2-12-29256/14 · 2-12-29256/14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker

Määruse tegemise aeg ja koht

11.10.2012.a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-12-29256 Tsiviilasi

L J´i avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: L J (isikukood xxx, elukoht xxx); Avaldaja esindaja: Janika Drobot (SA SAK Fond jurist, Keldrimäe 9, 10113 Tallinn; e-post: saakfond@hot.ee ); Puudutatud isikud: SJ (isikukood xxx, elukoht registris xxx), tema esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Eva Tibar-Šuvalov (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn; e-post: eva.tibar@tibar.ee ); NJ (isikukood xxx, elukoht xxx ).

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada L J´i (avaldaja) ja NJ´i (puudutatud isik), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1 Laps SJ viibib oma isa NJ´i juures iga kuu 1. ja 3. nädalavahetuse reede õhtust kuni esmaspäeva hommikuni. Lapse võtab lasteaiast või kokkulepitud kohast ja viib lasteaeda või kokkulepitud kohta tagasi isa; 1.2 Laps viibib oma isa juures iga kuu 2. ja 4. nädalal neljapäeva õhtust reede hommikuni. Lapse võtab lasteaiast või kokkulepitud kohast ja viib lasteaeda või kokkulepitud kohta tagasi isa; 1.3 Kohtumise ärajäämisest teavitavad vanemad teineteist võimalusel vähemalt 3 (kolm) päeva enne planeeritud kohtumist; 1.4 Lisaks eeltoodule veedab laps isaga iga aasta juuli teises pooles 2 (kaks) järjestikust nädalat ja 10 (kümme) järjestikust päeva sügis-talvisest-kevadisest perioodist. Puhkuste ajas lepivad ema ja isa kokku piisava ajavaruga;

1.5 Vanemal on õigus lapsega sõita välisriiki ajal, kui laps suhtlemise korra alusel või vanemate kokkuleppel viibib selle vanemaga; 1.6 Isal on õigus kohtuda lapsega ka kokkuleppe välisel ajal, kui ta võtab osa üritustest lasteaias või koolis, riigipühadega seotud üritustel, jms; 1.7 Vanemad ei tee vastastikku takistusi teise vanemaga suhtlemiseks ning hoiduvad teist vanemat halvustamast ning lapses eemalviibiva vanema suhtes vastumeelsust kujundamast. Vanemad suhtlevad lapse elu korraldamisel (s.h. suhtlemiskorra täpsustamisel) omavahel ning edastavad lapsele selle kohta sõnumid kui oma ühised otsustused. Vanemad edastavad lapsele käesoleva kokkuleppega määratletud suhtlemise graafiku kehtestavalt kui oma ühtse seisukoha ja julgustavad last kokkuleppega määratletud ajal teise vanema juures olema. 3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-12-29256, L J´i avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. 5. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

L J esitas 26.07.2012.a Harju Maakohtule avalduse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.

30.07.2012.a. määrusega jättis Harju Maakohus avalduse käiguta, kohustades avaldajat kõrvaldama puudused 7 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. 11.08.2012.a. esitas avaldaja täpsustatud avalduse.

Harju Maakohus võttis avalduse 21.08.2012.a. määrusega menetlusse ning kaasas menetlusse Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu. Samuti määras kohus alaealisele lapsele esindaja riigi õigusabi korras, kelleks osutus vandeadvokaat Eva Tibar.

11.09.2012.a. esitas eestkosteasutus käesolevas tsiviilasjas arvamuse, mille kohaselt leiab eestkosteasutus, et lapse suhtlemine isaga peaks toimuma üle nädala nädalalõppudel reede õhtust pühapäeva õhtuni. Võttes arvesse vanemate omavahelisi pingelisi suhteid, ei tohi teine vanem sekkuda teise osapoole kohtumisse lapsega, et ära hoida asjatuid pingeid ja sellega traumeerida last.

17.09.2012.a. esitas puudutatud isik NJ vastuse avaldusele, milles ta ei võta avalduses esitatud asjaolusid õigeks. NJ leidis, et avaldaja poolt pakutud tütrega suhtlemise kord rikub võrdsuse põhimõtet tütre kasvatamisel ning esitas omapoolse ettepaneku tütre SJ´i ja isa suhtlemiskorraks.

20.09.2012.a. esitas avaldaja täpsustatud avalduse.

01.10.2012.a. esitas alaealise esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Eva Tibar-Šuvalov arvamuse, milles esindaja leiab, et oleks mõistlik kaaluda vanemate perenõustamise teenusele suunamist, et vanemad suudaksid korraldada lapse elu ilma omavaheliste konfliktideta.

Pooled esitasid 11.10.2012.a Harju Maakohtule kompromissi, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasja lõpetamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse välistamises.

Fred Fisker kohtunik