3-11-2717/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-2717 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 14. juuni 2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksandr Streltsovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Lihtmenetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. juuni 2012. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 12. novembrini 2012. 1. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad. 2. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. A. Streltsov soovib, et kohus tunnistaks õigusvastaseks selle, et Viru Vanglas ei lastud tal eesti keelt õppida grupis koos teiste kinnipeetavatega. Viru Vangla vastuses kaebusele (tl 11-12) on viidetega Riigikohtu üldkogu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-5-09 selgitatud, et kinnipeetaval ei ole piiramatut subjektiivset õigust valida, millist haridust ning millises vormis ta omandada soovib, ja et lõppastmes otsustab selle vangla. Samuti on vastuses märgitud, et kaebajale on võimaldatud individuaalne keeleõpe vastavalt kaebaja individuaalses täitmiskavas märgitule. Keeleõpet grupis koos teiste kinnipeetavatega ei ole kaebaja isikust tulenevalt võimalik lubada, kuna kaebajat on korduvalt

distsiplinaarkorras karistatud kartserikaristustega ning samuti on tema suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudena lukustatud kambrisse paigutamist. Seega ei ole grupiõpe lisaks julgeolekuriskile kaebaja jaoks võimalik ka seetõttu, et kartserisse või eraldi lukustatud kambrisse paigutamise ajal ei ole kaebajal võimalik väljapool neid ruume liikuda ning seega ka koos teistega eraldi ruumis õppida. Nende põhjendustega on nõustunud ka halduskohus oma otsuses (tl 42-44). A. Streltsovi apellatsioonkaebuses väljendatakse küll rahulolematust halduskohtu otsuse ja vangistustingimuste suhtes, kuid ühtegi arvestatavat väidet, mis vastustaja või halduskohtu seisukohti ümber võiks lükata, sealt ei nähtu. Eelkirjeldatud asjaolude pinnalt ei näe neid aluseid ka ringkonnakohus. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et õiguskuuleka käitumise korral tekiks ka kaebajal võimalus õppida koos teiste kinnipeetavatega. 3. Seega on halduskohus põhjendatult A. Streltsovi kaebuse rahuldamata jätnud. Rahuldamata tuleb jätta ka A. Streltsovi apellatsioonkaebus. Madis Ernits Maili Lokk Einar Vene 2