2-12-11924/17 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-12-11924 Otsuse kuupäev 15. oktoober 2012 Kohtunik Lukiina Vismann Kohtuasi

Hagi hind

Menetlusosalised ja nende esindajad XXX hagi XXX vastu elatise nõudes

3 360 eurot

Hageja: XXX(isikukood XXX, eluk XXX); Hageja: XXX(endine X ) lepinguline esindaja adv Mare Lust Hageja seaduslik esindaja: XXX (isikukood XXX, eluk XXX);

Kostja: XXX (isikukood XXX,eluk XXX) Kostja: XXX lepinguline esindaja adv Kaimo Räppo

Asja läbivaatamise kuupäev

Istungil osalenud isikud 18.september 2012

Hageja seaduslik esindaja XXX ja XXX lepinguline esindaja adv Mare Lust ning kostja XXXja lepinguline esindaja adv Kaimo Räppo

Resolutsioon

Hagi rahuldada. 1. Välja mõista XXX poja XXX (endine X ) kasuks igakuine elatis summas 160 eurot alates 23.03. 2012 kuni XXX 18-aastaseks saamiseni või kuni põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 2. Mõista XXX välja kahju hüvitist alates 22.03.2011 kuni 22.03.2012 summas 1920 eurot.

3. Kohustada XXX kandma XXX kasuks välja mõistetud elatis ja hüvitis XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXX SEB pangas.

4. Menetluskulud jätta kostja kanda.

2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue 26.06.1997 sündinud poeg XXX isa on XXX ja ema XXX . Hageja elab koos emaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja ülalpidamiskulud on ühes kuus keskmiselt 400 eurot. Hageja seaduslik esindaja on pöördunud kostja poole lapse ülalpidamiskohustuse täitmise asjus, kuid kostja ei ole nõustunud osalema lapse ülalpidamiskulude katmises piisavas ulatuses. Eelnevast tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista elatis 160 eurot kuus alates hagi esitamisest. Võttes arvesse, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust nõuab hageja seaduslik esindaja kahju hüvitist tagasiulatuvalt üks aasta ehk 1920 eurot so perioodi 22.03.2011 kuni 22.03.2012 eest.

Kostja arvamus Kostja kinnitab, et lapsele elatist dokumentide järgi maksnud ei ole. On niisama maksnud. Kostja ei pea oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võimalikuks maksta hageja poolt nõutavat summat. Kostja palub elatist vähendada alla miinimumsumma, kuna on hetkel töötu. Kostja vastuväide on, et elatise väljamõistmine ei tohi teda panna olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit. Kostja vastuväiteks on, et kostja on andnud nõusoleku, millega ta on loobunud vanemlikest õigustest oma poja suhtes.

Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, et hagis märgitud kalkulatsioonis on lapse vajadused üle paisutatud. Kohtuistungil kostja märkis, et võttis ennast töötuna arvele pärast hagi kohtusse esitamist.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.

PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja esindaja on näidanud lapse kuludeks 400 eurot kuus. Kohus nõustub hagejaga, et lapse kulud ei ole üle paisutatud, kuna käesoleval ajal on tegemist 15-aastase noormehega, mitte väikelapsega. Hagis märgitud kulude kandmise kohta on lapse ema esitanud oma pangakonto väljavõtted (tl 27-51). Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja tõenditest, kohus saab lugeda hageja poolt märgitud kulu tõendatuks ja põhjendatuks. Kohus loeb mõistlikuks kuluks toit 150€, eluasemele 50€, taskuraha 20€, vabaaja veetmine 20€, juuksur ja hügieenivahendid 30€, riided ja jalanõud 50€,koolitarbed 15€, telefon 10€, ravimid 15€, prillid ja kontaktläätsed kokku 40€, seega kokku 400€ kuus.

Seega mõistlikuks ja põhjendatud lapse kuluks loeb kohus 400 eurot, milles lapse isa kanda jääks 160€ kuus nagu lapse ema on taotlenud. Riigikohus lahendis 3-2-1-57-07 on märkinud, et TsMS § 483 lg-st 6 saab teha analoogia alusel järelduse, et kui maksekäsu kiirmenetluses jäetakse elatise nõude avaldus rahuldamata ja avaldaja esitab samas nõudes elatishagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluses avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates, loetakse elatisehagi esitatuks elatisnõude avalduse esitamisest maksekäsu kiirmenetluses.

3 22.03.2012 on XXX esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX vastu 160 € elatise saamiseks. Kuna kostja XXX esitas 16.04.2012 vastuväite edastati XXX nõue XXX vastu 160 € elatise väljamõistmiseks Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. XXX on hagiavalduse esitanud Harju Maakohtule XXX vastu 160 € igakuulise elatise ja kahju hüvitise tagasiulatuvalt väljamõistmiseks. Laps on eas, mil temal endal ei ole võimalik endale elatist teenida ning lapse ülalpidamises on osalenud ainult lapse ema. Lähtudes eeltoodud Riigikohtu lahendist on põhjendatud ka hageja taotlus et välja mõista kostjalt hüvitist tagasiulatuvalt üks aasta ehk 1920 eurot so perioodi 22.03.2011 kuni 22.03.2012 eest.

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Nimetatud sätte rakendamist piirab aga PKS § 102 lg 2, mille järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vastavalt PKS § 102 lg 2 võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja tõendanud asjaolu, tal oleks töövõimetus, et tema ülalpidamisel olev mõni teine laps oleks vähem kindlustatud, kui elatist nõudev laps. Samuti ei ole kostja tõendanud 15 aastase poja ülalpidamises osalemist. Kostja ei ole esitanud andmeid, et ta oleks tegelenud töökoha otsingutega, ega muude toimingute kohta, et oma sissetulekuid suurendada. Seega antud juhul ei ole põhjendatud tuginemine PKS § 102, mis annaks aluse vähendada elatise põhjendatud suurust. Kostja vastuväiteks olev asjaolu, et kostja on andnud nõusoleku, millega ta on loobunud vanemlikest õigustest oma poja suhtes, jätab kohus tähelepanuta, kuna lapse sünnitunnistusele lapse isana on kantud kostja. Seega kostja suhtes kohaldub PKS § 97 sätestatu, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps, kelleks on kostja poeg ning kostja on kohustatud ülalpidamist andma PKS § 96. Kohus loeb põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis 160 eurot kuus alates 23.03.2012 ja kahju hüvitist tagasiulatuvalt üks aasta ehk 1920 eurot so perioodi 22.03.2011 kuni 22.03.2012 eest.

TsMS § 162 lg 1 kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda.

Lukiina Vismann Kohtunik