2-12-35247/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Määruse tegemise aeg ja koht 17.oktoober 2012. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-35247 Tsiviilasi Swedbank AS hagi JT vastu võla nõudes Menetlustoiming hagiavalduse läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (registrikood: 10060701, asukoht: Liivalaia 8, 15040 Tallinn); Hageja esindaja: Kerly K (XXX); Kostja: JT(isikukood: XXX, elukoht: XXX). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Swedbank AS hagi JT vastu võla nõudes läbi vaatamata seoses hagi tagasivõtmisega. 2. Jätta menetluskulud hageja kanda. 3. Tagastada hagejale Swedbank AS-le hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 (seitsekümmend viis) eurot ning kanda see hageja arveldusarvele nr 227000000016, selgitusega „hagimenetluse riigilõiv JT(JTpärimisasi) asjas“. Hageja tasus 05.09.2012.a riigilõivu summas 60 eurot Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „hagi, JT, 05-SEP-12“ ja 13.09.2012.a riigilõivu summas 15 eurot Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „hagi täiendav 2-12-35247, JT, 13-SEP-12“. 4. Saata kohtumäärus hagejale ja peale jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

2 Swedbank AS esitas Harju Maakohtule 05.09.2012.a hagiavalduse JT vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja JT16.02.2010.a vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis haegja laenusaaja kasutusse Visa Classic Rev krediidilimiidiga 14 000 krooni. Laenusaaja JT suri XXX.a. Hageja leidis hagiavalduses, et pärimisega on laenuvõtja õigused ja kohustused läinud üle kostjale. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi, ütles hageja laenulepingu ühepoolselt üles. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tulenev võlgnevus kokku summas 414,66 eurot, millest põhiosa on 273,42 eurot, intress 82,89 eurot ning viivis 58,35 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põinõude täitmiseni.

Kohus jättis hagiavalduse 07.09.2012.a e-kirjaga käiguta ning kohustas hagejat esitama kohtule pärimistunnistus, millest nähtuksid Jaan Tohter´i pärija(d).

15.10.2012.a esitas hageja kohtule taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ning riigilõivu tagastamiseks.Taotluse koaset ei ole hagejal käesoleval hetkel võimalik kohtule esitada pärimistunnistust, millest nähtuksid Jaan Tohter´i pärijad.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse (TsMS § 424 lg 2). Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p 2 hagi läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 tulenevalt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks TsMS § 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2, jätab kohus käesoleva hagi läbi vaatamata.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

Vastavalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Hageja menetluskulude jaotuse põhjendused ei anna alust jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda. Kuivõrd TsMS § 168 lg 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

3 TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Vastavalt TsMS § 150 lõikele 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus leiab, et hageja taotlus hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele ja hagejale tuleb tasutud riigilõiv tagastada.

Anu Uritam Kohtunik