2-12-34170/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2012 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-12-34170 Tsiviilasi

R. M. ja R. M. hagi U. M. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 2610 eurot Hageja I: R. M. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Hageja II: R. M. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Hagejate seaduslik esindaja: H. M. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Hagejate lepinguline esindaja: P. K. : P. W. O. asukohaga xxxx xxxxxxxx; e-post: Kostja: U. M. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxx-xx, xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi täielikult rahuldada.

2.1 Välja mõista U. M. R. M. kasuks elatis alates 31.07.2012 igakuiselt 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot kuni R. M. täisealiseks saamiseni s.o kuni xxxxxxxxxx.

2.2 Välja mõista U. M. R. M. kasuks elatis alates 31.07.2012 igakuiselt 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot kuni R. M. täisealiseks saamiseni s.o kuni xxxxxxxxxx.

3. Menetluskulud jätta kummagi neid kandnud poole enda kanda.

4. Tunnistada käesolev otsus viivitamatult täidetavaks alates 01.10.2012 hagejate kasuks väljamõistetud elatise osas.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

2 (5) kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 10.10.2012. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hagejate nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt on hagejate vanemad kuu aega lahus elanud ning hageja soovib abielu lahutamist. Hagejad on praegu oma ema ülalpidamisel. Lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu on hageja ema sissetulekuteks üksnes peretoetus ja lapsehooldustasu, mistõttu hagejal on keeruline lapsi üksi üleval pidada. Hagejad paluvad kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista elatise seaduses sätestatud alammääras so 145 eurot kuus.

Kostja vastuväited

Kostja on 14.09.2012 hagile esitanud kirjaliku vastuse ( tl 19-20), milles vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja ei ole hageja I R. M. bioloogiline, mida kostja on vajaduse korral valmis tõendama DNA analüüsiga. Hageja R. M. elatise nõue on ebaseaduslik. Kostja palub arvestada ka asjaoludega, et abielu kestel soetatud auto on hagejate ema kasutuses ning abielu kestel renoveeris kostja oma sissetulekuga ja laenuga maja, milles hagejad koos oma emaga praegu elavad.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Kohus leiab, et antud asja saab lahendada kirjalikus menetluses tulenevalt TsMS §-st 404 lg 1, kuna tegemist on varalise nõudega ja hagihind ei ületa 3200 eurot.

Alates 01.07.2010 kehtiva PkS § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Analoogiliselt oli põlvnemise õiguslik tähendus sätestatud ka kuni 30.06.2010 kehtinud PkS §-s 38 lg 1. Koopiad sünnitunnistustest ( tl 9- 10 ) tõendavad, et U. M. ja H. M. (eelmisega nimega S. ) on xxxxxxxxxxx poeg R. M. ja xxxxxxxxxx on sündinud tütar R. M. . Kandega hageja R.

M. sünniaktis on tõendatud, et tema põlvnemine kostjast on kindaks tehtud seaduses sätestatud korras. Kuna R. M. on sündinud enne tema vanemate abiellumist ( mis abielutunnistusest nähtuvalt toimus xxxxxxxxxx – tl 8), annab see alust arvata, et lapse põlvnemine on kindlaks tehtud sel ajal kehtinud PkS § 41 lg 1 kohasel. Nii oli PkS §-s 41 lg

1 sätestatud, et lapse põlvnemine isast, kes ei ole lapse emaga abielus, tehakse kindlaks lapse isa ja ema ühise kirjaliku avalduse alusel, mille nad isiklikult esitavad perekonnaseisuasutusele. PkS §-s 41 lg 5 oli sätestatud, et vanemate ühise või isa avalduse alusel teeb perekonnaseisuasutus sünniakti kande lapse isa kohta. Kuna R. M. põlvnemine kostjast on seaduses ettenähtud korras kindlaks tehtud, saab käesoleval ajal asuda seisukohale, et kostja on R. M. isa, millest tulenevalt on viimasel ka õigus kostjalt elatist nõuda. Kostja vastuväide, et ta ei ole R. M. isa, ei välista hetkel elatise väljamõistmist. Kostja kohustus maksta R. M. elatist lõpeb vanema kande ebaõigeks

3 (5) tunnistamise korral. Soovi korral vaidlustada isadust tuleb kostjal seda teha eraldi menetluses. Vastuväitest käesolevas menetluses ei piisa isaduse vaidlustamiseks.

Vastavalt PkS §-dele 96 ja 97 p 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma vanemalt. PkS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kohtu hinnangul ei ole pooltel vaidlust, et hagejad elavad praegu kostjast eraldi oma ema H.

M. juures. Hagejate väitel ei ole kostja laste ülalpidamises alates 2012 juunist osalenud. Kohtu hinnangul ei ole kostja seda hageja väidet ümber lükanud. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas menetluses asjakohased kostja vastuväited sellest, et abielu kestel omandatud auto ja kostja vahenditega renoveeritud maja on jäänud hagejate ema kasutusse. Hagejate vanemate omavahelised kokkulepped ühisvara jagamise osas ei vabasta ühte vanemat laste ülalpidamiskohustuse täitmisest. Vaidluse korral ühisvara jagamise osas tuleb hagejate emal ja kostjal see lahendada eraldi menetluses.

Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt ( Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.03.2005.a. otsus asjas 3-2-1-7-05 ja 30.11.2004.a. otsus asjas 3-2-1-121- 04). Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.05.2011 otsuses asjas 3-2-1-33-11 on selgitatud, et kehtivas perekonnaseaduses ei ole elatise väljamõistmist ülalpidamiskohustuse rikkumisega seotud. Samas kehtib TsMS § 369, mille järgi võib nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones just ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine.

Kohtu arvates asjaolu, et kostja pole vähemalt kuu aja jooksul enne hagi esitamist hagejatele ülalpidamist andnud, annab alust asuda seisukohale, et kostja on hagejate ülalpidamiskohustust rikkunud, mistõttu kohtuotsusega temalt elatise väljamõistmine on põhjendatud.

PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hagejad nõuavad kostjalt elatist seaduses ettenähtud alammääras. Kuna hagejad nõuavad kostjalt elatist seaduses ettenähtud alammääras, ei pea hagejatele tehtavaid kulutusi antud asjas eraldi tõendama. Riigikohus on leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ( Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.05.2005 otsus asjas 3-2-1-7-05).

PkS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 Töötasu alamäära kehtestamine kohaselt töötasu alamäär kuus alates 01.01.2012 on 290 eurot. Seega PkS § 101 lg 1 kohaselt elatise alammäär alates 01.01.2012 on 145 eurot kuus. PkS §-s 102 lg 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt PkS §-le 102 lg 2 aga ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

4 (5) ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Seega perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste huvidest. Vanema ülesanne on täita oma kohustused laste ülalpidamisel. Oma väljaminekute planeerimisel peab vanem laste ülalpidamisekohustuse täitmisega arvestama. Riigikohus on varemkehtinud perekonnaseadust kohaldades leidnud, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita ( Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.12.2009 otsus asjas 3-2-1-127-09). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.05.2011 otsuses asjas 3-2-1-33-

11 on selgitatud, et kehtivas perekonnaseaduses ei ole vanemate varalist seisundit ette nähtud ülapidamise suuruse määramisel arvestatava asjaoluna. Vastupidi, PkS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Siiski tuleneb PkS § 102 lg 2 teisest lausest, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kostja pole taotlenud elatise vähendamist alla PkS §-s 101 lg 1 sätestatud alammäära. Kostja pole sisuliselt esile toonud ka ühtegi asjaolu, mis võiks üldse olla aluseks elatise vähendamisele alla seaduses ettenähtud alammäära. Seega puudub kohtul igasugune alus arvata, et kostja poleks hagejate nõutavat elatist võimeline maksma. Seega tuleb kostjalt elatis välja mõista seaduses sätestatud alamääras so 145 eurot kuus kummalegi hagejale.

Elatis mõistetakse reeglina välja alates elatisehagi kohtule esitamisest. Käesolev hagi on kohtule esitatud 31.07.2012. Seega tuleb elatis välja mõista alates 31.07.2012.

Pooled kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist ( mis kuupäevaks, mil viisil elatise maksmine toimub) pole taotlenud. Küll peab kohus vajalikuks rõhutada, et PkS § 100 lg 4 kohaselt tuleb elatist maksta iga kalendrikuu eest ette.

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas sätestab TsMs § 162 lg 4, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna hageja on hagiavalduses palunud menetluskulud jätta poolte endi kanda, jätab kohus TsMS § 162 lg 4 alusel kõik menetluskulud poolte endi kanda.

TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagejad on taotlenud elatise osas

5 (5) kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist. Kuna hagejad vajavad ülalpidamist igapäevaselt, on hädavajalik tunnistada TsMS § 468 lg 3 alusel viivitamata täidetavaks käesolev otsus elatise väljamõistmise osas alates hetkel jooksvast kalendrikuust so alates 01.10.2012. Alates hagi esitamisest kuni 01.10.2012 juba tekkinud elatise võla väljamõistmise osas otsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamine kohtu hinnangul hädavajalik ei ole.

TsMS § 442 lg 1 p 5-1 kohaselt tuleb otsuses ära märkida tsiviilasja hind. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 2610 eurot ( 2 x 145 x 9).

Kohtunik Rita Kulberg