3-12-351/42 · Tartu Ringkonnakohus

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene Määruse kuupäev 8. oktoober 2012 Haldusasja number 3-12-351 Haldusasi AS SEBE kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 9. veebruari 2012. a otsuse nr 11-12/127796 osaliseks tühistamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus AS SEBE taotlus täiendavate menetluskulude väljamõistmiseks Menetlusosalised Kaebaja AS Harjumaa Liinid, esindajad advokaadid Diana Minumets ja Piia Kulm Vastustaja Ida-Viru Maavalitsus Kolmas isik AS SEBE, esindajad advokaadid Urmas Volens ja Triin Väljaots RESOLUTSIOON 1. Jätta AS Sebe taotlus läbi vaatamata. 2. Tagastada taotlus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Ringkonnakohtu 16. mai 2012. a otsusega rahuldati osaliselt AS Harjumaa Liinid apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2012. a otsuse peale.

2. AS Harjumaa Liinid esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, kuid Riigikohus jättis selle 7. juuni 2012. a määrusega menetlusse võtmata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. AS SEBE esitas 6. juulil 2012 ringkonnakohtule taotluse täiendavate menetluskulude väljamõistmiseks. Taotluses palus AS SEBE teha asjas täiendav otsus, millega mõista AS-lt Harjumaa Liinid AS SEBE kasuks välja kassatsioonkaebusele vastamisel kantud menetluskulud summas 4185,48 eurot.

Taotluse kohaselt tekkisid AS-l SEBE AS Harjumaa Liinid kassatsioonkaebusele vastamisega menetluskulud, mida Riigikohus ei jaotanud, samuti ei määranud kohus tähtaega

2 menetluskulude taotluse esitamiseks. Täiendavate menetluskulude jaotamata jätmine riivaks AS SEBE õigust protsessuaalsele võrdsusele kohtumenetluses ega oleks kooskõlas menetluskulude jaotamise põhimõtetega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 170 lg 1 p 3 eesmärgipärane ja süstemaatiline tõlgendamine võimaldab järeldada, et täiendava otsuse tegemine menetluskulude osas on võimalik ka juhul, kui täiendavad menetluskulud on menetlusosalisele tekkinud pärast kohtuotsuse väljakuulutamist.

Juhul kui kohus peab HKMS § 170 lg 1 p 3 kohaldamist antud juhul võimatuks, palus AS SEBE kassatsioonikaebusele vastuse koostamisest tingitud menetluskulud välja mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 171 lg 1 alusel, kasutades seaduse analoogiat. Seaduse analoogia kasutamine on põhjendatud asjaoluga, et õigussuhte reguleerimata jätmisel tekiks vastuolu halduskohtumenetluse seadustiku menetluskulude jaotamise põhimõtetega ja PS §-ga 15. Et antud juhul tekkisid menetluskulud juba enne asja menetlemist, oleks õigustatud poolte võrdsuse tagamiseks nõuda AS SEBE menetluskulud välja ka HKMS § 108 lg-te 1 ja 4 alusel. HKMS § 108 lg-te 1 ja 4 kohaldamist ja tõlgendamist selliselt, et AS-l SEBE on õigus kassatsiooniastme menetluskulude kandmisele, toetab ka Euroopa Inimõiguste Kohtu EIK) praktika.

4. AS Harjumaa Liinid vastuses palutakse AS SEBE taotlus menetlusse võtmata jätta. Menetlusse võtmise korral palub AS Harjumaa Liinid taotluse rahuldamata jätta. Kui kohus jätab AS Harjumaa Liinid taotlused rahuldamata, palub viimane vähendada AS SEBE taotluses nimetatud summat mõistliku suuruseni. Vastuse põhjendused: a) Taotluse rahuldamiseks puudub õiguslik alus ning seda alust ei ole võimalik tuletada analoogia korras ka tsiviilkohtumenetluse seadustikust. HKMS § 170 eesmärgiks ei ole võimaldada eelmise astme kohtul teha oma varasemasse otsusesse täiendusi lähtuvalt tulevikuasjaoludest ehk sellest, kas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonkaebust menetleb või mitte. Ringkonnakohtu pädevus piirdub menetlusega ringkonnakohtus ega laiene kassatsiooniastmes menetluskulude jaotuse ja suuruse hindamisele. Antud juhul ei esine ringkonnakohtu otsuses puudusi, mis annaksid aluse täiendava otsuse tegemiseks. Kohtuotsused selles asjas on jõustunud. Sellega on kohtumenetlus haldusajas nr 3-12-351 lõppenud juba enne käesoleva taotluse esitamist ning ringkonnakohtul puudub õiguslik alus sama menetlust taasavada ning võtta AS SEBE taotluse suhtes sisuline seisukoht menetlusväliselt. b) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete rakendamine ei ole antud juhul võimalik tulenevalt HKMS § 1 lg-st 3. TsMS § 171 lg 1 kohaldamine ei ole võimalik ka seetõttu, et sätte faktiline koosseis ei ole antud juhul täidetud. HKMS § 108 lg 1 reguleerib olukorda ammendavalt, sest kolmanda isiku suhtes kohaldatakse samas paragrahvis poole kohta sätestatut ainult juhul, kui ta on esitanud apellatsioon-, kassatsioonvõi määruskaebuse või teistmisavalduse. Käesoleval juhul pole AS SEBE seda teinud ning tema suhtes HKMS § 108 ei kohaldugi. HKMS § 108 lg-st 8 järeldub muuhulgas ka see, et kolmandal isikul on õigus nõuda menetluskulude hüvitamist üksnes juhul, kui ka hankijal (Ida-Viru Maavalitsus) oleks vastav menetluskulude hüvitamise õigus. Kuna haldusorganile ei ole sellist menetluskulude hüvitamise õigust antud, ei ole sellist õigust ka kolmandal isikul. Kuna käesoleval juhul ei kohustanud Riigikohus kassatsioonkaebusele vastust esitama, oli kulutuste tegemine õigusabile AS SEBE enda vaba valik ning AS Harjumaa Liinid ei pea selle eest maksma. c) AS SEBE taotlus on esitatud hilinemisega. Vastavalt HKMS § 170 lg-le 5 tuleks halduskohtumenetluses lugeda täiendava otsuse taotluse esitamise tähtajaks 10 päeva alates otsuse teatavakstegemisest või kättetoimetamisest. AS SEBE on esitanud täiendava otsuse taotluse kuu aega pärast Riigikohtu kassatsioonkaebuse mittemenetlemise määruse tegemist.

3 d) Antud asjas ei tulene alust täiendava menetluskulu väljamõistmise taotluse rahuldamiseks ka taotluses viidatud EIK lahenditest ega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg-st 1.

Juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma, et AS-l SEBE on õigus täiendava menetluskulu väljamõistmiseks, palub AS Harjumaa Liinid vähendada AS SEBE poolt taotletavate menetluskulude suurust mõistliku suuruseni.

5. Ida-Viru Maavalitsuse vastuses leitakse, et AS SEBE poolt esitatud taotlus menetluskulude väljamõistmiseks täiendava kohtuotsuse tegemiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ida- Viru Maavalitsus nõustub AS SEBE poolt menetluskulude väljamõistmiseks täiendava kohtuotsuse tegemiseks esitatud taotluse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. AS-i Sebe taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.

7. Sellises küsimuses täiendava otsuse tegemist ei näe HKMS § 170 lg 1 p 3 ette. Selle sätte järgi võib kohus teha täiendava otsuse, kui kohus ei ole jaotanud menetluskulu või ei ole märkinud väljamõistetud menetluskulu summat. Selles sättes peetakse silmas enne kohtuotsuse tegemist tekkinud menetluskulu jaotamata jätmist. AS Sebe taotluses ei soovita aga enne apellatsioonimenetlust ega apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude väljamõistmist, vaid pärast ringkonnakohtu otsust menetlusosalise poolt kassatsioonikaebusele vastamisega seoses tekkinud menetluskulude väljamõistmist. HKMS § 170 lg-t 3 pole niisugusele olukorrale võimalik kuidagi laiendada.

8. Selle taotluse lahendamine pole ringkonnakohtul võimalik ka analoogia korras TsMS § 171 lg 1 alusel või siis HKMS § 108 lg 1 ja 4 alusel. Menetluskulu väljamõistmise menetluslik pool on reguleeritud HKMS §-s 109. Sellest regulatsioonist tuleb üheselt, et kohus saab otsustada üksnes selliste menetluskulude üle, mis on kantud vastavas kohtuastmes või siis kantud enne asja jõudmist sellesse kohtuastmesse (vt eeskätt HKMS § 109 lg-d 1, 2 ja 4). Nii saab ringkonnakohus lahendada üksnes selliste menetluskulude väljamõistmise taotluse, mis olid kantud enne ringkonnakohtu poolt asjas menetlust lõpetava lahendi tegemist (HKMS § 109 lg 2).

Käesolevas asjas tegi ringkonnakohus otsuse 16. mail 2012 ning see otsus jõustus 7. juunil 2012, kui ringkonnakohus jättis AS Harjumaa Liinid kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. HKMS § 109 lg-test 1, 2 ja 4 tulenevalt ei saa ringkonnakohus otsustada menetluskulude väljamõistmise üle, mis on kantud pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist.

9. Seetõttu tuleb AS Sebe taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jätta läbi vaatamata ja tagastada taotluse esitajale.

10. Kuna asjas on menetlus lõppenud, ei saa see määrus takistada asja edasist menetlust. Samuti pole sellise määruse vaidlustamist nähtud ette halduskohtumenetluse seadustikus. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul käesolev määrus vaidlustatav (HKMS § 235 lg 1).

Madis Ernits Maili Lokk Einar Vene