2-11-55654/19 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1(3)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2012. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-11-55654 Tsiviilasi JS ja FS hagi EPS vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I JS(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja II F S (isikukood XXX, elukoht XXX); Hagejate seaduslik esindaja ja Hageja I lepinguline esindaja A S (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja EPS (isikukood XXX, elukoht XXX) kohtuistungi toimumise aeg

03.oktoober 2012.a. Kohtuistungil osales hagejate esindaja A S ja kostja EPS.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista EPS igakuine elatis 290.- (kaks sada üheksakümmend) eurot lastele JS (sündinud XXX.a) ja F S (sündinud XXX.a.) nende ülalpidamiseks alates 15.11.2011.a kuni JS keskhariduse omandamiseni gümnaasiumisvõi kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21.aastaseks saamiseni. Sealt edasi 145 eurot FS täisealiseks saamiseni.

3. AS on õigus F S ja kuni XXX.a. JS väljamõistetud elatise käsutamiseks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2(3)

Hageja nõue ja põhjendused A S oma laste JS ja FS esindajana esitas Harju Maakohtule 15.11.2011.a. hagi EPS vastu lastele elatise nõudes. AS ja EPS abielust on sündinud lapsed J S, sündinud XXX.a. ja F S, sündinud XXX.a. Peale abielu lahutamist 2004.a. jäid lapsed elama koos emaga. Kostja on lastele aeg-ajalt ostnud asju, kandnud laste arvele ka raha, kuid ei ole regulaarselt osalenud laste ülalpidamiseks minevate kulude kandmises. Palub kostjalt välja mõista alates 15.11.2011.a. s.o. ajast kui oli esitatud elatise väljamõistmise avaldus maksekäsu kiirmenetluses, igakuine elatis summas 145 eurot lapse kohta poja täisealiseks saamiseni ja tütre puhul keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis. JS on saanud täisealiseks XXX.a. ning jätkab õpinguid 12.klassis.

Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Väidab, et on igakuiselt tasunud laste arvele raha, on ostnud lastele riideid ja lapsed on ka tema juures viibinud. Haginõude rahuldamiseks puudub kostjal raha.

Kohtuotsuse põhjendused AS ja EPS ühised lapsed tütar J ja poeg F elavad peale vanemate abielu lahutamist emaga. Vanematel on laste suhtes ühine hooldusõigus. Poolte ühine tütar on saanud täisealiseks ja jätkab õpinguid gümnaasiumi 12.klassis. Lapsed viibivad nädalalõppudel ja koolivaheaegadel sageli isa juures. Kostja on lastele ostnud telefone, kõneaega ja arvuteid, samuti kandnud lastele nende arvele isiklikuks kasutamiseks raha: pojale keskmiselt kuus 82 eurot ja tütrele

108 eurot, perioodi jooksul, mida elatisnõue puudutab. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Hagejad soovivad kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud minimaalsuuruses. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Puudub vaidlus asjaolus, et hageja I on saanud täisealiseks, kuid jätkab keskhariduse omandamist gümnaasiumis. JS on õigus elatise nõude esitamiseks. PKS § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §- id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada

3(3) olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on tõendanud, et ta on võetud töötukassas arvele töötuna alates detsembrist 2011.a. ning väidab, et temal puudub raha laste ülalpidamisnõude täitmiseks minimaalsuuruses. Kohus ei arvesta kostja vastuväiteid töötuse kohta, sest töö mitteleidmine ei ole perekonnaseaduse kohaselt mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks elatise vähendamist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Seaduses loetletud mõjuvate põhjuste esinemist kostja tõendanud ei ole. Samas on kostja vaatamata töötusele teinud märkimisväärseid väljaminekuid lastele isiklikult (asjade ostmine, taskuraha). Nimetatud panust ei ole aga olnud võimalik kasutada teisel vanemal, kes reaalselt täidab laste ülalpidamise kohustust ja kostja selline panus ei ole arvestanud laste ülalpidamise esmavajadusi. Hagejad taotlevad ülalpidamiseks elatise väljamõistmist teiselt vanemalt seaduses sätestatud minimaalsuuruses s.o. 145 eurot kuus. 18- ja 14-aastase lapse vajadusi arvestades on nõue õigustatud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja elatis kuulub väljamõistmisele hagejate poolt taotletud suuruses ning alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 15.11.2011.a. Poolte vahel puudub vaidlus alates 15.11.2011.a. laste arvele kostja poolt kantud rahasummade tasaarvestamiseks käesoleva kohtuotsuse täitmise käigus. Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik