlgnevus 2937.23 eurot sealhulgas põhiosa võlgnevus 2300 eurot ja viivis 637.23 eurot. 2. Välja mõista IA’elt AS-i Swedbank kasuks välja viivis protsendina põhinõudest (2850 eurot) alates hagi esitamisest 29.12.2011.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud määras. 3. Jätta menetluskulud IA’e kanda. 4. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

Edasikaebekord Pooled võivad kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud, kohtu põhjendused Kohtu menetluses on Swedbank AS-i hagi IA vastu võla nõudes. Hageja nõuded kostja vastu on: 1) mõista kostjalt AS-i Swedbank kasuks välja 3487.23 eurot, 2) mõista kostjalt AS-i Swedbank kasuks välja viivis protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, 3) jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja tunnistab hageja nõuet. Kostja esitas kontoväljavõtte 17.10.2012.a seisuga võlgnevuse osalise tasumise kohta.

Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on arvestanud viivist seaduses ettenähtud määras. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohus otsuse tegemisel juhindub TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442.

Haide Rimmel kohtunik