2-12-23565/16 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-12-23565 Tsiviilasi Tartu linna hagi Elle Tobrelutsu vastu eluruumi vabastamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks Elle Tobrelutsule riigi õigusabi andmise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 19. septembri 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Elle Tobrelutsu määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (kostja) – Elle Tobreluts (ik: XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 19. septembri 2012 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD 1. Tartu Maakohtu menetluses on Tartu linna hagi Elle Tobrelutsu vastu eluruumi vabastamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks. 10.09.2012 esitas kostja vastuse hagile ning taotluse riigi õigusabi saamiseks, milles soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja

2 kohtueelses menetluses ja kohtus. Taotluse põhjendustes märgib taotleja, et ta on puudega pensionär. Pension kulub eluaseme, toidu, sidevahendite ja ravimite peale. Taotleja ei ole võimeline korrektset vastust kohtusse esitama ning pole võimeline ka ise endale advokaati palkama. Taotleja on olukorras, kus vajab riigi abi oma õiguse kaitseks, vastasel korral ei leia tema probleem lahendust.

MAAKOHTU LAHEND 2. Tartu Maakohus jättis 19. septembri 2012 määrusega E. Tobrelutsu taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Määruse kohaselt võib kohus TsMS § 180 lg 1 p 3 järgi menetlusabina isiku (edaspidi menetlusabi saaja) taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 180 lg-le 4 kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) käesolevas jaos sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 14 lg 1 ja 2 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Taotleja on riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatises märkinud, et on pensionär ja tema igakuine sissetulek on XXXX XX,XX eurot. Teatise kohaselt ei oma taotleja kinnisvara, väärtpabereid, mootorsõidukeid ega muud olulist vara. Kohus kontrollis registritest, kas taotleja omab kinnisvara või mootorsõidukeid, nimetatud vara taotleja ei oma. Taotlejal on arvelduskonto AS-s Swedbank, millel on hoiustatud XX XX,XX eurot. Taotleja on selgitanud, et nimetatud summa on hoiustatud T L poolt erastatava korteri saamiseks ja sisustamiseks. Taotlejal ei ole varaliselt hinnatavaid kohustusi. Taotleja vältimatud igakuised püsikulutused on järgmised: eluasemekulud XX,XX eurot, kulutused toidule XXX eurot, kulutused transpordile XX eurot, sidekulud X eurot, kulutused tervishoiule XX eurot ja muud vältimatud püsikulutused XX,XX eurot, kokku XXX,XX eurot. Kohus on teinud järelepärimised pankadesse ning kohtule on vastatud, et taotleja omab AS-s Swedbank arvelduskontot nr XXXXXXXXXX ja hoiukontot nr XXXXXXXXXX , millel on hoiustatud XXXX,XX eurot. Arvelduskonto lõppsaldo on 12.09.2012 seisuga XX XXX,XX eurot ja kontole laekus perioodil 12.05.2012 kuni 12.09.2012. a XXXX,XX eurot. Kohus leidis, et riigi õigusabi taotlus tuleb jätta RÕS § 7 lg 1 p 3 alusel rahuldamata, kuna taotleja ei ole isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Arvelduskonto väljavõttest nähtub, et taotleja saab XXXX XXX,XX eurot ja XXXX XX,XX eurot ning hoiukontol on hoiustatud XXXX,XX eurot.

3 RÕS § 7 lg 1 p 3 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suurema raskuseta müüdava vara arvel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. E. Tobreluts esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 19. septembri 2012 määruse tühistamist ja E. Tobrelutsu riigi õigusabi taotluse rahuldamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on Tartu linn esitanud määruskaebuse esitaja vastu hagi eluruumi vabastamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks, samas on lahendamata T L poolt kostjale eraldatava erastatava korteri probleem vastavalt linnavalitsuse elamukomisjoni 16.03.2001 koosoleku protokollile nr 18. Kostja aastatepikkustele palvetele korraldada avalik arutelu analüüs pole vastu tuldud, vaid linn eelistas esitada hagi kohtule, mida kostja ei pea õigeks ja soovib endiselt riigi õigusabi. Varasemas Tartu linna poolt kostja vastu algatatud kohtuasjas (tsiviilasi nr 2-1557/04), kus linn hagist loobus, võimaldati kaebuse esitajale riigi õigusabi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 19.09.2012 määrus muutmata. Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole selle tühistamise aluseks. 5. Maakohus on õigesti viidanud asjakohastele riigi õigusabi seaduse sätetele ning leidnud, et E. Tobrelutsu riigi õigusabi taotlus tuleb jätta RÕS § 7 lg 1 p 3 alusel rahuldamata, kuna taotleja ei ole isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. RÕS § 7 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. RÕS § 7 lg 1 p 3 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud vara. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostjale riigi õigusabi andmiseks puudub seadusest tulenev alus, kuna kostjal olemasolev vara (rahalised vahendid) võimaldab katta õigusteenuse eeldatavad kulud. Kostja on küll pensionär ja tema sissetulek pensioni näol ei ole suur ning kulub esitatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt täies ulatuses kostja igakuiste vältimatute püsikulutuste katmiseks, kuid kostja on majandusliku seisundi teatises märkinud, et tema AS Swedbank kontol on hoiustatud XX XXX,XX eurot. Kostja esitatud infot kinnitab AS Swedbank 14.09.2012 vastus maakohtu päringule, kus AS Swedbank teatab, et kostja hoiukontol on hoiustatud XXXX,XX eurot, ning AS Swedbank esitatud kostja arvelduskonto väljavõte perioodi 12.05.2012 kuni 12.09.2012 kohta, kust nähtub, et kostja arvelduskonto jääk oli 12.05.2012 seisuga XX XXX,XX eurot ja 12.09.2012 seisuga on arvelduskonto jääk XX XXX,XX eurot. Arvelduskontolt nähtub ka, et kontole laekus perioodil 12.05.2012 kuni 12.09.2012. a XXXX,XX eurot (sh pension, sotsiaaltoetus, intress) ning väljaminekuid oli samal perioodil summas XXX,XX eurot (maksed T E AS-le, T2 E AS-le ja E E AS-le). Seega nähtub asja materjalidest kostjal olulistes summades rahaliste vahendite olemasolu. Kostja poolt majandusliku seisundi teatises esitatud selgitus, et pangaarvel olev summa on hoiustatud T L poolt erastatava korteri saamiseks ja sisustamiseks, ei võimalda jätta nimetatud rahalised vahendid riigi õigusabi taotluse lahendamisel arvestamata ning RÕS § 7 lg 1 p-s 3 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluse kohaldamata.

4 Seega on kostjal võimalik õigusabi eest maksta oma olemasoleva vara (rahaliste vahendite) arvel. Ringkonnakohus leiab, et hetkel ei ole alust arvata, et antud tsiviilasjas kostjale vajaliku õigusabi maht oleks nii suur, et õigusabi eest tasutav summa ületaks kostja mõistlikud võimalused ja et riigi õigusabi andmata jätmine jätaks kostja õigused kaitseta. Ringkonnakohus märgib, et kostja soovib oma määruskaebuses küll tema riigi õigusabi taotluse rahuldamist, kuid ei ole esitanud ühtegi vastuväidet maakohtu poolt kostja majandusliku seisundi osas tuvastatud asjaoludele ega ole väitnud, et esinevad siiski mingid põhjused, miks kostja talle vajamineva õigusabi eest maksta ei suuda.

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja