2-12-8111/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(6)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Kohtunikud Malle Seppik, Margo Klaar ja Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2012. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-12-8111 Tsiviilasi K K hagi A Di vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12. juuni 2012. a. otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

900 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A Di apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja) A D (isikukood xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Jelena Smorodina Vastustaja (hageja) K K (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxx), seaduslik esindaja O K Kohtuistung

24. september 2012. a.

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 12. juuni 2012. a. otsus K K hagis A Di vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt, elatise suurust puudutavas osas. Maakohtu poolt väljamõistetud elatise asemel mõista A Dilt K K kasuks välja elatis 145 eurot kuus. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus sisult muutmata.

2. Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

2. 1. Mõista A Dilt tütre K K (isikukood xxxxxxxxxxxx) kasuks välja igakuine elatis 145 eurot alates 1. juulist 2012. a. kuni tütre 18-aastaseks saamiseni, täisealiseks saanuna põhivõi keskhariduse omandamise jätkamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses aga mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

2(6)

2. 2. Kohustada A Di kandma K Kle välja mõistetud elatis üle O K arveldusarvele nr. xxxxxxxxxxx xxxxx Pangas.

2. 3. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

3. Apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada.

4. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta kummagi menetlusosalise enda kanda.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

S e l g i t u s e d:

1. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

2. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

3. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

4. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud K K (hageja) esitas 23. veebruaril 2012. a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A Dilt (kostja) elatise saamiseks. Kostja esitas avaldusele vastuväite. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja jätkas asja menetlemist hagimenetluses.

26. aprillil 2012. a. esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista elatise

200 eurot kuus. 29. mai 2012. a. kohtuistungil palus hageja mõista elatise välja alates 1. juulist 2012. a. Hageja sündis 19. juulil 2001. a. Hageja ema on O K ja isa on kostja. Hageja elab koos emaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja ülalpidamiskulud ühes kuus keskmiselt on 451, 50 eurot, millest eluasemele 135 eurot (üür 75 eurot ja kommunaalkulu 60 eurot), televisioonile ja internetile 12, 50 eurot, ujumisele 38 eurot, spordilaagrile 23 eurot, võistlustel osalemisele 15 eurot (veerandil), sõidukaartidele 42 eurot, telefonile 10 eurot, arvuti järelmaksule 21 eurot, voolimisringile 10 eurot, riietele 23 eurot, ravimitele 27 eurot, toidule 63 eurot, meelelahutusele 32 eurot. Kostja ei ole nõustunud osalema lapse ülalpidamiskulude katmises piisavas ulatuses.

3(6) Kostja vastuväited Kostjal ei ole oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võimalik maksta elatist 200 eurot kuus. Kostja palus vähendada väljamõistetava elatise suurust alla minimaalmäära 70 euroni kuus, kuna vastasel juhul ei suudaks ta tagada oma kõigile lastele võrdväärset ülalpidamist. Kostja peres kasvab kaks alaealist last -xxxxxxxxxx. a. sündinud poeg K D ja xxxxxxxx. a. sündinud tütar D Da, keda ta peab ülal. Kostja pere sissetulek on 1062, 20 eurot kuus, vältimatud kulutused 991, 23 eurot kuus. Hageja vajadused on ilmselt ülepaisutatud. Kuna hageja elab neljaliikmelises perekonnas, on tema kulu üürile 37, 50 eurot ja kommunaalmaksetele 29, 97 eurot, televisioonile 4, 09 eurot, televiisori järelmaksule 5, 24 eurot, telefonile 16, 78 eurot, transpordile 42, 47 eurot, voolimisringile 5 eurot, spordile 38 eurot, spordilaagrile 23, 33 eurot, ravimitele 1, 37 eurot, riietele ja jalanõudele 7, 33 eurot, toidule 31, 65 eurot, meelelahutusele kokku 18, 87 eurot, hügieenitarvetele 7, 19 eurot, kokku seega 262, 06 eurot. 2. märtsi ja 12. aprilli 2012. a. maksekviitungitest ei nähtu, mida on ostetud ja kuidas need on seotud hagejaga.

Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 12. juuni 2012. a. otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja igakuise elatise 200 eurot alates 1. juulist 2012. a. kuni lapse 18-aastaseks saamiseni või kuni põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 ja § 97 p. 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PkS § 99 lg. 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Hageja on näidanud ülalpidamiskuludeks kuus 451, 50 eurot. Lapse kulud on veidi ülepaisutatud, mida kinnitavad kostja väited, et maksekviitungitel on palju sellist kaupa, mida laps ei vaja ülalpidamiseks, nagu näiteks sigaretid ja alkohol jne. Seega on paljud ostetud tooted kogu pere vajaduste rahuldamiseks, mitte ainult hageja ülalpidamiseks. Hageja ei esitanud tõendeid ainult hageja kulude kohta, mistõttu ei saa lugeda hageja poolt märgitud kogukulu tõendatuks ega põhjendatuks. Põhjendatud ei ole hageja kulud elamispinna ja kommunaalkulude osas, kuna ka teised pereliikmed kasutavad neid teenuseid.

Ka on ülemäärased 10-aastase lapse kulud toitlustusasutustes. Mõistlikud on kulud ühistranspordile, ravimitele ja hügieenitarvetele ja last arendavatele tegevustele. Kulud eluasemele, televiisorile, kommunaalkuludele, telefonikõnedele ei ole põhjendatud. Hageja poolt on esitatud tõendid (eluruumi üürileping), millega kulu suurus kogu pere kohta on tõendatud. Tõendatud ei ole üürikulu, kommunaalkulu suurus hageja osas, kuna hageja seaduslik esindaja üüriks seda eluruumi ka enda vajadustest lähtuvalt ning pere vajadusteks, mitte ainult hageja vajaduseks.

Ülejäänud hageja poolt esitatud kulud tuleb lugeda mõistlikeks ja põhjendatuteks. Samuti on põhjendatud kuluks 38 eurot ujumise eest. Laps on eas, mil temal endal ei ole võimalik vanema juuresolekuta ujumas käia. Mõistlikuks ja põhjendatud lapse kuluks on 400 eurot, millest kummagi vanema kanda jääks 200 eurot. PkS § 102 lg. 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Nimetatud sätte rakendamist piirab PkS § 102 lg. 2, mille järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vastavalt PkS §

102 lõikele 2 võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla sama seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole tõendanud, et tema ülalpidamisel olevad kaks last oleksid vähem kindlustatud, kui elatist

4(6) nõudev laps. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tema praegune abikaasa on tema ülalpidamisel, vaid vastupidi, kostja on tõendanud oma abikaasal sissetuleku olemasolu. Kostja on tõendanud, et tema pere sissetulek on 1062, 20 eurot, tema pere kulutused 991, 23 eurot kuus, seega on kostja suuteline oma pere ülalpidamiskulusid kandma. Hageja ema sissetulek on 569 eurot kuus, mida tõendab lasteaia Rõõm töötasu tõend. Kostja on majanduslikult paremini kindlustatud ning tema varalisest seisundist lähtuvalt on ta taotletud ulatuses võimeline ülalpidamist andma. Seega ei ole põhjendatud PkS § 102 alusel elatist vähendada. Kostjalt tuleb välja mõista elatis 200 eurot kuus alates 1. juulist 2012. a.

Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja uue otsusega mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatis 100 eurot kuus alates 1. juulist 2012. a. Kostjale jääb selgusetuks, mille põhjal kohus leidis, et lapse mõistlikud ja põhjendatud kulud kuus on 400 eurot. Kulude tõendamiseks esitas hageja kohtule järgmised tõendid. Eluruumi üürileping, millest nähtub, et eluruumi eest tuleb tasuda üüri 150 eurot kuus, mis teeb 37, 50 eurot inimese kohta (mitte 75 eurot), kuna eluruumis elab 4 inimest (hageja, hageja ema ja õde ning hageja ema elukaaslane). 2012. a. märtsi kommunaalkulude arve summas 119, 89 eurot, mis teeb 29, 97 inimese kohta.

AS-i STV kaabel-TV arve 16, 36 eurot kuus, s. o. 4, 09 eurot inimese kohta. AS-i Elion Ettevõtted arve teleri ostmise kohta igakuise maksega 20, 94 eurot, s. o. 5, 24 eurot inimese kohta. 2012. a. märtsikuu lapse telefoniarve 16, 78 eurot. AS-i Esvil-Reisid sõidukaardid ja hageja ema pangakonto väljavõte, milledest nähtub lapse transpordikulu 42, 47 eurot kuus (35, 47 + 7 = 42, 47). Hageja ema pangakonto väljavõte, millest nähtub, et perioodil 1. septembrist 2011. a. kuni 30. aprillini 2012. a. (8 kuud) on hageja voolimisringi eest tasutud 40 eurot, s. o. 5 eurot kuus.

MTÜ Spordiklubi Garant 18. aprilli 2012. a. tõend, et hageja ema tasub 38 eurot kuus hageja spordiklubis osalemise eest ning 280 eurot aastas spordilaagri eest. Maksekviitungid, millest nähtub, et perioodil 2011. a. novembrist kuni 2012. a. aprillini (6 kuud) on hageja peres ostetud ravimeid 32, 88 euro eest, mis teeb 1, 37 eurot kuus inimese kohta. Maksekviitungid, millest nähtub, et 2012. a. märtsis - aprillis osteti rõivaid ja jalatseid summas 264 eurot, kuid mitte ainult hagejale, vaid ka teistele perekonnaliikmetele (näit. 2 mütsi ja 3 paari naiste kingi, mis on liiga palju ühele 10-aastasele tüdrukule).

Seega hageja osa nendest kuludest ei või olla rohkem kui 1/3, s. o. 88 eurot aastas ehk 7, 33 eurot kuus. Maksekviitungid, millest nähtub, et 2012. a. märtsis-aprillis (2 kuud) on hageja peres kulutatud toidule 253, 21 eurot, s. o. 31, 65 eurot kuus inimese kohta. Maksekviitungid, millest nähtub, et 2011. a. detsembris külastati söögikohti ja seal on kulunud 8, 18 eurot inimese kohta.

28. jaanuari 2012. a. maksekviitung, millest nähtub, et mängudele on kulutatud 10, 69 eurot.

23. septembri 2011. a. maksekviitung, millest nähtub, et hügieenitoodetele on kulutatud 11, 15 eurot, millest lapse osa ei või olla rohkem kui 7, 19 eurot, kuna lapsel ei ole vaja värvieemaldajat.

2. märtsi ja 12. aprilli 2012. a. maksekviitungitest ei nähtu, mida on ostetud ja kuidas need on seotud hagejaga. Seega põhjendatuks võiks lugeda lapse vajadused 262, 06 euro ulatuses kuus. Kohus ei arvestanud, et kostja pere sissetuleku ja väljaminekute juures jääb hagejale igakuiseks elatiseks mitte rohkem kui 70 eurot.

200 euro suuruse elatise väljamõistmisel jääb kostja perele ainult 862, 20 eurot, s. o. 215, 55 eurot inimese kohta. Hageja põhjendatud kuluks aga luges kohus 400 eurot. Sel juhul kostja nooremad lapsed osutuksid varaliselt kahekordselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kostja varaline seisund ei võimalda objektiivselt ülalpidamiskohustust kohtu poolt määratud summas täita. Kostja püüab vähendada oma kulutusi veel 30 eurot võrra ja katsub maksta hagejale elatist 100 eurot kuus. Kostja ei ole oma sissetulekuid varjanud, vaid esitas kohtule enda ja oma elukaaslase pangakonto väljavõtted. Hageja ema esitas kohtule ainult töötasu tõendi, mille ebapiisavusele kostja tähelepanu juhtis. Hageja ema saab elatist ka oma vanemale lapsele ning omab muid sissetulekuid. Hageja ema muud sissetulekud on jäetud maakohtu poolt välja selgitamata.

5(6) Elatise suurus tuleb kindlaks määrata lapse huve ja vajadusi silmas pidades ning alles seejärel saab lähtuda vanema varalistest võimalustest. Lapse ülalpidamiseks vajalikud kulutused jaotatakse vanemate vahel, arvestades kummagi varalist olukorda. Kostja saaks maksta hagejale elatist mitte rohkem kui 100 eurot kuus, mille juures kõikide laste igakuised kulutused on enam-vähem võrdsustatud.

Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 2 tuleb maakohtu otsus tühistada elatise suuruse osas, mõistes kostjalt hageja kasuks maakohtu poolt väljamõistetud igakuise rahasumma asemel välja elatise 145 eurot kuus. Resolutsiooni sõnastust elatise väljamõistmise ajalise kestuse osas tuleb täpsustada. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Hagi on esitatud vanemalt alaealisele – hagi esitamise ajal 10-aastasele – lapsele elatise saamiseks. PkS § 99 lg. 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg. 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis praegu on 145 eurot. PkS § 102 lõikes 2 on sätestatud alused, mil kohus võib vähendada vanemalt alaealise lapse kasuks väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära.

Osundatud sätetest järeldub, et eelduslikult katab elatise miinimumsuurus lapse vajadused ning hageja, kes soovib seaduses sätestatud miinimumelatisest suuremat elatist, peab seda PkS § 99 kohaselt põhjendama ja tõendama; kui kostja aga soovib maksta miinimumelatisest väiksemat elatist, on temal kohustus põhjendada ja tõendada, et selleks on PkS § 102 lõikes 2 märgitud asjaolud. Apellatsioonikohtu istungil nõustus kostja maksma hagejale elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses 145 eurot. Seega võttis kostja hagi selles ulatuses õigeks ja puudub vajadus käsitleda kostja apellatsioonkaebuse väiteid, millega kostja on põhjendanud taotlust mõista temalt lapsele välja elatis alla seaduses sätestatud miinimummäära.

Maakohus mõistis kostjalt välja elatise miinimumsuurust ületavas osas, ei ole aga piisavalt põhjendanud seda, milliste asjaolude ja tõendite alusel ta luges hageja vajaduste rahuldamiseks vajalikuks 400 eurot kuus, millest kostjale pani kohustuse tasuda pool. Nii on kohus otsuses vaid üldsõnaliselt märkinud, milliste hageja poolt esiletoodud kululiikidega ta nõustub ja millistega mitte, ei ole aga tuvastanud, millised on konkreetsetele kululiikidele tehtavad põhjendatud kulutused. Kui võrrelda hageja poolt esiletoodud lapsele väidetavalt vajalikke kulutusi (tl. 21 – 22) ja kohtuotsuse järeldusi, mille kohaselt kohus ei pidanud hageja poolt esiletoodust põhjendatuks kulutusi eluasemele (üür ja kommunaalkulud), televiisorile ja telefonikuludele, siis moodustaksid lapsele vajalikud kulutused 294 eurot (hageja poolt väidetud kulutused 451 eurot – lapsele langev osa üürist 75 eurot, kommunaalmaksetest - 60 eurot, kaabeltelevisioonile ja internetile kulutatust – 12, 50 eurot ja telefonikõnedele kulutatust – 10 eurot), millest ülalpidamiskohustuse vanemate vahel võrdse jaotumise korral (nagu maakohus seda jagas) jääks kummagi vanema kanda 147 eurot.

Otsuse põhjal ei ole võimalik mõista, kuidas maakohus jõudis järeldusele lapse 400 euro suurusest igakuulisest vajadusest ja 200 euro suuruse elatise põhjendatusest. Kolleegium leiab, et hageja ei ole piisavalt põhjendanud ja tõendanud, nagu oleks lapse vajaduste rahuldamiseks vajalik kostjalt välja mõista elatis suuremas ulatuses kui seaduses sätestatud miinimumsuurus. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, nagu ei saaks lapsele langevat osa eluasemekuludest lapsele vajaliku kulutusena arvestada, küll ei saa lapse

6(6) osaks pidada nendest poolt, nagu hageja on arvestanud. Nii on kostja juba maakohtu menetluses väitnud, et hageja peres on neli liiget: hageja, tema õde, ema ja ema abikaasa. Hageja on kohtuistungil sellest väitest vaidlustanud üksnes ema abikaasat puudutava osa: hageja seaduslik esindaja väitis, et on mehest lahutatud ega ela temaga koos. Et hageja perekonna koosseisu kohta ei ole rohkem tõendeid esitatud, hageja õe osas ei ole kostja väidet aga vaidlustatud, tuleb eluasemele vajalikult kulutatav jagada kolme pereliikme vahel. Seega langeb hagejale üürist 50 eurot (150 : 3) ja kommunaalmaksetest ca 40 eurot (120 : 3). Ka televisioonile ning internetile kulutatu on maksedokumendiga tõendatav, selle kohta ongi hageja esitanud tõendi, mille kohaselt selle teenuse eest on makstud 16, 36 eurot, millest hagejale langeb 1/3 summas 5, 45 eurot. Lapsega peetud telefonikõnede eest vajalikuks kulutuseks on hageja pidanud 10 eurot kuus, taolist summat ei ole ka kostja vaidlustanud. Samuti ei ole kostja vaidlustanud Maardu ja Tallinna sõidukaardi vajadust maksumusega kokku 42 eurot, spordilaagrist osavõtutasu 23 eurot (jaotatuna aasta peale), ujumise trennitasu

38 eurot, ujumisvõistlusel osalemise tasu 5 eurot (15 eurot veerandis : 3) ja voolimisringi tasu 3, 33 eurot (10 eurot veerandi kohta : 3). See teeb kokku ca 217 eurot. Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, nagu tuleks kõiki hagejale vajalikke kulutusi dokumentaalselt tõendada, sest lapse tegelikud vajadused võivad rahapuudusel olla rahuldamata. Samuti ei saa aga kõiki faktiliselt tehtud kulutusi pidada lapsele vajalikeks, nagu kostjagi on leidnud. Tegelikult tehtud kulutuste vajalikkust tuleb hinnata läbi PkS § 99 lõikes

2 sätestatu. Kulutused toidule, riietusele ja ravimitele on kahtlemata lapse eluvajadusi rahuldavad ning nendega tuleb arvestada, pooled vaidlevad aga taoliste kulutuste põhjendatud suuruse üle. Hageja ei ole pidanud vajalikuks täpsemalt põhjendada seda, kuidas kujuneb loetletud kuluartiklitele tehtavate vajalike kulutuste suurus just niisuguseks, nagu hageja on väitnud (hageja arvestuse kohaselt 113 eurot). Ka ei ole tuginetud sellele, nagu oleks lapsel kroonilisi terviseprobleeme, millega võiks õigustada igakuuliselt ravimitele 27 euro vajadust. Nagu eespooltoodud kulutused, on lapsele vajalikud ka meelelahutused, kolleegium nõustub aga kostjaga, et on hageja poolt väidetud vajadus 32 eurot kuus ilmselt ülepakutud. Kolleegium leiab, et toidule, riietusele, ravimitele ja meelelahutusele ei ole lapse vanust, tema eeldatavaid eluvajadusi ja vanemate rahalisi võimalusi arvestades (hageja peres on kolm liiget, ema sissetulek 569 eurot; isa peres neli liiget, isa sissetulek on 939, 95 eurot) põhjendatud kulutada kokku rohkem kui 73 eurot kuus. Seda, et arvutit on vajanud just laps, ei ole põhjendatud. Eespooltoodud põhjendusel ei ole hageja põhjendanud ja tõendanud, et lapse vajaduste tõttu tuleks kostjalt välja mõista elatis suuremas kui seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega elatis kostjalt mõisteti välja alates

1. juulist 2012. a. Otsuse resolutsiooni sõnastus kostja elatisekohustuse kestuse osas ei vasta aga täpselt PkS § 97 p. 2 sõnastusele ja on mitmeti mõistetav. Osundatud sätte kohaselt on ülalpidamist õigustatud muuhulgas saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Taoliselt tulebki kostja kohustuse ajalise kestuse piirid sõnastada, sest otsusest ei nähtu, et teistsugune sõnastus oleks olnud kohtu teadlik valik. Apellatsioonimenetluse menetluskulud tuleb sarnaselt maakohtu menetlusega jätta kummagi poole enda kanda.

Margo Klaar

Fred Fisker

Malle Seppik