2-12-14592/12 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker

Määruse tegemise aeg ja koht

15.10.2012.a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-12-14592 Tsiviilasi

HL´i elatise nõue AL´i vastu Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: HL (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: KKL(isikukood XXX, elukoht XXX; XXX); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Kairi Pobbul (Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid, Ahtri 6, 10151 Tallinn; e-post: kairi@tsp.ee); Kostja: AL (isikukood XXX, elukoht XXX,XXX);

Kostja esindajad: vandeadvokaat Anton Sigal, advokaat Rutt Värk (Advokaadibüroo Red, Liivalaia 13, 10118 Tallinn; epost: menetlus@redlegal.ee ).

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada HL´i (hageja) ja AL´i (kostja), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1 Kostja AL kohustub tasuma tütre HL´i ülalpidamiseks kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, lapse õpingute jätkamisel põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis täisealiseks saamisel aga jätkuvalt ka kogu õppimise ajal, kuid mitte enam, kui lapse 21-aastaseks saamiseni, elatusraha 300 (kolmsada) eurot kuus. Elatusraha suurus kasvab vastavalt inflatsiooniindeksile mille pooled kooskõlastavad iga aasta 01. veebruariks. Esimene inflatsiooniindeksist tulenev elatise maksmise suurendamise kooskõlastus saab toimuma 2014.a.; 1.2 Kostja AL kohustub tasuma punktis 1.1 nimetatud summa 300 (kolmsada) eurot alates 10. novembrist 2012.a. iga kuu 10-ks (kümnendaks) kuupäevaks KKL´i arveldusarvele Swedbank AS- is. Esimene 300 (kolmesaja) eurone elatise makse tehakse 10. novembril 2012.a.; 1.3 Kostja AL kohustub tasuma HL´ile elatise võlgnevuse 1240 (üks tuhat kakssada nelikümmend) eurot

10. veebruaril 2013.a. KKL´i arveldusarvele Swedbank AS-is; 1.4 Pooled on kokku leppinud, et alates 2014.a. veebruarist lisandub punktis 1.1 mainitud elatisele lapse eluasemega seotud kulutused, mille arvestavad pooled välja kuludokumentide alusel ja kannavad võrdsetes osades. Samuti on pooled kokku leppinud, et eluasemega seotud rendivõi laenumaksed, mis ületavad kahekordse Eesti statistilise samaväärsete korterite rendivõi laenumaksete hinnad ei kuulu kompenseerimisele AL´i poolt, küll aga võtab AL kohustuse kompenseerida poole eelpool mainitud rendivõi laenumaksed. 2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-12-14592. 4. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja HL 12.04.2012.a Harju Maakohtule hagiavalduse AL´i vastu elatise nõudes. Lisaks hagiavaldusele esitas hageja hagi tagamise avalduse, milles taotles kostjat kohtumenetluse ajal tasuma hageja kasuks elatist alates hagi tagamise avalduse esitamisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni 250 eurot kuus hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu 10. kuupäevaks.

Kohus jättis hagi tagamise avalduse 13.04.2012.a määrusega käiguta ning andis hagejale avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 7 päeva alates määruse kättesaamisest.

Hageja esitas 23.04.2012.a kohtule täpsustaud hagi tagamise taotluse, milles vähendas 12.04.2012.a. esitatud hagi tagamise taotluses esitatud nõuet 250 eurolt 145 eurole.

23.04.2012.a. määrusega rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks.

02.05.2012.a. jättis kohus hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat kõrvaldama avalduses esinevad puudused 7 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

01.06.2012.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse.

25.06.2012.a. esitas kostja hagile esialgse vastuse ning taotluse menetluse peatamiseks. 31.07.2012.a. saatis Harju Maakohus hagejale elektronkirja, milles kohustas hagejat esitama oma seisukoht menetluse peatamise osas. 15.08.2012.a. esitas hageja seisukoha kostja avaldusele peatada menetlus tsiviilasjas nr 2-12-14592 kuni Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-12-14599 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Hageja leiab, et kostja avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna menetluse peatamise avalduse rahuldamine on lapse huvidega vastuolus. 24.08.2012.a. määrusega jättis kohus rahuldamata kostja taotluse menetluse peatamiseks.

Pooled esitasid 12.10.2012.a Harju Maakohtule kompromissi, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasja lõpetamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse välistamises.

Fred Fisker kohtunik