Legislator Case Law & Legislation
2-12-21637/15 AI generated

2-12-21637/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-12-21637/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada Osaühingu BT (hageja) ja SS’i (kostja I) ning SS’i (kostja II) vahel 1.1 Kostjad tasuvad hagejale kumbki 66 eurot osamaksetena, mis sisaldab endas pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust.

Legislator headnote

AI generated

2-12-21637/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Kinnitada Osaühingu BT (hageja) ja SS’i (kostja I) ning SS’i (kostja II) vahel 1.1 Kostjad tasuvad hagejale kumbki 66 eurot osamaksetena, mis sisaldab endas pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-12-21637

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2012.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-21637 Tsiviilasi Osaühingu BT hagi SS’i ja SS’i vastu solidaarselt kahju

175.70 euro hüvitamise nõudes Tsiviilasja hind

175.70 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Osaühing BT (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige EP(elektronpost XXX) Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Janno Kuusk (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, Tartu mnt 43, 10128 Tallinn, elektronpost menetlus@sirel.com) ja Raiko Paas (elektronpost raiko.paas@gmail.com) Kostja I SS (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II SS (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 10.10.2012.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja seaduslik esindaja Eduard Puhk Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Janno Kuusk ja Raiko Paas Kostja I SS Kostja II SS Tõlk Nadežda Paukson RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Osaühingu BT (hageja) ja SS’i (kostja I) ning SS’i (kostja II) vahel

2-12-21637

sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1 Kostjad tasuvad hagejale kumbki 66 eurot osamaksetena, mis sisaldab endas pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust.

1.2 Makseperioodi pikkus on 7 (seitse) kuud. Esimene osamakse tuleb tasuda 10.11.2012 summas 10 eurot ning iga järgnev makse järgmise kuu 10-ndaks kuupäevaks. Viimase makse suurus on 6 eurot. Maksed tuleb teha hageja Osaühingu BT arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

1.3 Pooled kinnitavad, et kompromissis märkimata menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-12-21637 menetlus.

3. Rahuldada hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.

4. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist Osaühingule BT pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 31.96 eurot, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

5. Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Osaühing BT (hageja) esitas 31.05.2012 Harju Maakohtule hagi SS’i (kostja I) ja SS’i (kostja II, edaspidi koos pooled) vastu solidaarselt kahju 175.70 euro hüvitamise nõudes.

10.10.2012 toimus kohtuistung, kus pooled sõlmisid kohtu ettepanekul kompromissi. Kohus selgitas pooltele kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgi. Lisaks selgitas kohus pooltele kompromissi vaidlustamise korda. Pooled loobuvad kohtule esitatud kompromissis edasikaebeõigusest ning avaldavad, et poolte kompromissis märkimata menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt TsMS § 430 lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

2-12-21637

TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Kui menetlusosaline vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Eeltoodud sätte punkti 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Hageja on tasunud 08.06.2012 (maksekorraldus nr 3274) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 63.91 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 31.96 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda OÜ BT arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kompromissis märkimata menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.

TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest

Meeli Kaur Kohtunik