3-12-1591/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

10.10.2012, Tartu

Haldusasja number

3-12-1591

Haldusasi

Jaan Luppe kaebus Tartu Vangla 22.06.2012. a käskkirja

nr 6-2/1054 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 23.08.2012. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaan Luppe määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Jaan Luppe

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Jaan Luppe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.08.2012. a

määruse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tartu Vangla inspektor-kontaktisik peaspetsialist-üksuse juhi ülesannetes karistas kaebuse

esitajat 22.06.2012. a käskkirjaga nr 6-2/1054 viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega

(karistuse täitmisele pööramine lükati edasi kuuekuulise katseajaga). 26.06.2012 esitas

kaebuse esitaja nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille Tartu Vangla

direktori asetäitja direktori ülesannetes 26.07.2012. a vaideotsusega nr 1-11/279-1

rahuldamata jättis.

2. Kaebuse esitaja esitas 28.07.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kuigi kaebuse esitaja

märgib oma kaebuses, et kaebus on esitatud vaideotsuse peale, nähtub kaebuse sisust siiski

kaebuse esitaja eesmärk vaidlustada talle distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja. Seetõttu

käsitles halduskohus kaebuse esitaja kaebust Tartu Vangla 22.06.2012. a käskkirja

nr 6-2/1054 tühistamiskaebusena. Kaebuse esitaja on kaebusele lisanud taotluse tema

vabastamiseks riigilõivu tasumisest. Taotluse kohaselt puuduvad kaebuse esitajal piisavad

rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks apellatsioonkaebuse esitamiselt.

3. Tartu Halduskohus jättis 23.08.2012. a määrusega rahuldamata kaebuse esitaja taotluse

riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel, jättis kaebuse esitaja kaebuse käiguta ning

andis kaebajale tähtaja riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks. Halduskohus tuvastas, et

kaebuse esitaja sissetulek riigilõivust vabastamise taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu

jooksul oli kokku 325,96 eurot, millest vangistusseaduse § 44 lg 2 alusel hoiustati

vabanemisfondi või jäeti rahaliste nõuete täitmiseks 228,17 eurot. Elektriseadmete kasutamise

eest on kaebuse esitaja tasunud 7,58 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112

lg 1 p 1 sätestatut arvestades on kaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek

seega 45,11 eurot ((325,96-235,75)/4x2). Määruse põhjenduste kohaselt tuleb kaebuse esitaja

jätta riigilõivust vabastamata, kuna menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) ei ületa taotleja

kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. 26.08.2012 esitas kaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 23.08.2012. a

määruse peale. Määruskaebuses leiab kaebuse esitaja, et halduskohus on riigilõivust

vabastamise üle otsustamisel ebaõigesti arvesse võtnud tema isikuarvele laekuvaid ja sealt

maha arvatavaid summasid. Kaebuse esitaja selgitab määruskaebuses, milliseid mahaarvamisi

tema kontole laekuvatest summadest tehakse ning milliseid kulutusi ta igakuiselt kannab, ning

leiab, et tema nelja kuu keskmine sissetulek ei ole riigilõivu tasumiseks piisav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 23.08.2012. a

määruse tühistamiseks ei ole alust, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi.

6. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei

ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on

arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest

on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate

ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti kulud eluasemele ja transpordile.

Eelnevast tulenevalt on kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku leidmisel arvestatavaks

perioodiks taotluse esitamisele eelnenud neli kuud. Sätte tekstist saab järeldada, et ka

sissetulekust maha arvatavate maksude, sundkindlustuse maksete ja seadusest tulenevate

ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summade, samuti transpordi- ja eluasemekulude

kogusumma leidmiseks tuleb arvesse võtta samal perioodil taotluse esitaja tuludest maha

arvatud summad. Käesolevas haldusasjas esitas taotleja taotluse tema vabastamiseks riigilõivu

tasumisest koos kaebusega halduskohtule 28.07.2012. Seega tuleb antud juhul taotleja

kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamisel arvesse võtta kuupäevale 28.07.2012

eelnevat nelja kuud ehk perioodi 28.03.2012-27.07.2012.

7. Haldusasja toimikusse liidetud kaebuse esitaja vanglasisese konto väljavõttest nähtuvalt on

halduskohus kaebuse esitajale menetlusabi võimaldamise üle otsustamisel arvesse võtnud

kaebuse esitaja sissetulekuid ja väljaminekuid alates 01.04.2012 kuni taotluse esitamiseni.

Seega on arvesse jäänud võtmata nelja päeva ehk perioodi 28.03.2012 kuni 31.03.2012

võimalikud sissetulekud ja mahaarvamised. Ajavahemikul 28.03.2012 kuni 31.03.2012 on

taotleja isikukontolt võetud maha tasu elektrienergia eest. Kuna elektriseadmete kasutamise

kulud on võrreldavad kulutustega eluasemele, kuuluvad need taotleja keskmise sissetuleku

arvutamisel arvesse võetavate mahaarvamiste hulka. Taotleja sissetulekute kogusummat

perioodil 28.03.2012 kuni 31.03.2012 taotleja isikukontol toimunud raha liikumised ei

mõjuta.

8. Eeltoodust ning taotleja isikukonto väljavõttest tulenevalt oli taotleja menetlusabi taotluse

esitamisele eelnenud nelja kuu (28.03.2012-27.07.2012) sissetulek 325,96 eurot, millest peeti

seaduse kohaselt kinni 240,85 eurot. Seega on taotlejale menetlusabi võimaldamise

hindamisel arvestatavaks sissetulekuks menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul

85,11 eurot (325,96-240,85), mis teeb tema kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks

42,56 eurot (85,11:4x2) halduskohtu poolt arvutatud 45,11 euro asemel.

9. Kuna menetluskulud käesolevas haldusasjas (riigilõiv 15 eurot) ei ületa ka ringkonnakohtu

poolt tehtud arvutuste teel leitud taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ehk leitud

ühe kuu keskmise sissetuleku erinevus ei mõjuta menetlusabi taotluse lahendamisel tehtavat

otsust, jätab ringkonnakohus halduskohtu määruse jõusse ning muudab selles esitatud

põhjendusi.

10.Kulutuste osas pesemisvahenditele märgib ringkonnakohus, et kuna seadusandja ei ole

pidanud vajalikuks arvata sissetulekust maha kulutusi hügieenitarvetele, ei pidanud ka

halduskohus kulutusi hügieenitarvetele antud juhul kaebaja sissetulekust maha arvestama.

Maili Lokk

Agu Timmi

Madis Ernits