2-12-9936/17 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Kohtutoimik 2 Kohtutoimik 2 Kohtutoimik 2 Kohtutoimik 2-12 12 12 12-9936 9936 9936 9936

1(4)

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja (Tartu mnt 85, 15083 Tallinn)

Kohtunik Raivo Einula

Määruse kuupäev 11. oktoober 2012

Kohtuasja number 2-12-9936

Menetlus Kohtuistung 11.10.2012 Kohtuasi A T versus JT elatise nõudes

Menetlustoiming Poolte kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad o Hageja:
A T, isikukood xxx o Hageja seaduslik esindaja:
J V, isikukood xxx o Hageja lepingulised esindajad:
advokaat Ilya Zuev, Vladimir Sadekov Advokaadibüroo OÜ
AV, isikukood xxx o Kostja:
JT, isikukood xxx o Kostja lepinguline esindaja:

Kohtutoimik 2 Kohtutoimik 2 Kohtutoimik 2 Kohtutoimik 2-12 12 12 12-9936 9936 9936 9936

2(4)

V T , V T FIE, aadress xxx

RESOLUTSIOON 1. Kinnitada hageja (A T) ja kostja (JT) vaheline kompromiss kohtuasjas nr 2- 12-9936, mille kohaselt JT tasub alates 01. oktoobrist 2012 hageja (A T) ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas €175 (ükssada seitsekümmend viis eurot) kuni hageja (A T) täisealiseks saamiseni xxx või kuni elatise suuruse muut(u)miseni, kusjuures igakuine elatusraha tuleb tasuda J V pangakontole nr xxxxxxxxxxxx (Nordea Pank) tasumisele kuuluval kuul hiljemalt selle kuu 25. kuupäevaks. 2. Kinnitada hageja (A T) ja kostja (JT) vaheline kompromiss kohtuasjas nr 2- 12-9936, mille kohaselt JT tasub ajavahemikus märts 2011 kuni september 2012 vähemmakstud elatisraha võlgnevuse summas €975 (üheksasada seitsekümmend viis eurot) osade kaupa alates novembrist 2012 kuue järjestikuse kalendrikuu jooksul, kusjuures igakuise osamakse suuruseks on €162,50 ja see tuleb tasuda J V pangakontole nr xxxxxxxxxxxx (Nordea Pank) tasumisele kuuluval kuul hiljemalt selle kuu 25. kuupäevaks. 3. J V omab õigust elatise käsutamiseks, kusjuures elatisraha tuleb kasutada üksnes hageja (A T) ülalpidamiseks. 4. Lõpetada menetlus kohtuasjas nr 2-12-9936 seoses poolte kompromissi kinnitamisega. 5. Kompromissi kinnitamisega loevad pooled lõpetatuks kohtuasjas 2-12-9936 menetluses olnud nõude.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 5 (viie) päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest menetlusosalisele. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Määruskaebuse esitamisel tuleb riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Menetluskulude jaotus Kummagi poole menetluskulud jäävad kulutusi teinud poole kanda (TsMS § 168 lg 3). I ASJAOLUD

Kohtutoimik 2 Kohtutoimik 2 Kohtutoimik 2 Kohtutoimik 2-12 12 12 12-9936 9936 9936 9936

3(4)

Harju Maakohtu menetluses on A T , kelle seaduslikuks esindajaks on tema ema J V, hagi JT vastu elatise nõudes. Kohtuistungil 11.10.2012 jõudsid pooled kompromissini, mille kohaselt kostja maksab hageja ülalpidamiseks igakuist elatisraha summas €175 tagasiulatuvalt alates märtsist 2011. Pooled leppisid kokku, et kummagi poole menetluskulud jäävad tema enda kanda. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise tähtaega viie päevani arvates määruse kättesaamisest. Pooled kinnitasid, et on teadlikud poolte kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest.

II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

PKS § 97 p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt eeltoodust on nõudeõigus elatise väljamõistmiseks alaealisel lapsel. Sellist nõudeõigust ei ole ette nähtud alaealise lapse vanemale. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Seega on käesolevas hagis hagejaks laps A T ning vanem, kelle juures laps elab (so antud juhul lapse ema J V) on menetluses tema seaduslikuks esindajaks. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega on kompromissi kinnitamise ajal elatise minimaalmääraks käesoleval ajal 145 eurot. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased. PKS § 97 lg 1 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (so elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, millisel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

Kohtutoimik 2 Kohtutoimik 2 Kohtutoimik 2 Kohtutoimik 2-12 12 12 12-9936 9936 9936 9936

4(4)

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes hagejaks oleva alaealise lapse huvidest ning poolte heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. TsMS § 174’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 174’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 lg 1-3 sätestatud korras. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud TsMS § 64 lg 2 kohaselt lühendada määruskaebuse esitamise õiguse kasutamise tähtaega viie päevani arvates määruse kättesaamisest. Nimetatud sätte alusel võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Ka TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt TsMS § 661 lg 2 viisteist päeva.

Raivo Einula