2-11-55887/18 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-11-55887

1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-55887 Tsiviilasi KA ja KA hagi ML ja HA vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 5220 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I KA(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja II KA(isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejate seaduslik esindaja Kuusalu Vallavalitsus (asukoht Mõisa tee 17, Kiiu alevik, 74604 Kuusalu vald, Harju maakond), tema lepinguline esindaja vallavalitsuse haridusspetsialist Kai Sinisalu (elektronpost kai.sinisalu@kuusalu.ee) Kostja I MA(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II HA(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 3. oktoober 2012.a Kohtuistungil osalenud isikud Hagejate esindaja Kai Sinisalu Kostjad MA ja HA RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista ML igakuine elatis 20 (kakskümmend) eurot pojale KA(sündinud XXX.a) ja 20 (kakskümmend) eurot tütrele KA(sündinud XXX.a) nende ülalpidamiseks, alates 16.11.2011.a kuni laste täisealiseks saamiseni. 3. Välja mõista HAigakuine elatis 80 (kaheksakümmend) eurot pojale KA(sündinud XXX.a) ja 80 (kaheksakümmend) eurot tütrele KA(sündinud XXX.a) nende ülalpidamiseks, alates 16.11.2011.a kuni laste täisealiseks saamiseni. 4. Laste eestkostjal on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. Menetluskulude jaotus

2-11-55887

2(4) Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 15.10.2012.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate nõuded ja põhjendused KA(13-aastane) ja KA(9-aastane) elavad XXX alates 12.01.2009.a ja alates 06.04.2009.a on riiklikul ülalpidamisel. Laste isalt, HA on kohtu poolt ära võetud vanema õigused ja laste emalt, ML on ära võetud lapsed ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Lastele ei ole määratud eestkostjat, mistõttu seaduse kohaselt täidab nende eestkostja ülesandeid Kuusalu Vallavalitsus. Kuusalu Vallavalitsus esitas 16.11.2011.a kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse lastele elatise nõudes ja 09.02.2012.a hagiavalduse KA ja ML elatise nõudes nende laste ülalpidamiseks. Hagejate esindaja taotleb elatise väljamõistmist alates avalduse esitamisest seaduses sätestatud minimaalsuuruses s.o 145 eurot kuus lapse kohta.

Kostjate vastus Kostjad ei nõustu hagiavalduses taotletud elatise suurusega. Kostja I väidab, et oma tervisliku seisundi tõttu viibis pikka aega hooldekodus, sest ei saanud oma eluga hakkama. 2,5 kuud tagasi sai hooldekodust välja ja on praegu toetatud elamise teenusel. Püüab oma eluga iseseisvalt toime tulla tugiisiku abiga. Saab pensioni 250 eurot kuus ja töötab osalise tööajaga koristajana, töötasu 150 eurot kuus. Käib lapsi hooldekodus külastamas ja kulutab selleks iga kord ca 50 eurot s.o transport ja külakost. Ei näe võimalust oma sissetulekute juures maksta elatist.

Kostja II väitel on ta uuesti abiellunud. Peres on sündinud 15.09.2011.a kaksikud pojad, kes on aastased. Tema ülalpidamisel on pojad ja laste hooldamisega tegelev abikaasa. Keskmine brutopalk on 700-800 eurot. Hagi rahuldamise korral jääb väga raskesse olukorda praegune pere: abikaasa ja lapsed. Jätab elatise suuruse kohtu otsustada.

Kohtuotsuse põhjendused Kostjate ühised lapsed K ja KA elavad lastekodus ja on riiklikul ülalpidamisel. Harju Maakohtu 26.09.2008.a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-45317 on laste isalt HA ära võetud vanema õigused laste suhtes. Harju Maakohtu 06.04.2009.a määrusega tsiviilasjas nr 2-09- 1541/21 on laste emalt ML ära võetud lapsed ilma vanema õiguseid äravõtmata. MA ei tulnud laste eest hoolitsemise ja nende kasvatamisega toime seoses tema tervisehäirega. Tal on

2-11-55887

3(4) tuvastatud raske puue koos 80%-lise töövõimekaotusega ning puudest tulenevate lisakulude vajadusega. MA viibis hooldekodus riiklikul ülalpidamisel alates 10.07.2010.a kuni 2012.a juulini, pärast seda viibib toetatud elamise teenusel. Vaimse tervise keskuse andmetel tema kulutused kuus moodustavad 450 eurot. Ema külastab lapsi lastekodus kuus korra. Laste isa HAlastega ei suhtle ja ei ole laste ülalpidamist toetanud alates 2007.a. Ta on uuesti abiellunud, peres on sündinud kaksikud lapsed ja tema ülalpidamisel on 2 last ning laste hooldamisega tegelev abikaasa. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta.

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 kohaselt on elatist õigustatud saama alaealine laps. HA on hagejate suhtes ära võetud vanema õigused ja ML lapsed ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt on HA ära võetud täielikult hooldusõigus ja ML hooldusõigus on peatatud. Toodud asjaolud ei ole aga ülalpidamiskohustuse lõppemise aluseks.

PKS § 100 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-d 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus arvestab ML80%-lise töövõimetusega ja asjaoluga, et laste ema enesega toimetulekuks on ise riiklikult toetatud elamisel. Elatise väljamõistmisel minimaalsuuruses ei suudaks kostja I ennast ülal pidada.

HA töötab piirivalvurina, tema ühe kuu sissetulekuks töötasu näol esitatud palgateatiste kohaselt on 640 eurot (neto), muid sissetulekuid tuvastatud ei ole. Kohus arvestab, et sellest sissetulekust on vaja ülal pidada 6 inimest. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et elatise väljamõistmisel minimaalsuuruses osutuksid kostja teised lapsed vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Nimetatud asjaolud on mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kohus, arvestades toodud asjaolusid, peab mõistlikuks ML väljamõistetava elatise suuruseks määrata 20 eurot lapse kohta kuus ning HA kummagi lastekodus viibiva lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suuruseks määrata 80 eurot kuus.

Hagejad on taotlenud elatise väljamõistmist alates elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule esitamisest. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

2-11-55887

4(4) Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Sirje Õunpuu kohtunik