3-12-1071/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-12-1071

Haldusasi

Narva Linnavalitsuse kaebus Keeleinspektsiooni 20.

märtsi 2012 ettekirjutus-hoiatuse nr 07-SR-9 tühistamise

nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 26. septembril 2012

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Narva Linnavalitsus

Esindajad: v.adv Ain Alvin ja v.adv Tõnis Juurmann

Vastustaja: Keeleinspektsioon

Esindaja: Ilmar Tomusk

RESOLUTSIOON

1. Jätta Narva Linnavalitsuse kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse

kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HkMS § 180, 181 lg 1).

VAIDLUSTATUD HALDUSAKT

1. Keeleinspektsioon tegi Narva Linnavalitsusele 20. märtsil 2012 ettekirjutus-hoiatuse

nr 07-SR-9, pannes adressaadile keeleseaduse (edaspidi Ks) § 23 lg 1 ning Vabariigi Valitsuse

20. juuni 2011 määruse nr 84 Avaliku teenistuja, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele

oskuse ja kasutamise nõuded (edaspidi VVm 2011/84) § 2 lg 3 täitmiseks kohustuse nõuda kõigilt

Narva koolidirektoritelt ja nende asetäitjatelt eesti keele oskuse parandamist ja ametikohal

nõutavale tasemele vastava eksami sooritamist ning lõpetada tööleping nende koolijuhtidega,

kes ei ole täitnud neid nõudeid ettekirjutuse täitmise tähtpäevaks, s.o 1. detsembriks 2012.

Ettekirjutuse tegemist põhjendatakse kokkuvõtvalt järgmiste asjaoludega:

Keeleinspektsioon on teinud ettekirjutused sooritada 1. juuliks 2012 ametikohal nõutava C1-

taseme eesti keele eksam Narva Kreenholmi Gümnaasiumi, Narva Pähklimäe Gümnaasiumi,

Narva

Peetri

Kooli

ja

Narva

Täiskasvanute

Kooli

direktoritele

ning

Narva

Humanitaargümnaasiumi, Narva Kesklinna Gümnaasiumi, Narva Soldino Gümnaasiumi,

Narva Pähklimäe Gümnaasiumi, Narva Paju Kooli, Narva Peetri Kooli ning Narva

Täiskasvanute Kooli õppealajuhatajatele. Narva Soldino Gümnaasiumi direktorile on tehtud

ettekirjutus täiendada suulist eesti keele oskust.

Aastatel 2004-2011 on keeleametnikud kontrollinud Narva koolide pedagoogide eesti keele

oskuse vastavust kehtestatud nõuetele 688 korral, neist 547 korral ei vastanud kontrollitava

keeleoskus ametikohal nõutavale tasemele.

Narva Linnavalitsus on pika aja vältel eiranud asjaolu, et koolijuhid peavad oskama ja

kasutama eesti keelt tööülesannete täitmiseks vajalikul määral ega ole pööranud piisavat

tähelepanu koolijuhtide eesti keele oskuse nõude täitmisele, kuigi VVm 2001/84 § 2 lg 3

kohaselt on linnavalitsusel see kohustus.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

2. Narva

Linnavalitsus

esitas

Tallinna

Halduskohtule

kaebuse,

milles

taotleb

Keeleinspektsiooni 20. märtsi 2012 ettekirjutus-hoiatuse nr 07-SR-9 tühistamist. Esmalt leiab

kaebaja, et Keeleinspektsioonil ei ole pädevust teha ettekirjutust töölepingu lõpetamiseks

töötajatega, kes ei oska eesti keelt nõutaval tasemel, kuivõrd Ks § 31 lg 2 p 4 kohaselt on

keeleametnikul õigus teha tööandjale üksnes ettepanek töölepingu lõpetamiseks. Seetõttu

leiab kaebaja, et vaidlustatud ettekirjutus on selle resolutsiivosa 2. punkti osas

haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 63 lg 2 p 3 kohaselt tühine. Kaebuse täienduses

märgib kaebaja, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) § 86 punktis 8 nimetatud

riiklikku järelevalvet teostavaks ametiisikuks, kelle pädevuses on ettekirjutuse tegemine

direktoriga töölepingu lõpetamiseks, on PGS § 84 lõike 1 kohaselt Haridus- ja

Teadusministeerium või maavanem, mitte keeleametnik.

3. Teiseks heidab kaebaja Keeleinspektsioonile ette, et enne ettekirjutuse tegemist ei antud

kaebajale võimalust esitada enda arvamust või vastuväiteid, millega rikuti HMS §-s 40

sätestatud ärakuulamisõigust. Ärakuulamisõiguse sisu ja eesmärkide osas viitab kaebaja

Riigikohtu otsustele haldusasjades nr 3-3-1-82-03, 3-3-1-83-11 ja 3-1-23-06 ning leiab, et

ärakuulamisõiguse mittevõimaldamine on sedavõrd jäme rikkumine, mis sõltumata haldusakti

sisule antavast hinnangust toob kaasa akti kehtetuks tunnistamise.

4. Kolmandaks leiab vastustaja, et ettekirjutuse tegemisel on Keeleinspektsioon jätnud

tähelepanuta asjaolu, et eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isik, kes on omandanud

magistrikraadi eesti keeles. Siinkohal viitab kaebaja Ks § 26 lg 3 punktile 5 ning märgib, et

Narva Kreenholmi Gümnaasiumi direktoril Gennadi Bõkovil ja Narva Pähklimäe

Gümnaasiumi direktori asetäitjal Tatjana Zarutskihhil on magistrikraad, mis on omandatud

eestikeelses magistriõppes. Kaebaja on seisukohal, et ülikooliseaduse (edaspidi ÜS) § 24

lõikest 1 ja § 28 lõikest 1 tuleneb, et iga kõrgharidusastme läbimine tähendab, et isik on

omandanud kõrghariduse ning magistriõppe lõpetamine on seega käsitatav kõrghariduse

omandamisena Ks § 26 lg 2 p 5 mõistes. Siinkohal toob kaebaja välja, et Gennadi Bõkov

lõpetas magistriõppe 2000. aastal, mil kehtinud ülikooliseaduse §-i 2 kohaselt oli kõrgharidus

keskhariduse baasil omandatav kõrgema astme haridus, mida tõendas vastav lõpudokument

või akadeemiline kraad, kusjuures akadeemiline kraad oli ka magistrikraad. Kaebuse

täienduses peab kaebaja asjakohatuks vastustaja viidet Ks § 28 lõikele 2, kuna vaidlusaluses

ettekirjutuses ei ole vastustaja vastavaisulist õigust rakendanud ega sellele tuginenud.

5. Viimaks leiab kaebaja, et ettekirjutus on ennatlik ja ebaproportsionaalne, kuivõrd

ettekirjutuses nimetatud koolijuhtidele tehti ettekirjutused sooritada ametikohal nõutav C1-

taseme eksam 1. juuliks 2012, ent vaidlusalune korraldus anti enne selle tähtaja möödumist,

ootamata ära, kas seal nimetatud koolijuhid ja asetäitjad täidavad neile tehtud ettekirjutused.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Keeleinspektsioon peab Narva Linnavalitsuse kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle

rahuldamata jätmist. Vastustaja leiab, et koolijuhtide töö vastu on oluline avalik huvi ning

mitte ühestki õigusaktist ei ilmne, et kooli pidajal oleks õigus teha mööndusi koolijuhtidele

esitatavate keeleoskusnõuete osas. Vastustaja leiab, et riikliku järelevalve õigusele sekkuda

kooli pidaja ja koolijuhi vahelisse lepingulisse suhtesse viitab ka PGS § 86 punkt 8. Vastustaja

on seisukohal, et Ks § 31 lõike 2 punktis 4 tulenev õigus teha tööandjale ettepanek töölepingu

lõpetamiseks ei välista sama paragrahvi punktist 6 tulenevat õigust teha samas asjas tööandjale

ettekirjutus keeleseaduse rikkumise lõpetamiseks.

7. Vastustaja leiab, et kaebajale oli tagatud ärakuulamisõigus erakordselt pika perioodi jooksul,

arvestades asjaolu, et mõne koolijuhi (nt pr Tatjana Zarutskihh) eesti keele oskust kontrolliti

esmakordselt 1999. aastal. Vastustaja rõhutab, et kooli pidaja esindaja on olnud kaasatud

kõikidel keeleoskuse kontrolli etappidel ning sellega on talle olnud tagatud võimalus esitada

oma seisukohti järelevalveprotsessi vältel. Vastustaja märgib ka, et saatis 23. septembril 2009

Narva linnapeale teemakohase kirja, millele linnapea aga ei vastanud, millest võib järeldada, et

ta ei soovinud kasutada oma õigust avaldada oma arvamust või vastuväiteid. Samuti märgib

vastustaja, et kooskõlastas oma viimase kontrollkäigu Narva Linnavalitsusega, küsides

eelnevalt andmeid koolijuhtidele tehtud ettekirjutuste täitmise kohta ning leppides kokku

kontrolli aja ning koha.

8. Vastustaja leiab, et väidet, nagu eesti keeles magistriõppe läbimine vabastaks eesti keele

tasemeeksami sooritamise kohustusest, võiks kaaluda juhul, kui tegemist oleks päevases

õppevormis läbitud magistriõppega ning kui selle läbinud koolijuhtide tegelik keeleoskus

vastaks ametikohal nõutavale tasemele, ent antud juhul ei ole mingit põhjust käsitada eksami

sooritamise nõude esitamist veana, sest kõnealuste koolijuhtide eesti keele oskust on

keeleametnikud pika aja vältel korduvalt kontrollinud ning leidnud, et see ei vasta ametikoha

nõuetele. Vastustaja on siiski seisukohal, et ÜS ei anna alust käsitada akadeemilise õppe astet

haridustasemena ega taotleda selle alusel eesti keele tasemeeksami sooritamisest vabastamist.

Samuti toob vastustaja välja, et Gennadi Bõkov on magistriõppe lõpetanud 10. novembril

2000, ent sama aasta detsembrikuus on ta käinud eesti keele algtaseme tasemeeksamil, ent ei

sooritanud seda; Tatjana Zarutskihhile on magistrikraad omistatud 2010. aastal, kuid 2012.

aasta jaanuaris tema eesti keeleoskust kontrollinud keeleametnike hinnangul vastab tema eesti

keele oskus hinnangul nõrgale B2-tasemele. Vastustaja hinnangul näitab see ilmekalt, et eesti

keeles magistriõppe läbimine ei ole taganud koolijuhtidele piisavat eesti keele oskust ega saa

olla seetõttu tasemeeksamist vabastamise aluseks.

9. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, nagu oleks ettekirjutus-hoiatus kaalutlusvigadega,

ennatlik ja ebaproportsionaalne. Vastustaja toob välja, et kõnealused koolijuhid on pika aja

vältel keeleseadust rikkunud ning neile on tehtud korduvalt tasemeeksami sooritamise

ettekirjutusi. Vastustaja rõhutab, et kui tööandja otsib tehtud haldusaktist vigu ega soovi

tunnistada oma vastustust töötajate keeleoskusnõude täitmise tagamisel, siis näitab see tema

hoolimatut suhtumist eesti keele oskuse nõude täitmisesse, mis on vastutustundetu nii

koolijuhtide kui ka Narva koolide tuleviku suhtes tervikuna.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10. Hinnanud poolte seisukohti ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja

vastastikkuses seoses, leian, et Narva Linnavalitsuse kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb

rahuldamata jätta. Keeleametnik ei ole vaidlusaluse ettekirjutuse tegemisel ületanud oma

pädevust, ettekirjutus on õiguspärane ning selle andmisel ei ole haldusorgan teinud menetlus-

ega vormivigu, mis võinuksid mõjutada asja otsustamist.

11. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et vaidlusalune ettekirjutus on tühine. Kaebuses

viidatud haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 punkti 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei

ole andnud pädev haldusorgan. Haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui

haldusaktis esinevad ilmselged puudused, mis on sätestatud seaduses. See tähendab, et

eelviidatud normi kohaselt on haldusakti õigusjõud välistatud, kui haldusakti andja pädevuse

puudumine on ilmne. Haldusasjas nr 3-3-1-30-09 tehtud otsuses on Riigikohus selgitanud, et

juhtum, kus haldusorgan annab haldusakti ilma, et sellise haldusakti andmiseks oleks selles

situatsioonis materiaalõiguslikku alust, ei ole samastatav juhtumiga, kus haldusorganil puudub

pädevus haldusakti andmiseks. Kui iseenesest pädev haldusorgan on andnud haldusakti ilma,

et selleks oleks õiguslikku alust, võib haldusakt olla seetõttu õigusvastane. Käesoleval juhul on

vaidlusaluse ettekirjutus-hoiatuse andnud keeleametnik, kes on keeleseadusest tulenevalt

riiklikku järelevalvet teostavaks ametiisikuks ning ettekirjutusega on selle adressaadile pandud

kohustus, mis puudutab otseselt eesti keele oskuse ja eesti keele kasutamise nõuete täitmist.

Neil asjaoludel ei saa väita, et pädevuse puudumine oleks ilmne. Ilmse pädevuse puudumise

ning sellise haldusakti tühisusega oleks tegemist juhul kui selle oleks andnud näiteks Maksu- ja

Tolliameti revident või näiteks Keeleinspektsiooni pearaamatupidaja. Niisiis on edaspidi

põhjust hinnata seda, kas töölepingute lõpetamiseks ettekirjutuse tegemiseks oli käesoleval

juhul materiaalõiguslik alus, ent ettekirjutuse tühisus HMS § 63 lg 2 p 3 alusel on välistatud.

12. Kaebaja seisukoht, et keeleametnikul ei olnud õigust panna ettekirjutusega kohustust

töölepingute lõpetamiseks, on ka sisuliselt väär. Ks § 31 lg 1 kohaselt on keeleinspektsiooni

pädevuses kontrollida eesti keele ja võõrkeelte kasutamist ning eesti keele oskuse ja eesti keele

kasutamise nõuete täitmist seaduses ja seaduse alusel sätestatud valdkondades. Sama

paragrahvi 2. lõike punktist 6 tulenevalt on keeleametnikul oma ülesannete täitmisel õigus

muuhulgas teha kohaliku omavalitsuse asutusele ettekirjutusi keeleseaduse ja selle alusel

kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks ja edasiste rikkumiste

ärahoidmiseks. Käesoleval juhul on keeleametnik tuvastanud, et Narva munitsipaalkoolide

juhtide keeleoskus ei vasta nõuetele. Sellise rikkumise sisuks on, et konkreetsetel töökohtadel

töötavad isikud, kes ei vasta sellel töökohal töötamiseks esitatavatele nõuetele. Samavõrd, kui

eesti keelt nõutaval tasemel mitte oskavale isikule saab ette heita seda, et ta sellisel ametikohal

töötab, saab ka tema tööandjale ette heita seda, et tööandja tema sellel isikul sellisel

ametikohal töötada laseb. Tööandja kohustust seoses töötaja keeleoskusnõuetele vastavusega

täpsustab VVm 2011/84 § 2 lg 3, kus sätestatakse sõnaselgelt, et tööandja tagab, et töötajad

[...] valdavad eesti keelt nõutaval tasemel. Seega on keeleametnikul Ks § 31 lg 2 p 6 alusel

õigus teha tööandjale ettekirjutus selline rikkumine lõpetada. Vastasel juhul puuduksid

avalikul võimul tõhusad vahendid sarnaste rikkumiste lõpetamiseks ja ära hoidmiseks.

Tööandjale tehtav ettekirjutus sellise rikkumise lõpetamiseks ei pruugi olla sõnastustud üldise

kohustusena rikkumised lõpetada ning edasisi rikkumisi mitte toime panna, vaid ettekirjutuse

võib teha ka rikkumise lõpetamiseks konkreetse meetme võtmiseks. Sel juhul tuleb hinnata

seda, kas meede, mille võtmise kohustus tööandjale ettekirjutusega pannakse, on sobiv, vajalik

ja mõõdukas.

13. Käesoleval juhul ei saa ettekirjutusega pandud kohustust ettekirjutuse täitmise tähtpäevaks

jätkuvalt eesti keelt nõuetekohasel tasemel mitte oskavate koolijuhtidega töölepingute

lõpetamiseks pidada ebaproportsionaalseks, kuna põhimõtteliselt ongi tegemist ainsa

võimaliku ja tõhusa meetmega jätkuva õigusvastase olukorra lõpetamiseks. Olukorras, kus

rikkumine seisneb selles, et töökohtadel, millel töötamiseks on seaduse alusel kehtestatud

kindel eesti keele oskuse nõue, töötavad isikud, kelle eesti keele oskus neile nõuetele ei vasta,

on rikkumise lõpetamiseks kaks võimalust. Esiteks see, et konkreetsed isikud viivad oma

keeleoskuse nõuetega vastavusse ja tõendavad seda ettenähtud korras ning teiseks see, et

töösuhe nende isikutega lõpetatakse. Vaidlusaluse ettekirjutus-hoiatusega ei ole tööandjale

pandud tingimusteta kohustust ettekirjutus-hoiatuse tegemise ajal eesti keelt nõuetele vastaval

tasemel mitte oskavate koolijuhtide koheseks vallandamiseks, vaid tööandjat kohustatakse

töölepingute lõpetamiseks nende koolijuhtidega, kelle eesti keele oskus ettekirjutuse täitmise

tähtpäevaks nõuetele ei vasta. Ettekirjutuses on täitmise tähtpäevaks määratud 1. detsember

2012, seega on Narva Linnavalitsusele rikkumise lõpetamiseks vajaliku meetme võtmiseks

antud kaheksakuuline tähtaeg. Seejuures nähtub vaidlusaluse ettekirjutuse sisust, et

konkreetsetele koolijuhtidele, kelle eesti keele oskus kontrollimisel nõuetel ei vastanud, on

keeleametniku ettekirjutusega pandud kohustus sooritada nõutaval tasemel eesti keele

tasemeeksam hiljemalt 1. juuliks 2012.

14. Siinkohal tuleb rõhutada, et vaadeldavad rikkumised on pikaaegsed ja kestva iseloomuga,

mistõttu ei oleks ka teoreetiliselt asjakohased mistahes etteheited küsimuses, kas sellise

ettekirjutuse täitmiseks ning rikkumiste lõpetamiseks antud tähtaeg on piisav. Nõue, et

õppeasutuste juhid ja nende asetäitjad peavad eesti keelt oskama C1-tasemel, ei ole uus. C1-

keeleoskustasemele vastava eesti keele oskuse nõue neil töökohtadel töötavatele isikutele on

kehtinud juba vähemalt 1996. aastast alates, mil jõustus keeleseaduse eelmise redaktsiooni § 5

alusel antud Vabariigi Valitsuse 29. jaanuaril 1996 määrus nr 31 Isikutega tööalaselt suhtlevatele

riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste teenistujatele ning asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide töötajatele

eesti keele valdamise ja kasutamise nõuete kehtestamine, mille kohaselt oli asutuste, ettevõtete ja

organisatsioonide juhtidel nõutav eesti keele oskus kõrgtasemel. Samuti sätestati õppeasutuste

juhtide kõrgtaseme keeleoskusnõue Vabariigi Valitsuse 16. augusti 1999 määruse 249 Avalikele

teenistujatele ning valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuse töötajatele,

avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste töötajatele kohustuslikud eesti keele oskuse tasemed

punkti 10 alapunktis 3. Eeltoodut silmas pidades ei saa vaidlustatud ettekirjutusele ette heita

seda, et pole piisavalt kaalutud nõutava meetme proportsionaalsust. Käesoleval ajal ei ole

asjaolu, et munitsipaalõppeasutuse juhid ei oska nõuetele vastaval tasemel eesti keelt, võimalik

õigustada mitte ühegi objektiivse asjaoluga. Seetõttu ei saaks vaidlustatud ettekirjutusele ka

teoreetiliselt ette heita näiteks seda, et selle täitmise tähtaja määramisel pole piisavalt kaalutud

asjaosaliste huve või näiteks kooli pidaja võimalusi nõuetekohasel tasemel eesti keelt mitte

oskavate koolijuhtide vallandamise korral nende asemele uusi leida. Koolijuhtide

nõuetekohane eesti keele oskus on avalikes huvides. Põhiseaduse § 6 kohaselt on Eesti

riigikeeleks eesti keel. Põhiseaduse ideeliseks vundamendiks olevast preambulist tulenevalt on

eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine Eesti kui iseseisva riigi olemise eesmärk. Seega on

ilmne, et avalik huvi selle vastu, et koolijuhid, kes juhivad ja korraldavad hariduse andmist,

oskaksid eesti keelt, kaalub kakskümmend aastat pärast põhiseaduse vastuvõtmist igal juhul

üles mistahes muud huvid või pragmaatilised argumendid, millega soovitakse õigustada

vastupidist. Eelneva taustal on kohatu kaebaja poolt märkida, et vaidlusaluse ettekirjutuse

kehtimajäämine tooks kaasa suuri ümberkorraldusi kaebaja haldusalasse kuuluvates koolides

ning lisakulusid.

15. Vaidlusaluse haldusakti kehtetuks tunnistamiseks ei anna alust ka kaebaja väited

ärakuulamisõiguse rikkumise kohta. Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 kohaselt peab

haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus,

suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Samas sätestatakse

HMS §-s 58, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti

andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud

rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ärakuulamisõiguse eesmärk on see, et isik,

kelle suhtes koormava haldusakti andmist või soodustava haldusakti andmisest keeldumist

haldusorgan kaalub, saaks esile tõsta tema hinnangul asja otsustamise seisukohast olulisi

asjaolusid ning et haldusorganil oleks neid asjaolusid võimalik hinnata ja asi õigesti ja

põhjendatult lahendada. Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et vahetult enne vaidlusaluse

haldusakti andmist ei ole Keeleinspektsioon Narva Linnavalitsuse seisukohta ja arvamust

küsinud. Ilmne on aga, et see ei saanud mõjutada asja otsustamist. Ärakuulamisõiguse

rikkumine on oluliseks menetlusveaks neis haldusmenetlustes, kus haldusorganil tuleb tõsiselt

kaaluda erinevaid võimalusi ja käitumisvariante ning eeskätt neil juhtudel, kui haldusorgan

kavatseb haldusaktiga piirata selle adressaadile seadusest või varasemast kehtivast haldusaktist

tulenevaid õigusi. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-23-06 käsitleti juhtumit,

mille esemeks oli ehitusloa kehtetuks tunnistamine, seega olukorda, kus haldustegevuse sihiks

oli isikule varasema haldusaktiga antud õiguse äravõtmine. Viidatud asjas leidis Riigikohus

tõepoolest, et ärakuulamisõiguse rikkumine on sedavõrd oluline menetlusviga, et toob igal

juhul kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamise. Seda Riigikohtu seisukohta ei saa aga laiendada

kõigile haldusmenetlustele. Käesoleval juhul on oluline, et kaebajal ei ole ega ole ka olnud

mingisugust õigustust lubada jätkuvalt koolijuhtidena töötada isikutel, kelle eesti keele oskus

nõuetele ei vasta. Ka kohtumenetluses ei ole kaebaja viidanud ühelegi sellisele asjaolule,

millele ta oleks ärakuulamisõiguse raames saanud tähelepanu juhtida ning millele hinnangu

andmine oleks võinud või pidanud tooma kaasa vaidlusaluse akti andmata jätmise või

teistsuguse sisuga haldusakti andmise. Nagu eelpool öeldud, ongi tekkinud olukorrast kaks

väljapääsu – koolijuhid kas õpivad eesti keele selgeks ja sooritavad nõutaval tasemel eksami

või nad tulebki vallandada. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg ei ole samuti kuidagi põhjendamatult

lühike, arvestades seda, kui pika aja vältel on keeleoskusnõuded koolijuhtidele kehtinud.

16. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et vaidlustatud ettekirjutuse tegemisel ei ole

arvestatud asjaoluga, et kahel selle põhjendavas osas nimetatud koolijuhi eesti keele oskus on

nõuetekohane. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Narva Kreenholmi Gümnaasiumi direktor

Gennadi Bõkov ning Narva Pähklimäe Gümnaasiumi direktori asetäitja Tatjana Zarutskihh

on omandanud magistrikraadi ning magistriõppe õpingud on toimunud eesti keeles. Samuti

pole aga vaidlust selles, et mõlemale nimetatud isikule on keeleametnik teinud ettekirjutuse

sooritada ametikohal nõutav C1-taseme eesti keele eksam 1. juuliks 2012. Ks § 26 lõikes 3

sätestatakse, et Eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isik, kes on omandanud hariduse

eesti keeles vähemalt ühel järgmistest tasemetest: põhiharidus, üldkeskharidus, põhihariduse

baasil kutsekeskharidus, põhihariduse baasil keskeriharidus või kõrgharidus. Samas

sätestatakse Ks § 28 lõikes 2, et tasemeeksamile võib keeleametniku ettekirjutusega saata ka

Ks § 26 lõikes 3 nimetatud isiku, kui keeleametnikul on riikliku järelevalve käigus tekkinud

põhjendatud kahtlus, et isiku keeleoskus ei vasta õigusaktides talle kehtestatud

keeleoskustaseme nõuetele. See tähendab, et mõnel Ks § 26 lõikes 3 nimetatud tasemel eesti

keeles hariduse omandamine ei välista isiku kohustust tõendada oma eesti keele oskust

tasemeeksamil. Ettekirjutusega, millega keeleametnik saadab isiku tasemeeksamile, on selle

isiku eesti keele oskus seatud kahtluse alla selliselt, et isikule on pandud kohustus seda

tõendada eksami sooritamisega. Kooli pidajal nagu ka ühelgi teisel tööandjal, kes tegutseb

keeleseadusega reguleeritud valdkondades, ei ole pädevust iseseisvalt hinnata töötaja

keeleoskust. See tähendab, et kui keeleametnik on isikule teinud ettekirjutuse sooritada teatud

kuupäevaks eesti keele tasemeeksam ning isik selleks tähtpäevaks seda sooritanud ei ole, tuleb

lugeda ta keeleoskusnõudele mittevastavaks, sõltumata sellest, et ta on hariduse omandanud

eesti keeles.

17. Samas ei ole õige ka kaebaja seisukoht, et magistriõpingute läbimist tuleb käsitada

kõrghariduse omandamisena eesti keeles Ks § 26 lg 3 p 5 tähenduses. Ülikooliseaduse § 2 p 9

kohaselt on kõrgharidus keskhariduse baasil omandatav teaduslikule käsitlusele rajanev

haridus, mida tõendab vastav lõpudokument. ÜS § 24 sätestatakse, et ülikoolis omandatakse

kõrgharidus kolmel astmel: rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppes, magistriõppes ning

doktoriõppes ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes

omandatav kõrgharidus on kaheastmeline. Eeltoodust tulenevalt on isik kõrghariduse

omandanud vähemalt bakalaureusekraadi või rakenduskõrghariduse omandamisega.

Kõrghariduse erinevate astmete näol ei ole tegemist erinevate haridustasemetega. Ks § 26 lg 4

kohaselt loetakse haridus omandatuks eesti keeles, kui vähemalt 60 protsenti õppetööst

toimus eesti keeles. Ülalviidatud normide koostoimest tulenevalt saab väita, et isik on

omandanud kõrghariduse eesti keeles esiteks juhul kui tema bakalaureuse- või

rakenduskõrghariduse õpe on toimunud 60% ulatuses eesti keeles (sest bakalaureusekraadi

või rakenduskõrghariduse diplomi omandamisega on isik omandanud kõrghariduse sõltumata

sellest, kas ta järgmistel kõrgharidustasemetel hariduse omandamist jätkab) või teiseks siis, kui

kõigi isiku poolt läbitud kõrgharidusastmete peale kokku on õppetöö toimunud 60% ulatuses

eesti keeles. Seega isik, kes on läbinud bakalaureuseastme õppe võõrkeeles ning magistriõppe

eesti keeles, ei saa väita, et ta oleks omandanud kõrghariduse selliselt, et 60% õppetööst

toimus eesti keeles, välja arvatud juhul kui tema bakalaureuse- ja magistriõpingute peale

kokku toimus õppetöö 60% ulatuses eesti keeles.

18. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et vaidlusalune ettekirjutus on tehtud ennatlikult.

Asjaolu, et ettekirjutus tehti enne, kui möödus ettekirjutuses nimetatud koolijuhtidele

keeleametniku poolt tehtud ettekirjutuse täitmise tähtpäev C1-taseme tasemeeksamite

sooritamiseks, ei ole asjassepuutuv, kuna kaebajale tehtud ettekirjutuse täitmise tähtpäev on

sellest hilisem. Ettekirjutusest nähtuvalt on koolijuhtidelt nõutud tasemeeksami sooritamist

1. juuliks 2012, kaebajale on tehtud ettekirjutus lõpetada tööleping koolijuhtidega, kes ei ole

tasemeeksamit sooritanud 1. detsembriks 2012.

19. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks ostus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda

kasuks menetluskulude väljamõistmist, seega jäävad kummagi poole menetluskulud poole

enda kanda.

Kristjan Siigur

kohtunik