3-12-896/37 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-896 Haldusasi A.E.u kaebus Tallinna Vangla direktori 16. veebruari 2012. a käskkirja nr 39 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – A.E.; Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Teerika Marilin Martisen Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung 17. septembril 2012. a Resolutsioon 1. Lõpetada haldusasja menetlus Tallinna Vangla direk- tori 16. veebruari 2012. a käskkirja nr 39 p 2.3, millega lisati Tallinna Vangla kodukorda p 14.2.4.3, tühistami- se nõudes. 2. Rahuldada A.E.u kaebus osaliselt ja tühistada Tallinna Vangla direktori 16. veebruari 2012. a käskkirja nr 39 p 2.1 osas, mis selle kohaselt kantakse kinnipeetava ni- mesildile triipkood. 3. Jätta ülejäänud osas A.E.u kaebus rahuldamata. 4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest ehk hiljemalt 16. novembril 2012. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla direktori 16. veebruari 2012. a käskkirjaga nr 39 (tl 8) muudeti Tallinna Vangla direktori 16. aprilli 2009. a käskkirjaga nr 21 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorda“ (edaspidi Ko- dukord), mille punkt 14.2.4 sõnastati järgnevalt: „Kinni peetav isik on kohustatud väljaspool kambrit

2 ja loenduse ajal kandma riietusel rinnas nähtaval kohal nimesilti (va etapikinnipeetav).“ (käskkirja p 1).

Sama käskkirjaga lisati punktile 14.2.4 alapunktid (käskkirja p 2): - 2.1 „14.2.4.1 Kinnipeetava nimesildile kantakse järgmised andmed: kinnipeetava ees- ja pere- konnanimi, sünniaeg, foto, testitud riigikeeletase ja triipkood.“; - 2.2 „14.2.4.2 Vahistatu nimesildile kantakse järgmised andmed: vahistatu ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, foto ja triipkood.“ ja - 2.3 „14.2.4.3 Kinni peetav isik on kohustatud nimesilti kandma ainult vangla poolt väljastatud paela või kinnitusvahendiga“.

2. 20. veebruaril 2012. a esitas A.E. vaide Tallinna Vangla direktori 16. veebruari 2012. a käskkirja nr 39 kehtetuks tunnistamiseks. Justiitsministeeriumi 9. aprilli 2012. a vaideotsusega nr 11-7/543 jäeti A.E.u vaie rahuldamata. 3. 2. mail 2012. a esitas A.E. kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles taotleb Tallinna Vangla direk- tori 16. veebruari 2012. a käskkirja nr 39 tühistamist. A.E. leiab, et vaidlustatud käskkiri on õigus- vastane ja rikub tema subjektiivseid õigusi järgnevatel põhjustel: 1. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 46 lg 1 sätestab, et tegemist on nimesildiga. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei sätesta, mille alusel lisatakse nimesildile muid kinni peetava isiku kohta käivaid andmeid. Tulenevalt põhiseaduse (edaspidi PS) § 3 lg 1 tuleb riigivõimu teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Vangla direktoril puudub õigus riigivõimu teostada oma suva järgi. 2. Käskkirja põhjenduse kohaselt on nimesildi eesmärgiks isiku tuvastamine. Isiku tuvastamiseks vangla tingimustes piisab ees- ja perekonnanimest. Vangla töötajad ei vaata oma tööülesannete täitmisel kinnipeetava nimesildilt sinna kantud lisaandmeid, vaid küsivad kinnipeetavalt neid suuliselt. Ka arsti vastuvõtul küsitakse sünniaega, mitte ei uurita nimesilti. Isikuandmete seaduse on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul või seaduse alusel. 3. Kaebajale jääb mõistetamatuks, miks peab tema nimesildil olema tema emakeelt tähistav täht. Vanglas viibivad enamasti eesti ja vene keelt kõnelevad vangid. Keeletaseme märkimine eriti vene rahvusest vangide nimesiltidele, kes oskavad natukene kõnekeelt, kuid ei saa aru seaduse tekstidest jms, annab ametnikele võimaluse vange diskrimineerida. Ühe kontaktisiku sõnul on juhtkond pannud talle kohustuse vestelda vangidega eesti keeles isegi siis, kui vang ei saa kõi- gest aru ja see võib tekitada konflikte. Samuti võimaldab nimesildil keeletaseme märkimine kae- bajal diskrimineerida vanglaametnikke, kes suhtlevad temaga vene keeles. Sellest võivad tekkida konfliktsituatsioonid. Ka Eesti Keele Instituudi direktor on 20. aprilli Postimehe arvamusküljel leidnud, et vangide selline sildistamine pole õige. 4. Triipkoodiga nimesildi kandmine rikub inimväärikust ja on ebameeldiv, tekitab tunde nagu ini- mene oleks müügiartikkel või elav lihatükk. 5. Läbimõtlemata ja mõistetamatu on, miks tuleb nimesilti kanda spordisaalis pallimänge mängi- des, saunas pesemisel ja toidu järgi või öösel wc-sse minekul.

4. Vastustaja Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades järgmised vastuväited: 1. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri" (edaspidi VSkE) § 11 kohaselt on VangS § 15 lg-s 4 sätestatud otsuse tegemine vangla direktori pädevuses. Jus- tiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus" § 3 lg 2 p 7 ko- haselt annab vangla direktor oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korral- dusi, mis on kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele ja vahistatutele. Seega oli vangla direktoril vaidlustatud käskkirja väljaandmisel olemas nii pädevus- kui ka volitusnorm. 2. Vangistusalastest õigusaktidest tuleneb kohustus kanda nimesilti. Nimesildile märgitavate and- mete osas vangla direktorile antud kaalutlusõigus, mida tuleb sisustada vastavalt haldusmenetlu- se seaduse (edaspidi HMS) § 4 lg 2 ja Riigikohtu praktikast lähtuvalt, mis tähendab seda, et

3 vangla kontekstis on piirang eesmärgipärane, kui ta hõlmab vangistuse täideviimise kasvõi ühte eesmärki. Vaidlustatud käskkirja põhjendustest nähtub, et nimesiltide kandmise peamine ees- märk on kinni peetava isiku identifitseerimine, milleks on vaja sellele kanda teatud isikuandmed ning need isikuandmed peavad olema nähtavad. Vanglateenistuse ametnikul peab olema võima- lik teha nimesildil olevate andmete põhjal kiiresti kindlaks kinni peetava isiku isik, et tagada vangla üldine julgeolek ja järelevalve kinni peetavate isikute üle. 3. Sünniaja märkimine nimesildile on vajalik eelkõige seetõttu, et vanglas viibivate, eriti vene rah- vusest, kinnipeetavate seas on palju samanimelisi isikuid. Sünniaeg nimesildil aitab vanglatee- nistuse ametnikel tuvastada, kas tegu on ikka õige kinnipeetava isikuga. 4. Isikuandmete avaldamine toimub formaalselt seaduse alusel, kuna VangS § 66 lg 1 kohaselt kor- raldatakse vanglas kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab sisekorraeeskirjade täitmise ja vangla julgeoleku. Nimesildile kantavate andmete valikul on lähtutud vangla julgeolekurežiimist ja järelevalve korraldusest. 5. Triipkoodi kasutamine nimesildil võimaldab vanglal kinnipeetavatele mugavalt ja kiirelt erine- vaid teenuseid osutada. Tallinna Vangla direktori 15. mai 2012. a käskkirja nr 84 „Tallinna Vangla raamatukogu korra kinnitamine“ punkt 2.3 sätestab, et: „Tallinna Vangla raamatukogust laenutamine toimub elektrooniliselt. Lugejaid teenindatakse ainult nimesildi esitamisel. Esitatud nimesildi alusel registreeritakse soovija Tallinna Vangla raamatukogu lugejaks.“ Väljalaenuta- tavatele raamatutele on peale kleebitud koodid, mis koodilugeja abil seostatakse selle laenuta- nud kinnipeetavaga. Triipkood lihtsustab oluliselt raamatute väljalaenutamist ja tagastamist, sest vanglas on väga palju samanimelisi isikuid. On võimalik, et edaspidi seotakse triipkoodiga ka muid vangla poolt osutatavaid teenuseid. Juhul, kui triipkoodi ei märgitaks kinnipeetava jaoks kohustuslikule nimesildile, eeldaks see täiendavate paberite või kaardisüsteemi kasutamist, mis on aga oluliselt aja- ja ressursimahukam. Triipkood on sama, mis vangikood, mille annab kinni- peetavale kinnipeeturegister ja mis on mõeldud ainult vanglasiseseks kasutamiseks. Ainuüksi vangikoodi alusel ei ole kinnipeetava isik väljaspool vanglat tuvastatav. Vangikoodi näol ei ole tegemist isikuandmetega IKS § 4 lg 1 mõttes ning selle kasutamine nimesildil ei riku kaebaja õigusi.

5. 17. septembril 2012. a toimunud istungil loobus kaebaja kaebusest osas, mis puudutab nimesildi paela otsas kandmise kohustust, kuna vangla on kaebajale andnud kinnitusvahendi (tl 81). Vastustaja ei vaielnud loobumisele vastu.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Nimesildi paelaga kandmise kohustus sätestati vaidlustatud käskkirja punktiga 2.3, millega lisati Tallinna Vangla kodukorda punkt 14.2.4.3. Kaebaja on selles osas kaebusest loobunud.

Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. HKMS § 152 lg 1 p 3 ja § 155 lg 4 ls 1 kohaselt võtab kohus kaebusest loobumise määrusega vastu ja lõpetab ühtlasi asja menetluse. Enne kaebusest loobumise vastuvõtmist selgitab kohus kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi (HKMS § 155 lg 4 ls 1). Kohus selgitas kaebajale loobumise tagajärgi 17. septembri 2012. a kirjas (tl 85) ja kaebaja on kirja kätte saanud (tl 86). Seega puuduvad õiguslikud takistused kaebusest loo- bumiseks, kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab menetluse vaidlustatud käskkirja punkti 2.3 tühis- tamise nõudes.

7. Vaidlustatud käskkirja p-ga 2.2 lisati Tallinna Vangla kodukorda p 14.2.4.2, millega kehtestatakse nõuded vahistatu nimesildile. Kuna kaebaja on kinnipeetav, s.o vanglas vangistust kandev süüdi- mõistetu (VangS § 2), ei saa käskkirja p 2.2 kaebaja õigusi rikkuda. Kaebusest nähtub, et kaebaja vaidlustab üksnes talle kehtivaid nimesildi nõudeid ega soovi kaitsta vahistatute õigusi. Seega tõl-

4 gendab kohus kaebust nii, et kaebaja vaidlustab üksnes käskkirja p 1, millega sõnastati ümber Tal- linna Vangla kodukorra p 14.2.4, ning käskkirja p-e 2 ja 2.1, millega kehtestati kinnipeetava nime- sildi nõuded kodukorra p-ga 14.2.4.1.

8. VangS § 46 lg 1 ls 2 järgi on kinnipeetav kohustatud kandma riietusel nimesilti. VangS § 105 lg 21 p 14 järgi sätestatakse vangla kodukorras kinnipeetava, vahistatu või karistusjärgselt kinnipeetava kohta muud reguleerimist vajavad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kinnitab vangla kodu- korra vangla direktor kooskõlastatult Justiitsministeeriumiga. Seega on vangla direktoril volitus sea- duses sätestatu täpsustamiseks. Riigikohus leidis 31. oktoobri 2007. a otsuses nr 3-3-1-54-07, et vangla kodukord on üldkorraldus haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2 tähenduses ning seega haldus- kohtus vaidlustatav.

Kodukorras reguleeritu piiritlemiseks tuleb arvestada VangS §-s 41 sätestatuga, mille lõike 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Sama paragahvi lõike 2 järgi allutatakse kinnipeetava karis- tusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid sel- liseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätesta- tud teiste õiguste ja vabaduste olemust.

9. Kaebaja leidis istungil, et vaidlustatud käskkiri on muuhulgas õigusvastane põhjusel, et seal ei ole viidatud haldusakti andmise õigusliku alusena VangS § 46 lg 1 ls-le 2 (tl 82). Kohus selgitab, et Rii- gikohus on 20. septembri 2007. a otsuses nr 3-3-1-33-07 p-s 16 leidnud, et ekslik õigusliku aluse kasutamine on haldusakti oluline puudus, kuid see ei pruugi tuua siiski vältimatult kaasa akti tühis- tamist juhul, kui asjakohane regulatsioon, millele tuginevad isiku kohustused, on olemas. Käesoleval puudub vaidlus selle üle, et nimesildi kandmise kohustus tuleneb seadusest. Seega ei anna minetus õiguslikule alusele viitamisel praeguses asjas alust käskkirja tühistamiseks.

10. Kaebaja on vaidlustanud käskkirja p 1, millega sõnastati vangla kodukorra p 14.2.4 järgmiselt: „Kinni peetav isik on kohustatud väljaspool kambrit ja loenduse ajal kandma riietusel rinnas nähtaval kohal nimesilti (va etapikinnipeetav).“, kuna olevat läbimõtlematu, miks tuleb nimesilti kanda spor- disaalis pallimänge mängides, saunas pesemisel ja toidu järgi või öösel wc-sse minekul.

Kohtu hinnangul ei erine VangS 46 lg 1 ls 2 ja kodukorra p 14.2.4 oma regulatsiooniesemelt määral, millega oleks kaebaja õigusi ülemääraselt kitsendatud. Pigem on kodukorraga seadusest tulenevat kohustust isegi leevendatud ning leitud, et nimesilti ei tule kanda kambris viibides. Erinevalt seadu- sest tuleneb kodukorrast kohustus kanda nimesilti riietel rinnas nähtaval kohal. Kohus leiab, et selle täpsustusega ei ole kaebaja õigusi ülemäära kitsendatud, sest täpsustusega tagatakse nimesildi kand- mise eesmärki – võimaldada kinni peetavat isikut kiiresti tuvastada, mis on vajalik vangla üldise jul- geoleku tagamiseks. Sama põhjendus on välja toodud vaidlustatud käskkirja põhjenduses (tl 8). Ni- mesildi kandmise kohustus kaotaks oma sisu, kui kinnipeetaval oleks lubatud kanda nimesilti varja- tud kohal, näiteks riietuse siseküljel. Sellise piirangu seadmine on ka kooskõlas VangS § 41 lg-ga 2, kuna piirang on vajalik vangla julgeoleku kaalutlusel ning see vastab täideviimise eesmärgile ega moonuta kaebaja teiste õiguste ja vabaduste olemust.

Kohus selgitab, et nii seadus kui ka kodukorra p 14.2.4 nõuavad nimesildi kandmist riietusel, seega ei ole nimesildi kandmine saunas pesemisel kohustuslik. Muudes kohtades tuleb nimesilti riietel kanda tulenevalt seadusest. Kaebaja ei väida, et nimesildi riietel kandmise kohustus sellisena, nagu

5 see on seaduses sätestatud, rikuks mõnda tema põhiõigust, ning kohus ei pea sellist rikkumist ka tõe- näoliseks.

11. Kodukorra p 14.2.4.1 kohaselt kantakse kinnipeetava nimesildile kinnipeetava isiku ees- ja pere- konnanimi, sünniaeg, foto, testitud riigikeeletase ja triipkood. Kaebusest kohaselt ei vaidlusta kaeba- ja ees- ja perekonnanime nimesildile kandmist, ning istungi protokollist (tl 81) tuleneb, et kaebaja ei vaidlusta ka foto nimesildile kandmist. Seega vaidlustab kaebaja üksnes nimesildile kantavat sünni- aega, keeletaset ja triipkoodi. Asjas puudub vaidlus, et kaebaja nimesildile on kantud tema sünniaeg, riigikeeletase C ja triipkood (tl 72).

12. Kinnipeetava sünniaja nimesildile kandmist on vangla juba käskkirjas põhjendanud isiku identi- fitseerimise vajadusega, millega tagatakse ka vangla julgeolek ning järelevalve kinnipeetavate üle. Kohtumenetluses põhjendas vastustaja veel täiendavalt, et vanglas viibivate isikute seas on palju samanimelisi isikuid ning sünniaeg võimaldab tuvastada õige kinnipeetava. Kohus leiab, et need põhjendused on asjakohased ja kooskõlas VangS §-s 41 sätestatuga. VangS § 46 lg 1 ls-s 2 sätestatud nimesildi kandmise kohustuse eesmärgiks ei ole kohtu hinnangul üksnes see, et kinnipeetava poole oleks võimalik pöörduda nimeliselt, vaid ei kinnipeetav oleks ka üheselt tuvastatav. Kuna isikul võib olla nimekaime, ei pruugi ta olla nime järgi üheselt tuvastatav. Sünniaja lisamine tagab ühese tuvas- tamise aga enamikel juhtudel ning juhtumid, kus isikutel on nii sama nimi kui ka sünniaeg, on väga erandlikud. Kaebaja ei ole väitnud, et sünniaja asemel tuleks nimesildile pigem tagada isikuid ühe- selt tuvastada võimaldav isikukood.

Kinnipeetavaid on palju, vanglaametnikud vahetuvad, läbiotsimistele kaasatakse ametnikke ka väl- jastpoolt konkreetset vanglat, mistõttu ametnikud ei pruugi igal ajahetkel kõiki kinnipeetavaid tunda.

13. Kaebaja leiab, et sünniaja kandmine nimesildile on vastuolus isikuandmete kaitsega. Isikuand- mete seaduse (edaspidi IKS) § 4 lg 1 kohaselt on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tu- vastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Isikuandmeteks on ka isiku sünniaeg, kuid see ei kuulu IKS § 4 lg-s 2 loetletud delikaatsete isiku- andmete hulka. Isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming (IKS § 5) ning kohtu hinnangul on selleks ka kinnipeetava sünniaja avaldamine nimesildil. Isikuandmete töötlemine on lubatav üksnes isiku nõusolekul või seaduse alusel (IKS § 10 lg 1 ja § 14 lg 1 p 1). Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleneb isiku sünniaja töötlemise alus VangS § 46 lg 1 ls-st 2, mille kohaselt kinni- peetav kohustatud kandma riietusel nimesilti. Kohus leidis juba eelnevalt, et sätte eesmärgiks on ka isiku võimalikult üheselt identifitseeritavus. Kohtu hinnangul ei saa seda sätet tõlgendada üksnes semantiliselt nii, et nimesildi kandmise kohustuse sisuks saab olla üksnes isiku nime edasiandmine, sest sellisel kujul puudub sättel mõistuspärane eesmärk vangistuse täideviimisel.

Kuna kohus leiab, et VangS § 46 lg 1 ls-s 2 toodud nimesildi kandmise kohustusega on hõlmatud ka kinnipeetava identifitseerimise eesmärk, on kaebaja sünniaja avaldamine ilma kaebaja nõusolekuta toiminud seaduse alusel ja seega kooskõlas IKS § 14 lg 1 p-ga 1.

14. Kaebaja leiab, et nimesildile testitud riigikeeletaseme märkimine võimaldab nende kinnipeetava- te ja vangivalvurite diskrimineerimist, kes ei oska riigikeelt kõrgtasemel. Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja oskab riigikeelt kõrgtasemel. Kuna HKMS § 44 lg 1 alusel võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguste kaitseks ning kaebajal puudub seaduslik alus pöörduda kohtusse teiste isikute õiguste kaitseks, jätab kohus kaebaja vastavad väited käsitlemata.

15. Kaebaja leiab, et riigikeeletaseme kandmine nimesildile on vastuolus isikuandmete kaitsega. Kohus leiab, et isiku riigikeeletase on sarnaselt sünniajaga samuti isikuandmeteks IKS § 4 lg 1 mõt- tes. Samas ei ole tegemist delikaatsete isikuandmetega, mille töötlemise reeglid on rangemad. IKS § 4 lg 2 p 2 kohaselt on delikaatseteks isikuandmeteks etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad

6 andmed. Riigikeele tasemest ei nähtu, milline on seda keelt oskava isiku etniline päritolu, kuna eesti keelt võib kõrgtasemel osata nii eestlane kui ka muud päritolu isik.

Järgnevalt tuleb hinnata, kas riigikeeletaseme kui isikuandmete töötlemise alus nimesildil tuleneb seadusest, nagu nõuab IKS § 14 lg 1 p 1. Kohus leiab, et selles osas tuleneb alus isikuandmete tööt- lemiseks ja avalikustamiseks VangS § 66 lg-st 1, võimaldades anda julgeoleku ja korra tagamiseks operatiivselt korraldusi kinnipeetavale arusaadavas keeles. Kohus nõustub vaidlustatud haldusaktis ja vaideotsuses toodud põhjendustega, et kinnipeetava keeleoskuse taseme näitamine on vajalik vangla ülesannete täitmiseks ei pea vajalikuks neid põhjendusi HKMS § 165 lg 2 alusel üle korrata. Kohus leiab, et meede on proportsionaalne, olles sobiv, vajalik ja mõõdukas eesmärgi saavutami- seks, kuna ohuolukorras oleks kinnipeetava tegeliku keeleoskuse väljaselgitamine teiste meetoditega ebamõistlikult aeganõudev ning ei võimaldaks täita vanglale pandud kohustusi julgeoleku ja korra tagamisel.

16. Vaidlustatud käskkirjas puudub põhjendus, miks on nimesildile triipkoodi kandmine vajalik. Kohus leiab, et igasuguse kohustuse panemine isikule haldusorgani poolt riivab tema õigusi, vähe- malt õigust vabale eneseteostusele. Õigusvastaste kohustuste panemine rikub kohtupraktika kohaselt alati isiku subjektiivseid õigusi. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab tagama põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võima- luse ja halduse enesekontrolli ning kohus ei saa üldjuhul, eriti, kui haldusakt on antud kaalutlusõigu- se alusel, asuda ise haldusakti resolutsiooni põhjendama (vt Riigikohtu 5. novembri 2008. a otsus nr 3-3-1-49-08).

Kuna nimesildile kantavate andmete kindlaksmääramine on haldusorgani kaalutlusotsus, kust peab nähtuma erinevate huvide kaalumine, ei ole kohtul võimalik vaidlustatud haldusakti resolutsiooni ise motivatsiooniga sisustada. Kuna haldusorgani motivatsioon triipkoodi ja sellega seotult vangikoodi kandmisel nimesildile ei ole kontrollitav, on haldusakt selles osas õigusvastane ja tuleb tühistada.

17. Kokkuvõttes tühistab kohus Tallinna Vangla direktori 16. veebruari 2012. a käskkirja nr 39 p 2.3 osas, mis sellega kehtestati Tallinna Vangla kodukorra punktiga 14.2.4.1 kohustus kanda kinnipeeta- va nimesildile triipkood.

18. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna pooled ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kan- da. HKMS § 118 lg 2 kohaldamiseks pole alust, kuna riik on HKMS § 104 lg 10 kohaselt vabastatud riigilõivu tasumisest.

Villem Lapimaa

TALLINNA RINGKONNAKOHTU 06.06.2013 KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.10.2012 otsus osas, millega tühistati Tallinna Vangla direktori 16.02.2012 käskkirja nr 39 p 2.1 (triipkoodi nimesildile kandmine) ja lõpetada selles osas asja menetlus. 2. Jätta rahuldamata A.E.u kaebus Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p-de 4.9 ja 4.9.1 tühistamiseks osas, mis nõuab nimesildi kandmist kõikjal väljaspool kambrit ja nimesildile kinnipeetava sünniaja, riigikeele taseme ja triipkoodi märkimist.

7 3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.