2-12-30761/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2012.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-30761 Tsiviilasi AS V hagi OÜ AL vastu võlgnevuse nõudes Hagi hind 39 996,35 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS V (registrikood xxx, asukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Vi...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2012.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-30761 Tsiviilasi AS V hagi OÜ AL vastu võlgnevuse nõudes Hagi hind 39 996,35 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS V (registrikood xxx, asukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Viive Kaur (AB Borenius, e-post: viive.kaur@borenius.ee); Kostja: OÜ AL (registrikood xxx, asukoht xxx) Asja läbivaatamise kuupäev 10.10.2012.a, kohtuistungil
Resolutsioon 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista OÜ-lt AL põhivõlgnevus 11 219,17 eurot ja viivised 9 424,11 eurot, kokku 20 643,28 EUR (kakskümmend tuhat kuussada nelikümmend kolm eurot ja 28 senti) AS V kasuks. 3. Välja mõista OÜ-lt AL viivised AS V kasuks 0,5% päevas põhinõudest (11 219,17 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni. 4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ AL kanda. Välja mõista OÜ-lt AL menetluskulu summas 1 200 EUR (üks tuhat kakssada eurot) AS V kasuks. Välja mõista OÜ-lt AL menetluskulu summas 400 EUR (nelisada eurot) Eesti Vabariigi kasuks. Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda 15 päeva käesoleva kohtuotsuse jõustu- misest ühekordse maksena Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049777. Menetluskuludelt (400 eurolt) tuleb tasuda Eesti Vabariigi kasuks viivist alates kohtulahendi jõustumi-
2 sest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette- nähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 2).
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möö- dumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsu- sest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingi- tud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi ar- veldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034796011) või Swedbank (arve nr 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille te- gemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tasumata arved summas 11 334,83 eurot ja viivised 5 440,71 eurot. 28.09.2012.a esitas hageja täpsustatud nõude, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlg 11 219,17 eurot, viivised seisuga 27.09.2012 summas 8 302,19 eurot ja viivised arvates 28.09.2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana arvestusega 0,5% tasumata põhivõlalt iga viivitatud päeva eest ning viivised arvates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni arvestusega 0,5% tasumata põhivõlalt iga viivitatud päeva eest.
Menetluse käik 10.10.2012.a toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ning ei ole teatanud ka ilmumist takista- vate asjaolude olemasolust. Hageja esitas taotluse, milles palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja kohtu määratud kohtuistungile ei ilmunud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tege- mist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
3 VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõu- da võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täit- miseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvita- tavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 1 760 eurot (600 eurot riigilõiv ja õi- gusabikulu ilma käibemaksuta summas 1 160 eurot). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõis- tab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 1 160 eurot käesolevas tsiviilasjas vajalik ja põh- jendatud. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid seisukoha koostamise, kohtuistungil osalemise ning menetluskulude avalduse koostamise eest. Kohus leiab, et esitatud arvestus kulunud ajale ei ole mõistlik ja vasta tehtud tööde mahule. Kohtu hinnangul ei ole esitatud seisukoha koostamine ning muud antud asjas hageja esindaja poolt tehtud toimingud sedavõrd keerukad ja ajamahukad, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 1 160 eurot. Samuti ei ole õigusabi tunnihind 160 eurot, millele lisandub käibemaks, tavapärane, mõistlik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 600 euro ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu kokku summas 1 200 eurot. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osa- lemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Hageja suurendas 28.09.2012 esitatud nõuet kostja vastu, kuid täiendavalt riigilõivu tasunud ei ole. TsMS § 133 alusel on käesoleva asjas hagihinnaks 39 996,35 eurot. TsMS § 147 lg 4 alusel oleks hageja pidanud täiendavalt tasuma riigilõivu summas 400 eurot. Eeltoodust lähtudes mõistab kohus kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulu summas 400 eurot.
Krista Kirspuu Kohtunik