2-10-32941/53 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2012.a

Tsiviilasja number

2-10-32941

Tsiviilasi

AS Emajõe Kaubahall avaldus kinnisasjale juurdepääsu

lubamiseks ja servituudi seadmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. detsembri 2011.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Emajõe Kaubahall määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

25. september 2012.a

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): AS Emajõe Kaubahall

(registrikood: 10240478; asukoht: Tartu Turu 2), esindajad

vandeadvokaat Peeter Viirsalu ja vandeadvokaat Leonid

Tolstov

Vastustajad (puudutatud isikud):

1. Bandwick Investments OÜ (registrikood: 11773863;

asukoht: Tartu Magasini 3-9), esindaja vandeadvokaat

Helmeri Indela

2. Tartu Linnavalitsus, esindaja vanemjurist Anu Öpik

RESOLUTSIOON

Jätta

AS-i

Emajõe

Kaubahall

määruskaebus

rahuldamata ja Tartu Maakohtu 5. detsembri 2011.a

määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud

AS-i Emajõe Kaubahall kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

ärakirja kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus

ei

ole

esitatud

põhjendamatult

või

tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Emajõe Kaubahall esitas avalduse kinnisasjale juurdepääsu lubamiseks ja servituudi

seadmiseks.

AS Emajõe Kaubahall on XXX asuva kinnistu (Kesklinna Kaubahalli) omanik. Arvestades

Tartu kesklinnas olevat ruumikitsikust, on Kaubahalli hoone algusest peale projekteeritud ja

ehitatud selliselt, et juurdepääs hoone keldriruumides asuvatele abiruumidele on tagatud

naaberkinnistu XXX kaudu. Nimetatud abiruumides asub muuhulgas Kaubahalli prügipress,

mis teenindab kogu kaubanduskeskust. Prügipressi tühjendamine on võimalik XXX kinnistu

kaudu. XXX kinnistul asuva hoone (endine kesklinna postimaja) senine omanik AS Eesti

Post on algusest peale aktsepteerinud XXX kinnistu omaniku õigust pääseda oma prügipressi

tühjendama ning siiani pole avaldaja juurdepääsule takistusi seatud. AS Eesti Post võõrandas

XXX kinnistu 10.12.2009. a Bandwick Investments OÜ-le. Vastavalt ostu-müügilepingu p-le

5.1 andis AS Eesti Post valduse kinnisasjale Bandwick Investments OÜ-le üle 01.07.2010. a.

Vahetult peale valduse üleandmist helistas Bandwick Investments OÜ seaduslik esindaja

avaldaja prügivedu teostajale ja teatas, et kõnesolevale prügipressile on juurdepääs suletud.

Lisaks sellele, et Bandwick Investments OÜ on füüsiliselt sulgenud Kaubahalli ruumidesse

lubava juurdepääsu väravad, on Bandwick Investments OÜ esitanud Tartu Linnavalitsusele

ehitusloa taotluse ning XXX ärihoone rekonstrueerimise ja laiendamise ehitusprojekti, mille

kohaselt kavandatakse tõsta XXX hoone keldrikorruse põrandapinda nii palju, et

prügipressile poleks enam võimalik prügiveokiga juurde pääseda. Viide prügipressi

olemasolule ja juurdepääsule sellele, sisaldub otseselt kehtivas detailplaneeringus, mistõttu

vastav asjaolu ei saanud Bandwick Investments OÜ-le olla XXX kinnistu omandamisel

teadmata.

Avaldaja palus määrata endale vaba juurdepääs XXX hoone aluse parkla kaudu Kesklinna

Kaubahalli alustesse ruumidesse alljärgnevatel tingimustel: juurdepääsu kõrgus peab XXX

hoone alustes ruumides olema vähemalt 3,8 m ja laius vähemalt 2,9 m, mis tagab

prügiveoauto ohutu läbisõidu, juurdepääs on tähtajatu ja juurdepääsu tasu 1 krooni päevas, s.o

365 krooni aastas. Avaldaja palus kanda AS Emajõe Kaubahall juurdepääsuõiguse tagamiseks

vastav servituut XXX kinnistu igakordse omaniku kasuks XXX kinnistusregistriossa nr

53203. Menetluskulud palus avaldaja jätta Bandwick Investment OÜ kanda.

2. Puudutatud isik Bandwick Investments OÜ vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle

rahuldamata. 10.12.2009. a tehingu tegemise päeva seisuga ei olnud XXX kinnistut

koormatud lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistu XXX

igakordse omaniku kasuks seatud servituutidega. Ligipääs prügipressile on tagatud läbi

Kaubahalli enda hoone 0 korruse ja seni on seda teed ka prügipressi juurde prügi viimiseks

kasutatud. Ainult pressi tühjendamine jäätmevedaja poolt on toimunud läbi XXX hoone

keldrikorruse. Avaldaja poolt märgitud tasu, 365 krooni aastas, ei vasta juurdepääsuõigusega

puudutatud isikule tekitavatele täiendavatele kulutustele ja kahjule.

3. Puudutatud isik Tartu linn esitas vastuse avaldusele (tl 112-114). Ehituslikus mõttes on ka

pärast ehitusloa alusel teostatavate ehitustööde tegemist Bandwick Investments OÜ-l

võimalik jätkuvalt tagada ligipääs XXX hoone parklakorruselt XXX kinnistule, sh seal

asetseva prügipressi teenindamiseks. Linnavalitsus märgib, et kehtestatud detailplaneeringust

nähtub, et XXX kinnistule ja Kaubahalli ning XXX ärihoone vahel kulgevale jalakäijate

kõnniteele (XXX kinnistu osa) on planeeringuga määratud liiklusservituutide vajadus,

mistõttu

kohtule

esitatud

avalduse

rahuldamine

võimaldaks

osaliselt

realiseerida

detailplaneeringus ette nähtut.

4. Tartu Maakohus kohaldas 14. juuli 2010.a kohtumäärusega esialgset õiguskaitset, keelates

Bandwick Investments OÜ-l ja muudel isikutel teha takistusi AS-le Emajõe Kaubahall XXX

asuva Kesklinna Kaubahalli alustesse ruumidesse pääsemiseks XXX hoone aluse parkla

kaudu ning tagas AS-le Emajõe Kaubahall õiguse pääseda vabalt XXX hoonealuse parkla

kaudu Kesklinna Kaubahalli alustesse ruumidesse. Läbipääsu minimaalseks kõrguseks määras

kohus 3,8 m ja laiuseks vähemalt 2,9 m. Sama määrusega seati taotletava juurdepääsu

servituudi tagamiseks eelmärge Tartus, XXX asuva kinnistu registriossa nr-ga 53203

esimesele vabale järjekohale.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus jättis 05.12.2011.a määrusega rahuldamata AS Emajõe Kaubahall

avalduse kinnisasjale juurdepääsu lubamiseks ja servituudi seadmiseks.

Kohus leidis, et avaldaja on palunud määrata endale AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääs

Kaubahalli alustesse ruumidesse XXX kinnistul asuva hoone aluste ruumide kaudu ja

juurdepääs peab olema piisava suure prügiveoauto läbisõitmiseks ja prügipressi

väljavedamiseks. AÕS § 156 lõikest 1 tulenevalt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

nõude rahuldamise eeldusteks juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu

puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja

juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu

soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Vaidlus kinnisasjale

juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb kohtul lahendada poolte, s.o nii valitseva kui teeniva

kinnisasja omanike huvide kaalumise teel. Juurdepääsuõiguse andmise otsustamisel tuleb

kaaluda avaldaja võimalusi pääseda oma kinnisasjale ilma puudutatud isiku kinnisasja

läbimata ning samuti koormatava kinnisasja omanike huve. Seega tuleb arvestada, kas

avaldajal on võimalik saada juurdepääs oma kinnisasjale mujalt. Muuhulgas tuleb arvestada,

millist juurdepääsu on juurdepääsu taotleja oma kinnisasja juurde saamiseks varem

kasutanud. Samuti ka seda, milliseid kulutusi peab juurdepääsu taotleja tegema avalikult teelt

oma kinnisasjale pääsemiseks.

25.04.2011. a läbi viidud paikvaatlusel tuvastas kohus, et liikudes läbi XXX kinnistu endise

Postimaja all asuva parkla, asetseb prügipress otse parkla sissepääsu vastas ning Kaubahalli 0

korruselt vaadatuna asub prügipress seina taga, mis on Vallikraavi tänavaga paralleelne.

Kaubahalli 0 korruselt on väljapääs Vallikraavi tänavale, kus asub kauba platvorm. Samuti

tuvastas kohus paikvaatluse käigus, et avaldajal on XXX kinnistult faktiliselt juurdepääs ka

Promenaadi tänavale kui avalikult kasutatavale teele. Liikudes Promenaadi tänavalt treppidest

üles tuvastas kohus, et XXX kinnistult on juurdepääs ka Ülikooli tänavale. Seega leidis

paikvaatluse käigus tõendamist, et avaldajal on võimalik saada juurdepääs oma kinnisasjale

Ülikooli tänavalt, Küüni tänavalt, Vallikraavi tänavalt ja Promenaadi tänavalt kui avalikult

kasutatavatelt teedelt. Samuti leidis paikvaatluse käigus (tl 234-235) ka tuvastamist, et

ligipääs prügipressile on tagatud läbi Kaubahalli enda hoone 0 korruse ja seda kasutatakse

prügipressi juurde prügi viimiseks. Ainult prügipressi tühjendamine toimub läbi XXX

kinnistu hoone keldrikorruse. Tühjendamisel lohistatakse 5 tonni kaaluv prügipress mööda

põrandat Vanemuise tänavale.

Kinnistu XXX registriosa nr 2884403 väljavõttest nähtuvalt (tl 86) on igakordse omaniku

kasuks XXX kinnistutele seatud tähtajatu sõiduteeservituut, mis võimaldab ligipääsu

Vallikraavi tänavalt Kaubahalli prügikastide ja kaubalaadimiskoha juurde loomulikku

sõiduteed pidi. Ärihoone XXX uusehituse 1. ehitusetapi seletuskirja (tl 186-191) kohaselt

nähti läbi maja Vallikraavi tänavapoolse tiiva ette servituut XXX asuva Kaubahalli

teenindamiseks. Tartu Linnavalitsuse Ehituskorralduse osakonna poolt on 3.07.2000.a (tl 71)

väljastatud ehitusluba nr 0111/1 (tl 163-171) Kaubahalli rekonstrueerimise 2. ehitusjärguks 0

ja 2. korruse osas. Ehitusprojekti seletuskirja p-st 1.1.4 nähtub, et 0-korruse

ümberplaneerimisega viiakse abiruumide tehniliste ruumide ja ladude pinnad miinimumini,

millede arvelt suurendatakse rendipindade osa.

Tartu Linnavalitsuse Ehituskorralduse osakonna poolt on 13.01.2001. a (tl 63) väljastatud

XXX puudutav ehitusluba nr 0003 OÜ-le Akreas, AS-le Estiko ja AS-le Milleenia Valdus

Kaubahalli 1. korruse rekonstrueerimiseks. Ehitusprojekti seletuskirja arhitektuurse osa

objekti kirjeldava peatüki p-1.1.4 esimeses ja teises lõigus on öeldud, et I korruse

rekonstrueerimise käigus laiendati kaubanduspinnad Ülikooli tänavani ja sealt avati

täiendavad läbipääsud klientidele ja projekteeriti uued pääsud Ülikooli tänava ja Küüni tänava

läbipääsust. Samuti on märgitud, et kogu hoone ümberplaneerimisega jätkatakse esimese

korruse rekonstrueerimisega alustatut ning viiakse abiruumide, tehniliste ruumide ja ladude

pinnad miinimumini, mille arvelt suurendatakse renditavate müügipindade osa.

Esitatud ehitusprojektides kirjeldatust saab järeldada, et juurdepääs autoga kinnistule XXX

oli varasemalt olemas XXX ja XXX kaudu ja XXX keldrikorruse kaudu oli varasemalt

läbipääs ka XXX kinnistule. Juurdepääs XXX keldrikorruse kaudu autoga XXX kinnistule

oleks ka käesolevalt võimalik, kui ei oleks Kaubahalli keldrikorrusele rekonstrueerimise

käigus ehitatud täiendavaid kaubanduspindu.

Kuna paikvaatluse käigus leidis tõendamist, et hoonele on tervikuna juurdepääs mujalt, so

Vallikraavi tänavalt, Promenaadi tänavalt ja Ülikooli tänavalt, siis leidis kohus, et antud juhul

ei ole AÕS § 156 lõikest 1 tulenev eeldus juurdepääsu nõude rahuldamiseks täidetud.

Kohus oli seisukohal, et 5 tonni kaaluva prügikonteineri lohistamine mööda põrandat läbi

terve parkla territooriumi 2 korda kuus on puudutatud isikule ebamõistlikult koormav. Samuti

on küsitav kas tänapäeva tehniliste võimaluste juures on otstarbekas ja vajalik niivõrd suure

prügikonteineri omamine, kui eelpoolnimetatud ehitusprojekti seletuskirja punkti 1.4.03 ja

kohtule esitatud plaani kohaselt (tl 56 ja 68) on ette nähtud kinnistuga XXX piirneva

Kaubahalli majandushoovi kasutamine 660 liitriste prügikonteinerite, mitte aga veoauto kasti

suuruse prügipressi hoidmise kohana. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et avaldaja

jäätmekäitluse parimaks ja paratamatuks viisiks on praegune viis.

Paikvaatluse käigus möönis avaldaja seaduslik esindaja Ain Tammvere, et põhimõtteliselt

võiks kaaluda prügipressi paigaldamist mujale, näiteks kasutades selleks juurdepääsu

Promenaadi tänavalt, kuid selleks oleks vaja teha täiendavaid kulutusi. Ka Tartu

Linnavalitsuse korraldusest nr 808 27.07.2010. a nähtub, et Promenaadi tänavat ei kavandata

seoses XXX ärihoone laiendusega kinni ehitada. Järelikult taandub kogu juurdepääsuteed

puudutav küsimus asjaolule, et avaldajal on läbi XXX kinnistu kaudu mugavam ja odavam

oma jäätmekäitlust korraldada. See asjaolu, ei saa aga olla avalduse rahuldamise põhjuseks,

kuna vastavalt AÕS § 156 lg 1 neljanda lause kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel

arvestada ka koormatava kinnisasja omaniku huve.

Kuna antud asjas on leidnud tõendamist, et avaldajale kuuluvale XXX kinnistule on

juurdepääs erinevatelt avalikult kasutatavatelt teedelt olemas ning kinnistu ja selle asuva

hoone sihtotstarbeline kasutamine ja teenindamine on võimalik ilma puudutatud isikule

kuuluva kinnistu läbimist veoautoga selleks, et tühjendada prügipressi, siis oli kohus

seisukohal, et selline juurdepääsu lubamine on puudutatud isikut äärmiselt koormav. Kohus

luges põhjendatuks avaldaja sellekohased väited, et taotletud juurdepääsus lubamise korral

tekiksid puudutatud isikule põhjendamatud kulutused nelja auto parkimiskoha kaotuse järel

ning kinnistu väärtus väheneks oluliselt.

Hinnates tõendeid kogumis ja arvestades eeltoodud põhjendusi leidis kohus, et avaldaja huvi

juurdepääsu saamiseks oma kinnisasjale üle puudutatud isiku kinnisasja ei kaalu üles

puudutatud isiku huvi mitte piirata viimase omandiõigust, sest avaldajal on oma kinnisasjale

avalikult teelt vajalikud juurdepääsud olemas.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. AS Emajõe Kaubahall esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist

ja uue määruse tegemist, millega rahuldada avaldus ja jätta kohaldatud esialgse õiguskaitse

abinõu muutmata. Määruskaebuse esitaja palub menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Määruskaebuse kohaselt:

1) on maakohus vääralt kohaldanud AÕS § 156 lg-t 1. Maakohus on AÕS § 156 lg 1

sisustamisele lähenenud väga lihtsustatult. AÕS § 156 lg-s 1 ei ole juttu mitte igasugusest

juurdepääsust avalikult teelt, vaid vajalikust juurdepääsust. Samuti teeb AÕS § 156 lg 1 selge

viite võimalikule probleemile, et kinnisasja eraldi seisval osal võib juurdepääs puududa

(AÕS § 156 lg 1). AS Emajõe Kaubahall on tõendanud, et juurdepääs XXX kinnistule üle

XXX kinnistu on vajalik ning seda pole mõistlikult võimalik asendada mõne muu

juurdepääsuga Ülikooli, Küüni või Vallikraavi tänavalt.

Enamuse kaubahalli prügist moodustavad suured kaubapakendid, mis tuleb enne utiliseerimist

kokku suruda. Nende pakendite ladustamine tavakonteinerisse pole mõeldav (vt selle kohta

selgitusi allpool p-s 3). Lähtudes eeltoodust on AS Emajõe Kaubahall seisukohal, et

AÕS § 156 lg 1 ei välista iseenesest juurdepääsu nõudeõigust kinnisasjale olukorras, kui mõni

teine juurdepääs kinnistule on juba olemas;

2) on kohus jätnud kehtiva detailplaneeringu tähelepanuta. Postimaja hilisemal ehitamisel oli

eeltingimuseks see, et juurdepääs Kaubahalli keldriruumidesse peab Vanemuise tn kaudu

säilima. Seetõttu ehitatigi XXX hoone algusest peale selliselt, et hoone alt säilis läbipääs

Kaubahalli keldriruumidesse. Ka Tartu Linnavalitsus on kõnesolevat juurdepääsu alati

aktsepteerinud ning on 09.07.1998. a kehtestatud detailplaneeringus koguni sätestanud

vajaduse seada XXX kinnistule vastav juurdepääsuservituut (vt avaldaja 08.07.2010.a

menetlusdokumendi

lisa

nr

1).

Hilisemas Bandwick

Investments OÜ

ehitusloa

vaidemenetluses on Tartu Linnavalitsus aktsepteerinud AS Emajõe Kaubahall õigust pääseda

oma prügipressile ligi ning andnud 27.04.2010. a korralduse nr 492 (vt avaldaja 08.07.2010.a

menetlusdokumendi lisa 3), milles on muuhulgas märgitud järgmist: „Tartu LV 09.07.1998.a

korraldusega nr 1965 kehtestatud detailplaneeringust nähtub, et XXX kinnistule ja

Kaubahalli ning XXX ärihoone vahel kulgevale jalakäijate kõnniteele (XXX kinnistu osa)

on planeeringuga määratud liiklusservituutide vajadus.

Kuigi detailplaneeringu kehtestamisel jäi vastav asjaõiguslik servituut kinnistusraamatusse

kandmata, on kõik osapooled avalikus planeeringumenetluses XXX kinnistu igakordse

omaniku õigust juurdepääsule aktsepteerinud. Erinevalt käesolevast kohtumenetlusest on

planeerimismenetluses

analüüsitud

kõnesolevat

küsimust

märksa

laiemalt

ja

mitmekülgsemalt. Nii on näiteks maakohus jätnud täiesti tähelepanuta, et lisaks prügipressile

asub vaidlusaluses XXX hoone 0-korruse ruumis ka Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ

elektripaigaldis, millele detailplaneeringuga on tagatud juurdepääs samuti XXX kinnistu

kaudu. Kuigi avaldaja taotles Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kaasamist käesolevasse

menetlusse puudutatud isikuna, jättis maakohus selle taotluse põhjendamatult rahuldamata,

rikkudes seeläbi oluliselt menetlusõiguse normi. Kaevatavast kohtumäärusest ei selgu,

millisel põhjusel kohus on detailplaneeringu lahendusest kõrvale kaldunud, õigemini

maakohus polegi detailplaneeringut kohtumääruses üldse käsitlenud;

3) on kohus poolte huvide kaalumisel teinud ebakohased järeldused. AS-ile Emajõe

Kaubahall jääb arusaamatuks, miks on Kaubahalli prügipressi tühjendamine 2 korda kuus

Bandwick Investments OÜ-le ebamõistlikult koormav. Nagu ülal märgitud, on selline

jäätmekäitluse korraldus kehtinud juba palju aastaid ning see pole kellelegi probleeme

tekitanud. Samuti jääb arusaamatuks, millised tänapäevaseid tehnilisi võimalusi on kohus

silmas pidanud, samuti millist jäätmekäitluse viisi kohus peab parimaks.

AS Emajõe Kaubahall on käesolevas asjas selgitanud, et prügipressi eesmärgiks on koguda

kokku kaubanduskeskuse pakkematerjalid ning pressida need konteineris kokku ühtseks

tihedaks prügimassiks. Enamuse kaubahallis tekkivast prügist moodustavad suured pakendid.

Kohtu poolt viidatud 660-liitrised nn tavakonteinerid on vajalikud muu olmeprügi

ladustamiseks ning need ei sobi suurte pakendite kogumiseks.

Kohus pole käesolevas hagita menetluses välja selgitanud, et AS Emajõe Kaubahall

jäätmekäitluse ümberkorraldamine oleks mõistlikul viisil ja mõistliku hinnaga võimalik.

Kohus on meelevaldselt ja kontekstiväliselt tuginenud AS Emajõe Kaubahall seadusliku

esindaja A. Tammvere selgitustele alternatiivsete võimaluste kohta. A. Tammvere tõepoolest

möönis paikvaatlusel, et prügipressi ümbertõstmine oleks teoreetiliselt võimalik, kuid see

eeldaks Kaubahalli hoone senise ruumilahenduse olulist muutmist (st ümberehitamist),

millega kaasnevad sadadesse tuhandetesse eurodesse küündivad kulud;

4) isegi kui asuda seisukohale, et Bandwick Investments OÜ soov tekitada endale uusi

parkimiskohti kaalub üles AS Emajõe Kaubahall elulise vajaduse jäätmekäitluse normaalseks

toimimiseks, pole võimalik vaidlusalust juurdepääsu päeva pealt sulgeda, nii nagu seda tegi

maakohus. AS Emajõe Kaubahall olnud õigustatud arvestama, et seni toiminud juurdepääs

prügipressile säilib ka tulevikus. Kui AS Emajõe Kaubahall oleks sunnitud praegusel hetkel

alustama vastava projekteerimise ja ümberehitusega, kuluks projekteerijale lähteülesande

andmisest kuni lõpliku kasutusloa väljastamiseni ajaliselt vähemalt 2 aastat. Paraku ei selgu

maakohtu lahendist, kuidas peaks vahepealsel ajal kaubanduskeskuse jäätmekäitlus olema

korraldatud;

5) on maakohtu viide Bandwick Investments OÜ parkimiskohtade kaotusele käesoleva

vaidluse kontekstis samuti meelevaldne. Rõhutame, et Bandwick Investments OÜ-l pole

kunagi olnudki tema poolt viidatud nelja parkimiskohta, seega pole tal võimalik neid ka

„kaotada“. Praeguseks on Bandwick Investments OÜ rekonstrueerimistööd lõpetanud ning

tema poolt viidatud parkimiskohti pole üldse rajatudki. AS Emajõe Kaubahall on seisukohal,

et Bandwick Investments OÜ väidetav soov rajada tulevikus vaidlusaluse läbipääsu kohale

neli parkimiskohta, ei saa üles kaaluda AS Emajõe Kaubahall huvi selle vastu, et seni

toiminud jäätmekäitlus kaubanduskeskuses toimiks ka edaspidi.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

6. Bandwick Investments OÜ vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata

jätmist. Vastustaja palub jätta menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei võimalda AÕS § 156 lg 1 määruskaebuse esitajal nõuda juurdepääsu puudutatud isiku

kinnistu kaudu avalikult kasutatavale teele, kuna määruskaebuse esitajal on endal koguni

4 erinevale avalikult kasutatavale teele juurdepääs XXX kinnistult olemas, samuti on

määruskaebuse esitajal XXX kinnistu kaudu juurdepääs XXX kinnistul asuvale ruumile, kus

asub väidetav prügipress. Määruskaebuse esitaja ei ole kohtule TsMS § 230 lg 1 alusel

lubatavate ja asjakohaste tõenditega tõendanud, et temale kuuluvale XXX kinnisasjale puudub

mistahes juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Puudutatud isik on seisukohal, et maakohus

on õigesti ning kooskõlas Riigikohtu praktikaga kohaldanud AÕS § 156 lg-t 1. AÕS §

156 lg 1 ei kaitse kinnisasja omaniku majanduslikke, sotsiaalseid vms huve, vaid on suunatud

üksnes avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõudeõiguse (mida kohus ei pea tingimata ka

rahuldama) andmisele, kui kinnisasjale puudub mistahes juurdepääs avalikult kasutatavale

teele.

Riigikohus on selgitanud kohtulahendi nr 3-2-1-41-08 p-s 21, et vähemalt üldjuhul ei pea

kinnisasjale tagama täiendavat juurdepääsu üle teise isiku kinnisasja, kuna AÕS § 156 lg 1

neljanda lause kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada ka koormatava kinnisasja

omaniku huve (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04, p-d 17 ja 18 ning Riigikohtu

12. aprilli 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04, p 14).

Asjaolu, et määruskaebuse esitaja hoones võib olla veoautoga raskendatud ligipääs kõigile

ruumidele, ei saa põhjendada üle puudutatud isiku kinnisasja veoautoga sõitmiseks

juurdepääsutee määramist;

2) määruskaebuse esitaja väide, et juurdepääs prügipressile on vajalik, on TsMS § 230 lg 1

alusel paljasõnaline ning sellele väitele on maakohus 05.12.2011.a kohtumääruses faktiliselt

ka hinnangu andnud.

Määruskaebuse esitaja seaduslik esindajana Ain Tammvere on ise 25.04.2011.a paikvaatlusel

möönnud, et juurdepääs läbi puudutatud isiku kinnisasja ei ole määruskaebuse esitajale

vajalik, vaid selle kohtu kaudu taotlemine (sh esialgse õiguskaitse teel) on lihtsalt odavam kui

XXX kinnisasjal jäätmekäitluse ümberkorraldamiseks vajalike kulutuste tegemine.

Puudutatud isiku arvates on määruskaebuse esitaja seisukohad vastuolus hea usu põhimõttega

(TsÜS § 138 lg 1). Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas kohtule alusetute avalduste

esitamine ja naabri õiguste teadlik kahjustamine, selle asemel, et enda kinnistul jäätmekäitluse

ümberkorraldamiseks vajalikud kulutused teha;

3) määruskaebuse esitaja väide, et kaubahalli näol on tegemist mitmetasandilise hoonega, siis

on vaidlusalune ruum ka käsitletav kinnisasja eraldi seisva osana AÕS § 156 lg 1 mõistes, ei

ole tõsiselt võetav. Ruum (täpsemini küll ruumi seinad), kus prügipress määruskaebuse esitaja

kinnistul asub, on TsÜS § 55 lg 1 alusel määruskaebuse esitajale kuuluva ning XXX asuva

ehitise oluline osa. TsÜS § 54 lg 1 alusel on ehitised kinnisasja olulised osad. XXX kinnisasi

ei ole maakorralduslikult mistahes viisil jagatud, vaid tegemist on ühe tervikliku kinnisasjaga.

Seega on määruskaebuse esitaja vääralt mõistnud kinnisasja eraldi seisva osa tähendust AÕS

§ 156 lg 1 alusel;

4) ei oma AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsunõude esitamisel detailplaneering ja selles

sätestatu vähimatki õiguslikku tähtsust. Seega ei pidanud Tartu Maakohus detailplaneeringut

ja selles sätestatut käsitlema. Seejuures ei näe detailplaneering ette sellist servituuti, mille

seadmist määruskaebuse eitaja kohtu kaudu nõuab. Nii detailplaneeringust kui ka Tartu

Linnavalitsuse 27.04.2010 kirjast nähtub üksnes asjaolu, et vaid Kaubahalli ning XXX

ärihoone vahel kulgevale jalakäijate kõnniteele (XXX kinnistu osa) on planeeringuga

määratud liiklusservituutide vajadus. Detailplaneeringuga ei ole ette nähtud mistahes

servituutide seadmist XXX kinnistu igakordse omaniku kasuks läbi XXX kinnistul asuva

hoone 0-korruse.

Samuti ei pidanud kohus käesoleva tsiviilasja menetlusse TsMS § 6182 lg 1 alusel puudutatud

isikuna kaasama Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-d. Menetluses on osalenud kõik isikud, kes

TsMS § 6182 lg 1 alusel üldse saavad ja võivad sellises hagita menetluses osaleda;

5) on maakohus põhjalikult kõiki asjaolusid ning menetlusosaliste huve igakülgselt ja

täielikult kaaludes leidnud õigesti, et juurdepääsu võimaldamine kahjustaks ülemääraselt ning

põhjendamatult Bandwick Investments OÜ seaduslikke õigusi ja huve. Puudutatud isik viitab,

et määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses suutnud esile tuua, milles on kohtu poolt

huvide kaalumise tulemusena langetatud diskretsiooniliste otsustuse tegemisel maakohus

eksinud.

Puudutatud isik viitab, et TsMS § 230 lg 1 alusel on paljasõnalised määruskaebuse esitaja

väited, et juba aastaid on XXX kinnistult prügi äravedamine toimunud XXX kinnistu kaudu.

Sellised väiteid on pelgalt spekulatiivsed. Puudutatud isik ostis heauskse ostjana XXX

kinnistu 28 000 000 krooni eest tuginedes kinnistusraamatu kannetele vabana mistahes

kolmandate isikute õigustest, sh servituutidest. Arvestades, et määruskaebuse esitaja ei ole

XXX kinnisasja omanik, ei saa määruskaebuse esitaja väita, et tal on mingi õiguspärane

ootus, et ta saab kasutada võõrast kinnisasja enda huvides.

Määruskaebuse esitaja väited, et prügipressi ümbertõstmisega tekivad sadades tuhandetes

eurodes kulutused, on TsMS § 230 lg 1 alusel paljasõnalised. Määruskaebuse esitaja ei ole

kohtule esitanud mistahes tõendeid nimetatud asjaolude kohta. Määruskaebuse esitaja viited,

et ta soovib 2 korda kuus prügipressi tühjendada, ei vasta tegelikkusele, kuivõrd 08.07.2010

avaldusest nähtuvalt soovib määruskaebuse esitaja servituuti, mida saaks kasutada iga päev

sõltumata kellaajast.

Määruskaebuse esitaja väited, et 660 liitristes konteinerites ei saa pakkematerjali ladustada,

on TsMS § 230 lg 1 alusel paljasõnalised. Isegi kui see väide vastaks tõele, on määruskaebuse

esitajal võimalik tellida oma kinnistult prügi äravedu vastavalt vajadusele, sh kasvõi

igapäevaselt ja isegi mitu korda päevas;

6) määruskaebus esitaja viited, et kohus on rikkunud uurimisprintsiipi, on sisutud. Asjas

korraldati vähemalt 3 kohtuistungit, seejuures on määruskaebusest nähtuvalt määruskaebuse

esitaja esindatud maineka advokaadibüroo kahe vandeadvokaadi poolt, kes peaksid ilmselt

piisavalt hästi teadma, milliseid tõendeid ning millal on vaja kliendi huvide parimaks

kaitsmiseks kohtule esitada. Kui määruskaebuse esitaja soovis tõendada, et prügipressi

ümberpaigutamine tähendab suurte kulutuste tegemist, pidi ta selleks ka kohtule vajalikud

tõendid esitama.

Määruskaebuse esitaja viited prügipressi ümbertõstmiseks kuluvale ajalisele faktorile on

sisutud, kuivõrd määruskaebuse esitajal keelati XXX kinnistu kasutamine prügipressi

tühjendamiseks juba kas 2009. a lõpus või 2010. a alguses. Seega on määruskaebuse esitajal

olnud piisavalt aega teha vajalikke töid prügipressi ümberpaigutamiseks;

7) ei ole parkimiskohad ainuke küsimus, miks puudutatud isik ei soovi mistahes servituutide

seadmist XXX kinnistule, vaid sellise servituudiga muudetakse tulevikus faktilist võimatuks

ka mistahes ehitustegevus puudutatud isiku kinnistul ning niivõrd intensiivselt puudutatud

isiku õigusi ja huve riivav servituut vähendab märkimisväärselt ka XXX kinnistu väärtust;

8) ei ole määruskaebuse esitaja kohtule esitanud mistahes tõendeid selle kohta, et muul viisil

ei ole XXX kinnistul jäätmekäitlus võimalik. Määruskaebuse esitaja ei ole kohtule

motiveerinud, miks ta ei saa jäätmekäitlust korraldada läbi teiste ehk juba läbi 4 olemasoleva

avalikult kasutatavale teele juurdepääsu;

9) piiraks taotletud viisil juurdepääsu tagamine ebamõistlikult puudutatud isiku võimalusi

oma kinnistul mistahes arendus- või ehitustegevuseks tulevikus;

10) taotleb määruskaebuse esitaja faktiliselt juurdepääsuõigust kolmanda isiku (korraldatud

jäätmeveoga tegelev ettevõtja jäätmeseaduse alusel) kasuks. TsMS § 3 lg 1 ei võimalda

pöörduda seadusliku aluseta kohtusse kolmanda isiku õiguste ja huvide kaitseks. Seega on

avaldus juba seetõttu perspektiivitu. Määruskaebuse esitaja pole väitnud, et ta ise antud

juurdepääsu kasutaks, seda kasutaks korraldatud jäätmeveoga tegelev kolmas isik;

11) määruskaebuse esitajale juurdepääsu võimaldamine läbi puudutatud isikule kuuluva

hoone suurendab märkimisväärselt turvariski puudutatud isikule kuuluval kinnistul, mistõttu

puudutatud isik peaks hakkama tegema täiendavaid mahukaid investeeringuid oma kinnistul

asuvate turvasüsteemide arendamisse;

12) on puudutatud isik arvamusel, et määruskaebuse esitaja on esitanud kohtule hea usu

põhimõttega vastuolus oleva avalduse kinnisasjale avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

saamiseks olukorras, kus juba AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud esimene eeldus – kinnisasjalt

avalikult kasutatavale teele mistahes juurdepääsu puudumine – täielikult puudub. Puudutatud

isik on seisukohal, et TsMS § 172 lg-te 1 ja 7 alusel tuleb kõik menetluskulud jätta

määruskaebuse esitaja kanda.

7. Tartu linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu) esitas seisukoha määruskaebusele. Tartu

Linnavalitsus leiab, et seisukohta määruskaebuse ja vaidlustatud kohtumääruse osas saab

linnavalitsus väljendada vaid osas, milles määruskaebus või kohtumäärus puudutab linna

õigusi ja kohustusi. Asjaolu, et 1998.a planeeringu koostamise käigus (vt Tartu Linnavalitsuse

seisukoht Tartu Maakohtule esitatud avalduse suhtes 09.09.2010 nr 21.3-3/17145) on peetud

vajalikuks ette näha servituutide seadmine transpordi ja jalakäijate liikluskorralduse

toimimiseks XXX ja XXX kinnistutel, ei välista servituudi vajaduse äralangemist, kui

kohtumenetluses on leidnud tõendamist muude juurdepääsude kasutamise võimalus avalikult

kasutatavale teele. Tartu Linnavalitsus palus jätta antud õigusvaidlus kohtu otsustada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ja seisukohad ei anna alust

maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. TsMS § 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel

tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

9. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, nagu oleks maakohus

kohaldanud AÕS § 156 lg-t 1 ebaõigesti ja liigselt lihtsustatuna.

Asjas on tuvastatud, et vaidlusalune juurdepääs ei ole ainsaks juurdepääsuks avaldaja

kinnistule avalikult kasutatavalt teelt, ega ka mitte põhiliseks ligipääsuteeks, mis võimaldab

avaldajal oma kinnisasja selle sihtotstarbele vastavalt kasutada. Vaidlus puudub selles, et

avaldaja kinnistul asub ärihoone (kaubanduskeskus), mille kogu majandamine (v.a osaliselt

jäätmekäitlus) toimub teiste juurdepääsude kaudu. Puudutatud isiku Bandwick Investments

OÜ kinnistut, sh hoonet, läbiv juurdepääs on avaldaja seisukohalt seotud üksnes kindla

eesmärgi ja otstarbega, s.o jäätmekäitluse vajadustega. Kohus märgib, et jäätmekäitluse

korraldamist ei ole käesoleval juhul alust pidada kinnistu sihtotstarbelise kasutamise ja seega

avaldaja omandiõiguse teostamise seisukohalt määrava tähtsusega vajaduseks ega huviks.

Puudutatud isiku hoonet (parklat) läbiva juurdepääsu kaotus ei takista avaldajal

põhimõtteliselt ei oma kinnistu valdamist ega sihtotstarbele vastavat kasutamist.

10. Ringkonnakohus on seisukohal, et AÕS § 156 lg 1 eesmärgiks ei ole tagada kinnisasja

omanikule juurdepääsuõigust üle võõra kinnisasja üksnes seoses mõne spetsiifilise

kasutusviisiga (nt jäätmekäitlus), kui kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine on põhiosas

võimalik ja teostatav ka muude juurdepääsude kaudu. Oma sisult ei kujuta avaldaja nõue

endast mitte taotlust võimaldada talle juurdepääsu oma kinnisasjale üle puudutatud isiku

kinnisasja

AÕS

§

lg

tähenduses,

vaid

tegemist

oleks

pigem

nn

jäätmekäitlusservituudiga (AÕS § 172 jj), mis oleks suunatud võõra kinnisasja kasutamisele

teatud kindlal viisil. Niisuguses olukorras puudub ringkonnakohtu arvates avaldajal niisugune

ülekaalukas huvi, mis tingiks puudutatud isiku omandiõiguse kitsendamise AÕS § 156 lg 1

alusel. Soovides kasutada võõrast kinnisasja enda huvides muuhulgas säilitamaks seni

toiminud lahendusi ja/või vältida oma kinnisasjal ümberkorraldusteks vajalike kulutuste

tegemist tuleks avaldajal seega jõuda puudutatud isikuga kokkuleppele reaalservituudi või

isikliku servituudi seadmises. Seadusest ei tulene aga alust kohustamaks puudutatud isikut

niisugust servituuti seadma.

Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse esitaja käsitlusega, nagu tuleks Kaubahalli kui

mitmetasandilise hoone 0-korrust (prügipressi asukohta) käsitada kinnisasja eraldiseisva

osana AÕS § 156 lg 1 tähenduses ning võimaldada sellele ruumile võrreldes ülejäänud

hoonega iseseisev ligipääs avalikult kasutatavalt teelt. Avaldaja ise on läbivalt olnud

seisukohal, et jäätmekäitlus on lahutamatult tema muu majandustegevusega seotud, mistõttu

tuleks ka kinnisasjale juurdepääs korraldada terviklikult ja ühtsetel alustel. Prügipressi

paiknemine hoone 0-korrusel ei anna iseseisvat alust kinnisasjale AÕS § 156 lg 1 alusel

avalikult teelt juurdepääsu määramiseks.

11. Lisaks ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse esitaja väitega, nagu oleks asjas

tõendatud, et juurdepääs XXX kinnistule üle XXX kinnistu on vajalik ja seda pole

mõistlikult võimalik asendada mõne muu juurdepääsuga Ülikooli, Küüni või Vallikraavi

tänavalt. Kohus märkis eelpool, et vaidluse all ei ole mitte juurdepääs avaldaja kinnisasjale

AÕS § 156 lg 1 tähenduses, vaid avaldaja soovib säilitada varem väljakujunenud olukorda,

kus tema majandustegevuse raames on seoses jäätmekäitluse vajadustega kasutatud

puudutatud isiku kinnisasja. Kahtlust ei ole iseenesest selles, et senise olukorra säilitamine

oleks avaldaja jaoks kõige soodsam, kuna puuduks vajadus teha täiendavaid kulutusi. Samuti

on põhistatud, et prügipressi ümberpaigutamisel tuleks teha ümberehitusi, mis vältimatult

tooks endaga kaasa teatavaid kulutusi. Tõendatud ei ole aga seda, et mujalt prügipressile

alternatiivse

ligipääsu

rajamine

või

ka

alternatiivsete

jäätmekäitlusmeetodite

kasutuselevõtmine oleksid üldse välistatud või oleksid sellega seotud kulutused ebamõistlikult

suured.

Põhjendatud ei ole avaldaja etteheited maakohtule, mille kohaselt maakohus ei ole hagita

menetluses piisavalt rakendanud uurimisprintsiipi ega selgitanud välja, kas ja missugusel

viisil ja milliste kulutustega oleks AS Emajõe Kaubahall jäätmekäitluse ümberkorraldamine

võimalik. Kohtu ülesandeks ei olnud pakkuda avaldajale välja alternatiivseid viise oma

jäätmemajanduse korraldamiseks. Avaldajal on endal olnud menetluse käigus piisavalt

võimalusi oma seisukohtade ja arvestuste esitamiseks. Muuhulgas on maakohtu 25.04.2011.a

istungil (t II kd lk 35) arutatud vajadust kaaluda erinevaid lahendusi, teha eelkalkulatsioone,

koostada arvutusi ja plaane. Sellest nähtuvalt oli avaldaja teadlik sellest, et tal tulnuks omalt

poolt esitada tõendeid selle kohta, et ümberkorraldused ei oleks mõistlikult üldse võimalikud

või eeldaksid need ebaproportsionaalselt suurte kulutuste tegemist. Seda avaldaja teinud ei

ole.

Kolleegium nõustub avaldajaga selles, et prügipressi kasutamine võib olla otstarbekam ja

ökonoomsem

kui

suurte

jäätmekoguste

(pakendite)

paigutamine

660-liitristesse

prügikonteineritesse. See aga ei anna alust kitsendada puudutatud isiku omandiõigust avaldaja

kasuks.

12. Maakohtu määruse muutmise ega tühistamise aluseks ei ole määruskaebuses esitatud

seisukoht, nagu oleks maakohus jätnud tähelepanuta kehtiva detailplaneeringu. Kolleegium

nõustub vastustaja seisukohaga, et käesoleva asja lahendamine ei sõltu detailplaneeringust.

Toimikus oleva detailplaneeringu seletuskirja (I kd lk 12 – 14) p 4 kohaselt täpsustati

detailplaneeringuga olemasolevat jalakäijate ja transpordi liikluskorraldust ning määrati

selleks vajalikud servituudid. Samas ei sisalda kohtule esitatud detailplaneeringu materjalid

mistahes viiteid konkreetselt vajalikuks peetud servituutidele, sh AS-i Kesklinna Kaubahall

prügipressi asukohale või jäätmekäitluse korraldusele. Asjaolust, et detailplaneeringu

kinnitamise ajal 1998. aastal peeti piirkonna liikluskorraldust pingeliseks ja nähti ette vajadust

seada servituute liikluse sujuva toimimise tagamiseks, ei tulene avaldajale subjektiivset õigust

nõuda enda kasuks puudutatud isiku kinnisasjale servituudi seadmist. Ei detailplaneering ega

ka kohaliku omavalitsusüksuse muu seisukohavõtt ei ole kinnisomandi kitsendamise aluseks.

AÕS § 140 kohaselt võivad kinnisomandi kitsendused tuleneda vahetult seadusest või need

võidakse seada kohtulahendi või tehinguga. Käesoleval juhul ei ole tegemist ühegi nimetatud

alusega puudutatud isiku kinnisomandi kitsendamiseks.

Avaldaja õigust nõuda juurdepääsu ehk servituudi seadmist läbi XXX kinnistu ei tulene ka

asjaolust, et selle kinnisasja varasem omanik (AS Eesti Post) aktsepteeris avaldaja prügipressi

asukohta ning väljakujunenud kasutusviisi, kus prügipressi tühjendamine toimus XXX

keldrikorruse kaudu. Avaldajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et XXX kinnistut ei

võõrandata või et võimalik uus omanik nõustub sarnaselt AS-ga Eesti Post avaldaja poolt oma

kinnistu kasutamisega jäätmeveo eesmärgil. Ringkonnakohus märgib, et AÕS § 173 lg 5

kohaselt ei teki reaalservituut igamisega. Seega tulene kinnisasja uuele omanikule Bandwick

Investments OÜ-le kohustusi asjaolust, et kinnisasja varasem omanik pidas võimalikuks oma

kinnisasja kasutamist avaldaja poolt.

13. Kolleegium ei nõustu määruskaebuses väidetuga, nagu oleks maakohus rikkunud

menetlusnormi, jättes puudutatud isikuna menetlusse kaasamata Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ.

Maakohtu 25.04.2011.a istungi protokollist nähtuvalt jättis maakohus Eesti Energia

Jaotusvõrk OÜ puudutatud isikuna menetlusse kaasamata TsMS § 6182 lg 1 alusel. Nimetatud

sätte kohaselt on menetlusosalisteks avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise

talumise asjades avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab,

samuti vaidlusaluste kinnisasjade asukoha järgne valla- või linnavalitsus. Asja materjalidest ei

nähtu, nagu oleks Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ mõne käesoleva vaidluse lahendamisel

asjassepuutuva kinnisasja omanik. Asjaolu, et avaldaja kinnisasjal paikneb väidetavalt

jaotusvõrgu trafo, ei anna alust Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kaasamiseks kinnisasjade

omanike vahelisse vaidlusse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu üle. Avaldaja AS

Emajõe Kaubahall sai AÕS § 156 lg 1 alusel taotleda juurdepääsu võimaldamist iseenda

kasuks, kuid mitte kolmanda isiku, s.o Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ huvides.

Ringkonnakohus märgib, et Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-l võib olla õigus nõuda trafole kui

tehnorajatisele vajaliku juurdepääsu võimaldamist analoogia alusel lähtudes AÕS §-dest 156,

158 ja 1581.

14. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna avaldajal AS-l Emajõe Kaubahall puudub

subjektiivne õigus nõuda AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu oma kinnisasjale üle Bandwick

Investments OÜ-le kuuluva kinnistu, ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust, kas avaldaja

tegevus (prügipressi tühjendamine 2 korda kuus selle lohistamise teel mööda parkla põrandat

ja tagasi) on puudutatud isiku jaoks ebamõistlikult koormav või üksnes häiriv. Omanikul on

AÕS § 89 alusel õigus nõuda omandiõiguse igasuguse, sh ka vähetähtsa, rikkumise

kõrvaldamist, v.a kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Kolleegium jääb seisukohale,

et käesoleval juhul ei ole Bandwick Investments OÜ-l kohustust taluda tema omandi

kitsendamist ega rikkumist seoses prügipressi regulaarse tühjendamisega.

Samal põhjusel ei ole asjakohane määruskaebuse esitaja arutelu selle üle, kas Bandwick

Investments OÜ väidetav soov rajada tulevikus vaidlusaluse läbipääsu kohale neli

parkimiskohta kaalub üles AS-i Emajõe Kaubahall huvi selle vastu, et toimima jääks seni

väljakujunenud jäätmekäitlus kaubanduskeskuses.

15. Põhjendatud ei ole määruskaebuses esitatud seisukoht, nagu tooks AS-i Emajõe Kaubahall

avalduse rahuldamata jätmine kaasa avaldaja jaoks ettenägematu tagajärje, mille kohaselt

avaldaja kaotab päevapealt võimaluse teostada oma prügimajandust väljakujunenud viisil.

Avaldus on maakohtule esitatud 08. juulil 2010.a, s.o enam kui 2 aastat tagasi. Avaldaja pidi

juba maakohtu poole pöördumisel arvestama võimalusega, et avaldus jääb rahuldamata, ning

tal oli võimalik teha selleks puhuks vajalikke ettevalmistusi.

16. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu määruse ülejäänud põhjendustega ega korda neid

TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel.

17. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis tuleb määruskaebuse menetlemisel tekkinud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja AS Emajõe Kaubahall

kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp